Hea lugeja!
Detsember toob lastekirjanduste huvilistele palju häid uudiseid. Lisaks Uudistajale on ilmunud ajakiri Nukits, mis sisaldab samuti hulgaliselt lastekirjanduse teemalist lugemist. Aasta lõpp on ka kokkuvõtete ja tunnustamiste aeg ning uudiskirjast saab lugeda, kes pälvis Aasta Rosina auhinna ja kes jõudsid Paabeli Torni auhinna nominentide hulka.
Head lugemist!
Eesti Lastekirjanduse Keskus
|
|
Aasta Rosina auhinna võitja selgunud
 Aasta Rosina auhinna võitis Juhani Püttsepa raamat "On kuu kui kuldne laev", millesse on kaunid pildid joonistanud läti illustraator Gundega Muzikante. Raamatu andis välja kirjastus Tänapäev. Võiduteos jäi žüriile silma raske ja lastekirjanduses vähe käsitletud teema oskusliku avamise tõttu. Auhinda antakse välja alates aastast 2004 ja sellega tunnustatakse kõige omanäolisemat ja erilisemat aasta jooksul ilmunud eesti lasteraamatut, mille valib välja kõikidest Eesti Lastekirjanduse Keskuse töötajatest koosnev žürii. Loe edasi... |
|
"Pikk-pikk teekond" on Muuseumiroti auhinna nominent
 Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Iloni Imedemaa ja Lääne Maakonna Keskraamatukogu koostöös valminud kohvernäitus "Pikk-pikk teekond“ kandideerib Muuseumiroti tiitlile muuseumihariduse edendaja kategoorias. Näitus valmis Ilon Wiklandi 90. juubeliks ja selle kujundas kunstnik Kaie Kal. Näitus jutustab lastele lugusid illustraatorist ja tema raamatutest. Hetkel rändab mööda Eestimaa raamatukogusid kolm kohvrikomplekti, mis avatakse spetsiaalses teematunnis. Loe edasi... |
|
Ilmunud on lastekirjanduse ajakiri Nukits
 Lastekirjanduse keskusel on suur rõõm teada anda, et ilmunud on ajakirja Nukits 26. number. Ajakirjast saab lugeda artikleid lastekirjanduse, illustratsiooni ja laste lugemise teemadel. Kirjutiste autorite hulgast leiab Jaanika Palmi, Mari Niitra, Ele Süvalepa, Krista Kumbergi ja teised. Lisaks on ajakirjas intervjuu Nukitsa auhinna võitnud Andrus Kivirähkiga ning Hans Christian Anderseni preemia laureaadi Albertine’iga. Nukitsat saab tellida aadressil elk@elk.ee. Loe edasi... |
|
Lastekirjanduse keskuse jõulukalender
 Eesti Lastekirjanduse Keskus on jõudnud Instagrami, kus alustasime suures pühadeootuses jõulukalendriga. Igal detsembrikuu päeval enne jõulupühi tutvustame seal ühte toredat eesti lasteraamatut. Kalendrile lükkas hoo sisse Piret Veigeli ja Catherine Zaripi "Piparkoogilugu". Ootame kõiki meie sõpru endale Instagrami külla. Tule meie jälgijaks kui tunned huvi lastekirjanduse ja illustratsiooni vastu ning soovid silma peal hoida keskuse tegevusel. Loe edasi...
|
|
Algas kauneimate raamatute konkurss
 Kuni 6. jaanuarini saab esitada raamatuid konkurssidele „25 kauneimat Eesti raamatut“ ja "5 kauneimat Eesti lasteraamatut". Oodatakse 2020. aastal Eesti kirjastajate välja antud, Eesti kunstnike kujundatud ja illustreeritud ning Eestis trükitud teoseid. Võitjad kuulutatakse välja 11. jaanuaril. Kauneimate raamatute konkurssi korraldavad Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit. Loe edasi...
