Hea lugeja!
Meil on hea meel tuua sinuni olulisi lastekirjanduses uudiseid ka uuel aastal. Allpool saad teada, millised lasteraamatud valiti kõige kaunimate hulka ning, kes kandideerivad kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemiale. Oma sahtlid avab illustraator Kadi Kurema ning kuu raamatuid on lausa kahe kuu jagu.
Head lugemist!
Eesti Lastekirjanduse Keskus
|
|
Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia nominendid
 Kultuurisaates "OP" kuulutati välja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut. Lastekirjanduse keskuse eripreemia sai "Luukere Juhani juhtumised", mille on kujundanud ja illustreerinud Marja-Liisa Plats ning kirjutanud Triinu Laan. Konkursile esitati kokku 44 raamatut, mille hulgast valis parimad professionaalidest koosnev žürii. Kaunimate lasteraamatutega saab kuni 27. veebruarini tutvuda rahvusraamatukogu fuajeegaleriis, kus näeb ka konkursi 25 kauneimat Eesti raamatut võidutöid. Loe edasi... |
|
Näitus "Robotite muinasjutud"
 Eesti Lastekirjanduse Keskuses on avatud näitus "Robotite muinasjutud", mis koondab illustratsioone poola kirjaniku Stanisław Lemi samanimelisele raamatule. Nende autoriteks on 8 poola ja 8 eesti kunstnikku. Näituse kuraator on Magdalena Kłos-Podsiadło ning selle kujundasid Marta ja Lech Rowiński. Eesti illustraatorite tööd vormis näitusele Viive Noor. Näitus on sündinud kirjastuse Päike ja Pilv ning Adam Mickiewiczi instituudi koostöös. Loe edasi... |
|
Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia nominendid
 Sel aastal kandideerivad kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemiale Maarja Kangro "Isa kõrvad" (Nähtamatu Ahv), Triinu Laane "Luukere Juhani juhtumised" (Päike ja Pilv), Juhani Püttsepa "On kuu kui kuldne laev" (Tänapäev), Piret Raua "Juurtega aed" (Tänapäev), Reeli Reinausi "Morten, Emilie ja kadunud maailmad" (Päike ja Pilv) ja Anti Saare "Suur koogitegu" (Kolm Elu). Laureaat kuulutatakse välja 14. märtsil. Loe edasi... |
|
Kultuurkapitali elutööpreemia
 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia pälvis sel aastal lastekirjanik ja ajakirjanik Jaan Rannap. Ta on kirjutanud rohkem kui 40 raamatut, mille hulgas on humoorikaid jutustusi koolielust, põnevaid seiklusjutte ja loomalugusid. Samuti on ta töötanud pikemalt ajakirjas Täheke. Kirjaniku teoseid on tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Loe edasi... |
|
Dagmar Normet 100. sünniaastapäev
 Lastekirjanduse keskuse varakambris on võimalik tutvuda väljapanekuga Dagmar Normeti lasteraamatutest. Autor oleks 13. veebruaril tähistanud oma 100. sünnipäeva. Ta on kirjutanud lasteraamatuid ja - näidendeid, ooperilibrettosid ning telelavastuste tekste. Tema sulest on pärit sellised tegelased nagu Une-Mati, Päris-Mati ja koerake Tups. Samuti on ta tõlkinud Austria kirjanike Mira Lobe ja Christine Nöstlingeri lasteraamatuid eesti keelde. Väljapanekuga saab tutvuda keskuse lahtiolekuaegadel. Loe edasi... |
|
Lastejutuvõistlus “Minu esimene raamat”
 Kirjastus Tänapäev, lasteajakiri Täheke ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutasid jaanuari alguses välja võistluse "Minu esimene raamat". Võistlust viiakse läbi juba kümnendat korda ja selle eesmärgiks on leida heatasemelist algupärast lugemisvara 5–9-aastastele lastele. Varasemate võitjate hulka kuuluvad näiteks kirjanikud Kristiina Kass, Kairi Look, Piret Raud jt. Käsikirjade esitamise tähtaeg on 1. juuli ning need tuleb saata või viia kirjastusse Tänapäev.
