|
Hea lugeja!
Oktoober toob värvilisi lehti ning toredaid lastekirjanduse üritusi. Kuulajaid ootavad nii ettelugemise päeva veebiülekanne kui „Laps kirjanduses” seminar, mis leiab aset juba 13. korda ning tutvustab sel korral põnevat uurimisvaldkonda sinihumanitaariat. Loe ja uudista lähemalt.
Eesti Lastekirjanduse Keskus |
|
|
|
| Laste ja noorte kirjandusfestival Luup |
|
| 13.–18. oktoobril toimub laste ja noorte kirjandusfestival LUUP, mille fookuses on noorte looming ja kohtumised kirjanikega. Festivalinädal pakub luuleprõmmi, ettelugemisvõistlusi, filmiprogrammi ning kohtumisi armastatud autorite Triinu Laane, Anti Saare, Mika Keräneni ja Reeli Reinausiga. 17. oktoobril toimub ettelugemise päeva tähistav otseülekanne, kus tuntud näitlejad loevad ette eesti lastekirjanduse klassikat ning kunstnikud loovad kuuldust inspireeritud illustratsioone. Festival kulmineerub 18. oktoobril luulevõistluse „Viieviisi“ autasustamisega Tartus ja 4. klasside ettelugemisvõistluse „Kullast kallim“ finaaliga Tallinnas. Festivali kava on leitav festivali Facebooki lehel ning Tartu Linnaraamatukogu kodulehel. Loe edasi… |
|
|
| Esseekonkurss „Puhas toit põllult taldrikule” |
|
| Tallinna Lastekaitse Ühing, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsuvad Tallinna üldhariduskoolide õpilasi osalema esseekonkursil „Puhas toit põllult taldrikule”, et mõtiskleda toidu kasvatamise ja valmistamise, aga ka toidu kättesaadavuse teemadel. Esseekonkursi võitjad kuulutatakse välja kahes vanuseastmes: põhikool (8.–9. klass) ja gümnaasium. Parimatele kirjutajatele on auhinnad välja pannud Björn Oker-Blomi Fond (4×200€ stipendium) ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (2×200€ stipendium). Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda valib välja ka ühe töö, mis avaldatakse Maalehes. Konkursil osalemiseks palume saata essee hiljemalt 3. novembriks 2025 eesti keeles aadressile elk@elk.ee. Essee pikkus on kuni 3 lehekülge (5400 tähemärki). Konkursile esitatud tööle palume märkida õpilase nimi, kool ja klass ning e-posti aadress. Loe edasi… |
|
|
|
| Ettelugemise päeva veebiülekanne |
|
| Reedel, 17. oktoobril 2025 tähistame taas ettelugemise päeva suure lugemise ja joonistamise veebiülekandega. Eesti Raamatu Aastast innustatult loevad meie tuntud näitlejad kella 9–14 ette eesti lastekirjanduse proosaklassikat, mis on esindatud raamatus „Eesti lastekirjanduse kuldvara“. Raamatukunstnikud loovad samal ajal kuuldule illustratsioone. Toimuvat saab jälgida otseülekande vahendusel lastekirjanduse keskuse ja kirjandusfestivali Luup Facebooki lehtedelt ning ERRi kultuuriportaalist. Uut lugu ja pilti saab nautida iga 20 minuti järel. Loe edasi... |
|
|
| Seminar „Laps kirjanduses 13” kutsub osalema |
|