|
|
Selgusid Paabeli Torni auhinna laureaadid
 Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu IBBY Eesti osakond kuulutas välja lastekirjanduse tõlkeauhinna laureaadid. Juturaamatu kategoorias tunnistati parimaks Marit Hanseni tõlgitud raamat "Lumeõde", mille on kirjutanud Maja Lunde ja välja andnud kirjastus Rahva Raamat. Pildiraamatu kategoorias oli võidukas David Litchfieldi raamat "Karu ja klaver", mille tõlkis eesti keelde Kadri Rahusaar ja andis välja kirjastus Koolibri. Auhinnad antakse üle järgmisel aastal. Loe edasi... |
|
Sten Roosi muinasjutuvõistlus
 Sten Roosi muinasjutuvõistlus kutsub osalema! 11–15-aastased lapsed ja noored on oodatud kirjutama muinaslugusid vabalt valitud teemal. Lood palume saata lastekirjanduse keskusesse 11. jaanuariks 2021. Võistlustöö pikkus on 1–2 A4 lehekülge. Võitjad tehakse teatavaks 2021. aasta maikuus. Muinasjutuvõistluse eesmärgiks on äratada lastes huvi omaloomingu vastu, parandada nende emakeelset väljendusoskust ning arendada loovust. Loe edasi...
|
|
 Maarja Kangro "Isa kõrvad"
Kui lasteraamatuid avaldavad lasteaiaõpetajad välja arvata, siis pole just palju endast lugupidavaid kirjanikke, kes julgelt ja avameelselt tunnistaksid, et tema teos on õpetlik. Nähakse ju enamasti kirjandust ja pedagoogikat üksteisele vastanduvate, ehk isegi välistavate kategooriatena. Maarja Kangro aga teab, mida teeb. Temas pole kübetki kahtlust, kas ja kuivõrd on "Isa kõrvad" kirjandus, kunst selle paremas mõttes. Nõnda sedastabki raamatu tagakaanetekst vapralt ja enesekindlalt, et tegemist on õpetlike lugudega tänapäeva lastest ja täiskasvanutest. On aga kirjaniku enesekindlus põhjendatud?
"Isa kõrvad" pole peamiselt täiskasvanuile luuletava ja tõlkiva Maarja Kangro esimene lasteraamat. 2006. aastal ilmus temalt (samuti koostöös oma kunstnikust õe Kirke Kangroga) pildiraamat "Puuviljadraakon". "Isa kõrvad" on aga jutukogu, milles kuus reaalsust ja fantaasiat põnevalt põimivat novelli. Tegelased ei kordu, igas loos on oma kangelased, kel oma katsumused ületada. Nii näiteks peavad ema ja kohvikukülastajad toime tulema Lauriga, kellele meeldib kangesti endale igasugu toite tellida, kuid ühtegi neist süüa ei taha. Martale aga ei meeldi söögilauas suurte inimeste jutte kuulata, vaid ta nõuab, et isa ja ema temaga kogu aeg koletist ja notsut mängiksid. Jaan peab õppima vastutama lausutud sõnade, Marko aga lendu lastud müra eest. Kuid inimesed pole ainsad, kelle teele elu katsumusi veeretab. Prügikasti kõrvale heidetud püksid näiteks otsustavad hüljatuse kiuste endale võimalikult toreda elu luua. Lahke robot aga läheb jalutuskäigule ning osutub humaansemaks kui nii mõnigi inimesest külaelanik. Loe edasi...
|
|
 "Sahtel" on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtli lastekirjanik Helen Käit.
Tegelikult on mul isegi kaks sahtlit. Üks on mõeldud täiskasvanutele ja teine lastele. Täiskasvanute sahtliga on praegu selline kurb lugu, et see on üsna tühjavõitu. Kuigi võib-olla polegi põhjust kurb olla, sest mõned kuud tagasi lendas sealt välja üks kauavalminud käsikiri, mis just praegu sai vahvaks raamatuks "Täna ilma homseta. 10 õudset juttu". Aga kui ma veel laps oleksin, siis ma seda muidugi lugeda ei julgeks, liiga õudne on. Buu!
Lastejuttude sahtliga on lood igatahes paremad. Seal on alati lood paremad, sest seal on kogu aeg midagi sees. Küll algusjärgus, küll poole peal, küll lõpetamisel. Ja absoluutselt alati kolistavad seal ringi erinevad ideed, mis kõik ootavad raamatuks saamist.
Viimati sai näiteks raamatuks selline põnev seiklusjutt nagu "Janne ja Joosep. Kadunud lapsed". Jaa, need on needsamad Janne ja Joosep, kes aastaid tagasi lohega võitlesid ja seda veel praegugi Draamateatri lavalaudadel teevad. Aga seekord nad otsivad uuel võlumaal – nagu pealkirigi ütleb – kadunud lapsi. See lugu kükitas sahtlis väga kaua ja ootas oma aega, sest teised lood kippusid ette trügima, aga sel kevadel said õde-venda lõpuks uuesti raamatulehtedel oma seiklusi jätkata.