Loe edasi... |
|
Vestlussari "Kujuteldav Eesti"
 Moskvas asuva Nikolai Fedorovi muuseum-raamatukogu Youtube'i kanalil saab vaadata põhjalikke intervjuusid eesti raamatukunstnikega. Seni on vesteldud Kertu Sillaste, Kadi Kurema, Katrin Ehrlichi, Gerda Märtensi, Anne Pikkovi ja Marja-Liisa Platsiga. Kõikide nende illustraatorite loominguga saavad meie idanaabrid tutvuda samas muuseum-raamatukogus, kus on avatud Viive Noore kureeritud näitus "Lehitsedes Eesti lasteraamatuid". Loe edasi... |
|
Selgusid loovkirjutamiskonkursi tulemused
 Fotokunstikeskus Fotografiska ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutasid jaanuaris välja loovkirjutamise konkursi "Kas pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna?" tulemused. Konkurss osutus noorte sõnaseadjate hulgas rõõmustavalt populaarseks ning kokku laekus hindamiseks rohkem kui 400 tööd. Parimad valiti kolmes vanuserühmas ja välja anti mitmeid eriauhindu. Korraldajad võtsid võitjatega auhindade kättesaamise osas ühendust. Loe edasi... |
|
Lastekirjanduse aastakoosolek
 4. märtsil kutsub Eesti Lastekirjanduse Keskus huvilisi osa saama lastekirjanduse aastakoosolekust, mida kantakse üle keskuse Facebooki lehel. Koosolekul kõnelevad möödunud aastal ilmunud lasteraamatutest Jaanika Palm ja Krista Kumberg. Viive Noor annab ülevaate illustratsioonikunsti arengutest. Samuti kuulutatakse välja Lastekaitse Liidu eestvedamisel lastekirjanduse asjatundjate poolt välja valitud head laste- ja noorteraamatud 2020. Loe edasi... |
|
Perehommik "Varjude mäng"
 Sel laupäeval, 20. veeruaril tuleb lastekirjanduse keskuse perehommikule külla Eesti Noorsooteatri lavastaja Leino Rei, kes loeb H. C. Anderseni muinasjutte. Lisaks räägib ta teatritööst ja Anderseni muinasjutul põhinevast varjuteatrilavastusest. Koos Nukuteatrimuuseumiga meisterdame varjuteatri nukke ja proovime varjud elama panna. Loe edasi... |
|
 Jaanuar: Juhani Püttsepp "On kuu kui kuldne laev"
Kuigi eestlaste põgenemisest Rootsi 1944. aasta sügisel on möödunud juba üle 70 aasta, on meie lastekirjanduses sellest senini üle või ümber vaadatud. Põgusalt on teemat käsitlenud Ilon Wikland oma pildiraamatutes ja möödaminnes on sündmus mainitud ka muudeski teostes, kuid pikemalt pole sel peatutud. Ehk on need teemad olnud teadjaile liiga valusad, et meenutustena kirja panna, või on siis kirjanikud neid otse ja avameelselt lastele rääkimiseks liiga karmiks pidanud. Võib-olla pole leitud ka õigeimat viisi, kuidas seda delikaatselt teha, et keegi osalistest end haavatuna ei tunneks. Püttsepp on esimene, kes teemal põhjalikult peatub ja selle oma käsitluse fookusesse seab.
Tee ideest raamatuni pole olnud lihtne. Oma perekonnaloost inspireerituna uuris kirjanik aastate jooksul läbi hulga materjale 1944. aasta Eesti paadipõgenike kohta, kogus omaaegsete laste mälestusi, külastas paiku, kuhu põgenikud randusid ning vestles neid seal vastu võtnud abiliste, lotadega. Kogutud rohke materjali vormis Püttsepp kirjandusteoseks ning esitas 2019. aastal lastejutuvõistlusele "Minu esimene raamat". Käsikiri sai seal kolmanda koha ning aasta hiljem ilmununa teenis mullu ka erilisima lasteraamatu tiitli ̶ Aasta Rosina. Loe edasi...
|
|
 Veebruar: Jenny Jägerfeld "Minu suurejooneline elu"
Rootslanna Jenny Jägerfeldi nimi pole eesti lastekirjandushuvilistele võõras. Sai ju tema jutustus "Superkoomik" meil 2019. aastal avaldatuna väga hea vastuvõtu osaliseks. Lisaks lugejamenule ja mitmele arvustusele kuulutati see ka heaks noorteraamatuks ning Paabeli Torni tõlkeauhinna nominendiks. 2020. aasta lõpul ilmunud "Minu suurejooneline elu" on Jägerfeldi eelmise teosega mõneti sarnane, mistõttu uuele raamatule võib vähemalt samasugust edu loota.
Raamatu peategelane on 12-aastane Sigge, kes on Stockholmist kolinud Rootsi väikelinna Skärblackasse. Kuna poisi ema on oma elukaaslasest lahku läinud ja töö kaotanud, ei saa ta kolmelapselise üksikemana enam pealinnas elamist lubada. Nõnda otsustabki ta oma lapsed kaasa võtta ja ajutiselt ema juurde elama asuda. Vaatamata sellele, et naistel on keerukad omavahelised suhted, võtab vanaema pere oma pansionaadis lahkelt vastu, pakub neile peavarju, majanduslikku ja emotsionaalset tuge. Loe edasi...
|
|
 "Sahtel" on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtli illustraator Kadi Kurema.