Uutest asjadest on sahtlis, või õigemini küll juba ninapidi sahtlist väljas, üks igavesti hirmus kummituselugu. Peale "Kummitusmaja" ilmumist avaldasid lapsed kohtumistel üsna tihti arvamust, et neil on hirmus kahju, et seal ikkagi "päris" kummitust ei olnud. Targemaid inimesi, st lapsi, tasub alati kuulata ja sellepärast sigineski sahtlisse üks päris kummitus, kes käib päriselt kummitamas ning on päriselt jube. Ja seda kõike veel siinsamas Tallinnas. Pirital, nimelt. Kui edaspidi Pirita kloostri läheduses liigute, siis olge igaks juhuks ettevaatlikud …
|
|
 "Varasalve" rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume ühe raamatuga eesti lastekirjanduse varamust. Uurime mõnda võib-olla juba unustatud teost, mis kahtlemata toob äratundmisrõõmu meie vanematele ja vanavanematele. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Sel korral toome varasalvest välja Lea Nurkse "Kubujussi" aastast 1958.
Ajal, mil talved olid veel talved ja lumeta näärid ennekuulmatud, avaldas lasteaiaõpetaja Lea Nurkse õhukese värsiraamatu. Siis ei osanud veel keegi aimata, et Lea Nurkse mõju meie lastekirjanduse arengule on jääv. Tema lähenemisviisist, stiilist ja teemadest said inspiratsiooni mitmed hilisemad lasteluuletajad. Just oma ema innustusel ja toetusel avaldas esimese teose, lühijutukogumiku "Nii ja naa" ka Eno Raud, kelle panuseta eesti lastekirjandust keegi ette ei kujutaks. Eno laste Pireti, Reinu ja Mihklita omakorda oleks aga praegune kirjandusväli hoopis vaesem.
"Kubujussi" iga luuletus on kui pärl ning üheskoos maalivad need värvika pildi pere pisemate argielust ja pidupäevadest. Iseloomukalt ja ilmekalt luuakse silme ette väravat tegev Kaarel, pidevalt "Ei!" ütlev Mai, putukaga suhtlev Mari, Valli, kes sai kingiks palli ning Anu ja kanade keerulised suhted. Luuletus "Kubujuss" on aga tänapäeva lapsele, kes õue minnes vaid kombekasse poeb, huvitav sukeldumine omaaegsete riietumisrituaalide maailma. Mis asjad on kapukad, karupüksid või kalossid, ei pruugi ju teada isegi nende vanemad. Vaatamata sellele, et ajad on muutunud, on Nurkse värssides just seda hoogsust ja lapsepõlvele igiomast, mis köidab ja tema luuletused nii nauditavaks ja meeldejäävaks teeb. Olgu jõulud või näärid, lumega või lumeta, hea kirjandus/luule võiks nende juurde ikka kuuluda!
Esmatrüki illustreeris Helga Jõerüüt, kordustrükid Mare Kernumees (1971) ja Anne Linnamägi (2011).
|
|
Tallinna Keskraamatukogu pakub tegevusi veebis
Tallinna Keskraamatukogu pakub koroonaviiruse tõttu koduseinte vahele sunnitud lastele ja noortele õpi- ja huvitegevusi ning ajaveetmise võimalusi veebis.
Urmas Viigi ja Sirly Oderi näitused
Telliskivi Loomelinnaku galeriis avati kaks raamatukunstile pühendatud näitust: Urmas Viigi "Illustratsioonid" ja Sirly Oderi "Õudsed ja armsad illustratsioonid".
Tallinna illustratsioonitriennaali arvustus
Anu Jalas kirjutab ajalehes Sirp VI Tallinna illustratsioonitriennaalist "Pildi jõud". Autor lahkab näitusel nähtut artiklis "Kas tõugust sirgub liblikas?".
"Härra Huu" lavastus teatris Endla
10. detsembril esietendub Endla teatris Hannu Mäkela lasteraamatul põhinev lavastus "Härra Huu". Lavastaja ja dramatiseerija on Ingomar Vihmar.
Illustraator Jüri Mildebergi näitus Haus galeriis
Detsembris on Haus galeriis võimalik vaadata illustraator Jüri Mildebergi originaalillustratsioone Andrus Kivirähki raamatu "Rehepapp ehk november" juubeliväljaandele.
|
|
|
|