Uus aasta tõi mulle Kadri Hinrikuse raamatu illustreerimise. Kuigi raamatu pealkiri on "Elevant", otsin internetist hoopis erinevate kanatõugude pilte ja on see vast kirju maailm! Eesti Lastekirjanduse Keskuse näituseprojekti tarvis olen rännannud rebaste radadel, lugenud rebase- ja muid loomajutte ning joonistanud tantsivaid reinuvadereid. Nõnda on mu sahtlid täis kanu, rebaseid ja elevante.
Jaanuaris algas minu jaoks uus kooliaasta, mil õpetan Eesti Kunstiakadeemias graafikatehnikaid ja nuputan just praegu teemade kallal, millega tudengeid inspireerida. Mõttes mõlgub lapsepõlve ja lugemise temaatika, kuidas kujutava kunsti kaudu suhestuda lasteraamatute ja lugemiselamuste maailmaga, milles on ka suur roll illustratsioonil.
Kappides ja sahtlites on varjul näituseprojekt, mis on edasi lükkunud ja ootab oma aega. Saladuskatet kergitades on projekt seotud märksõnaga "vana", mis otseselt viitab minu reipalt kerkivale vanusenumbrile ja natuke ka 2020. aastal ilmunud Indrek Koffi raamatule "Kui ma oleksin vanaisa", mida mul oli suur rõõm illustreerida.
|
|
 "Varasalve" rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume ühe raamatuga eesti lastekirjanduse varamust. Uurime mõnda võib-olla juba unustatud teost, mis kahtlemata toob äratundmisrõõmu meie vanematele ja vanavanematele. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Sel korral toome varasalvest välja Robert Vaidlo raamatu "Lood Kukeleegua linnast" aastast 1965.
Need, kelle lapsepõlv on möödunud Nõukogude Eestis, mäletavad kindlasti ereda värvilaiguna seda kuuekümnendate keskpaigas sündinud raamatukest. Teos viib lugeja põnevale fantaasiarännule Kersti joonistusvihikus asuvale Jooniamaale, kus Kukeleegua linnas elavad hakkajad kriipslapsed Pinn ja Siri. Kui ühel hommikul tekib linnapiirile koletis Bul-Mul, tuleb lastel minna kaugelt Penaaliast Tindi-Kustut otsima, et koletis tagasi lüüa. Õnneks on neil tuge loota ka onu Krillolt ja tädi Tsirpalt, seersant Tirrist rääkimata. Põnevuse ja seikluslikkuse kõrval toob lugejale naeratuse näole Vaidlo vaimukus ja südamlikkus, tema oskus tabada lapse kujutlusilma, mis eksisteerib samaaegselt nii päriselt kui mängult.
Nii nagu lapsepõlve juurde kuuluvad ikka värvipliiatsid-joonistusvihikud ja nende abil loodud fantaasiamaad ning kuhugi pole kadunud üksteise abistamine ja kõikevõitev sõprus, leidub alati ka noori lugejaid, kes Vaidlo Kukeleeguast vaimustuvad. Muide, tänavusel sõbrapäeval, 14. veebruaril oli nende autori Robert Vaidlo sajas sünniaastapäev. Need aga, kel Kukeleegua linna sõprade seiklused veel liiga värskelt meeles, võivad kätte võtta Kessu ja Tripi või ahvipoiss Topi juhtumistest pajatavad raamatud.
|
|
Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia
Illustraatori 91. sünnipäeval kuulutati Haapsalus välja Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia konkursi võitjad.
Kirjanduslik mälumäng lasteaiaõpetajatele
Tallinna Keskraamatukogu kutsub lasteaiaõpetajaid osalema kirjanduslikul mälumängul, mis annab võimaluse tutvuda uuema lastekirjandusega.
Kogupere e-viktoriin "Eesti kirjanduse klassikud"
Narva keskraamatukogu kutsub vabariigi aastapäeva puhul huvilisi osalema kogupere e-viktoriinil "Eesti kirjanduse klassikud".
Tagasivaade lasteajakirja Mesimumm tegevusele
Lastekirjanik Heli Illipe-Sootak vestleb Postimehe portaalis väikelaste ajakirja Mesimumm asutaja ja peatoimetaja Pille Adusooga.
|
|
|
|