| Seminar „Laps kirjanduses 13. Vete lood: sinihumanitaarne pilk lastekultuurile“ kutsub osalema! Eesti Lastekirjanduse Keskuse ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ühisseminar toimub 20. oktoobril kell 10.30–16.00 ja sel aastal uuritakse ettekannetes, mil moel on vett ja suhteid veega esitatud mitte ainult laste ilukirjanduses, vaid lastekultuuris üldisemalt: rahvapärimuses, illustratsioonis, aimeraamatus, filmis, lauamängus jm. Osavõtt on tasuta, palume registreerida läbi keskuse kodulehekülje. Otseülekannet päevast on võimalik jälgida ka lastekirjanduse keskuse Facebooki lehel ja ERR kultuuriportaalis. (Ülekande jälgimiseks registreerima ei pea.) Tutvu seminari kavaga, külastades keskuse veebilehte. Täname Eesti Kultuurkapitali seminari toetamise eest. Loe edasi…
Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus |
|
|
| Praktiline loovkirjutamise töötuba koos Eia Uusiga |
|
| Kutsume õpetajaid koolivaheajal praktilisse loovkirjutamise töötuppa, mida juhendab kirjanik ja loovuskoolitaja Eia Uus. Töötuba toimub 24. oktoobril kell 11.00–14.15 Eesti Lastekirjanduse Keskuses aadressil Pikk 73, Tallinn. Töötoas uurime koos koolitajaga, kuidas leida inspiratsiooni, ületada kirjutamise hirme ja lasta sõnadel voolata. Eia jagab praktilisi harjutusi, mida ka lastega ette võtta ning mis aitavad luua kirjutamisharjumust ja avada loovat häält. Töötoas osalemise tasu on 30 eurot. Lisainfo ja pääs registreerimisvormile on leitav Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehelt. Loe edasi…
Foto: Priit Siimon |
|
|
|
| Eesti lasteraamatud White Ravensi kataloogis |
|
| Münchenis asuv Rahvusvaheline Noorsooraamatukogu (Internationale Jugendbibliothek) on avaldanud tänavuse The White Ravens 2025 kataloogi, kuhu on valitud 215 silmapaistvat laste- ja noorteraamatut 63 riigist ja 49 keeles. Nende seas on ka kaks Eesti autorite teost – Tiiu Kitsiku juturaamat „Me kolime ära“ (Tänapäev, 2024) ning Kairi Loogi ja Anne Pikkovi pildiraamat „Natuke suur“ (Koolibri, 2024). Kataloogi esitletakse maailma suurimatel raamatumessidel Frankfurdis ja Bolognas ning see on oluline töövahend kirjastajatele, tõlkijatele ja raamatukogudele üle maailma. Eesti autorite pääsemine sellesse valikusse aitab kaasa meie lastekirjanduse nähtavusele ja tõlgete jõudmisele uute lugejateni. Loe edasi...
Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus |
|
|
| „Luukere Juhani juhtumised“ jõudis Kirkuse kirjandusauhinna finaali |
|
| Triinu Laane ja Marja-Liisa Platsi lasteraamat „Luukere Juhani juhtumised“ (John the Skeleton, tõlkija Adam Cullen) jõudis Kirkuse kirjandusauhinna (The Kirkus Prize) laste- ja noortekirjanduse kategooria kuue finalisti hulka. Tegu on esimese korraga, kui eesti autorite teos on jõudnud selle maineka Ameerika kirjandusauhinna finaali. Kirkuse kirjandusauhinda annab välja Ameerika Ühendriikides tegutsev kirjanduskriitikaajakiri Kirkus Reviews. Auhinna kandidaadid valitakse teoste hulgast, mis on saanud Kirkuse tärni (Kirkus Star) – ehk hinnangu, mis tähistab erandlikult kõrget kirjanduslikku või kunstilist taset ning antakse umbes 10% Kirkuse hinnatud raamatutest. Kokku valiti ligi 10 000 arvustatud raamatu seast 18 finalisti, kes jagunevad kolme kategooria vahel – ilukirjandus, aimekirjandus ja laste- ja noortekirjandus. Loe edasi...
Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| Oktoober 2025. Ilmar Trull „Veidi veidrad veised“ |
|
| Ilmar Trullist, kes alustas lasteluuletajana juba 1980. aastatel ajakirjas Täheke ning jätkas Eesti Ekspressi lastelisas, sai kiiresti meie lasteluule säravamaid tähti. Ta on korduvalt ja vägagi teenitult pälvinud Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia ning olnud üks vähestest lasteluuletajatest Jaanus Vaiksoo ja Leelo Tungla kõrval, kes saanud Kultuurkapitali lastekirjanduse auhinna („Lõbusad luuletused“ 1998; „Järvevaht ja joogivesi“ 2007; „Rähni ravi“ 2015). Nüüdseks, mil Trulli loometee on kestnud üle 40 aasta, võib kindlalt väita, et ilma temata poleks meie iseseisvuse taastanud vabariigi aegne lasteluule olnud pooltki see, mis see on täna. See, kes Trulli loominguga kursis olnud juba tema loometee algusest, võib tajuda luuletaja värsket kogumikku „Veidi veidrad veised“ käes hoides teatavat mõnusat äratundmisrõõmu. Tegemist on selle vana hea Trulliga, mis varasematest väljaannetestki kodune ja tuttav. Trull on Trull ja mis siin rohkem rääkida, võib ju mõelda. Kuid kas peabki asjas, mida sa täiuslikult valdad, midagi muutma lihtsalt põhjusel, et oleks teistmoodi? Kas ei piisa sellest, et sa inspireerud omapärasel moel nüüdisajast, suudad sellele heita värske ja vaimuka pilgu ning haakida selle kõik varasema kultuurimäluga, pealekauba veel tempoka rütmi ja värskete riimidega? Mulle tundub, et sellest on rohkem kui küll. Loe lisa…
Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm
Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus |
|
|
| „Sahtel“ on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtli tõlkija Kateryna Botnar. |
|
|
| Milline on laste kujutlusmaailm? Kuidas nad mõtlevad? Kuis tajuvad ümbritsevat maailma? Kas lapsel on alati ainult üks kodu või saab neid olla mitu? Sellele ja teistele põnevatele küsimustele proovib vastust leida Alissa Kiinvald oma uues raamatus „Kodud”, mida mulle usaldati tõlkida ukraina keelde. Raamatust leiab ka imelisi Oksana Drachkovska illustratsioone, mida ma ei näinud enne, kui raamat oli tõlgitud, kuid mis tulid välja täpselt sellisena, nagu ma olin endale ette kujutanud. Sügavad, mõtlemapanevad, samas kodused ja õrnad. Lapsepõlv võib kujuneda erinevalt, aga see, mida laps meelde jätab, on enamasti (õnneks!) heledates värvides. Ja ega ta pane pahaks, et tal on mitu kodu. Ta lihtsalt vajab suuremat paberit! Siis mahuvad kõik kodud ilusti üksteise kõrvale. Mulle kui tõlkijale oli kerge raamatuga suhestuda, mis annab lootust, et iga lugeja, ükskõik kui väike või suur ta ka poleks, leiab endale oma tegelase, kes teda kõnetab. Erilist rõõmu teeb see, et raamat ilmub kakskeelsena!
Foto: Oksana Drachkovska
|
|
|
| „Varasalve“ rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume raamatutega eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Seekord tutvustab lastekirjanduse keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm Lehte Hainsalu teost „10 kooki" aastast 1990, millele on pildid joonistanud hiljuti 70. sünnipäeva tähistanud illustraator Viive Noor. |
|
|
| 7. oktoobril tähistas 70. sünnipäeva üks meie armastatumaid illustraatoreid Viive Noor. Tänaseks on Noore kunstnikukäsi olnud mängus enam kui 30 raamatu puhul. Lisaks on ta loonud ohtralt graafikat, teinud aastaid kuraatoritööd ning olnud raamatuillustratsiooni üks innukamaid populariseerijaid ja mõtestajaid. Nii ongi Noore panust meie lasteraamatuillustratsiooni raske üle hinnata. Otsisime selle tähtsa päeva puhul raamaturiiulilt üles Lehte Hainsalu „Kümme kooki“ (1990), mis oli loometeed alustava kunstniku üks esimesi läbivalt illustreeritud tekste. „10 kooki“ ilmus esmatrükis 1972. aastal Aili Vindi piltidega. Menukaks osutunud teost uuesti trükkides otsustati aga illustraatorit vahetada ja nii jõudis see iseseisvuse taastamise aja keerukates oludes meieni just Noore piltidega. Kuigi tegemist on, nagu öeldud, Noore varase perioodi tööga (varem oli temalt ilmunud vaid Riina Tombergi aimeraamat „Seitse rahvast, seitsmed rõivad“), võime juba siit leida hiljem kunstniku kaubamärgiks kujunenud armsad käharate punapeadega lapsed, nunnud antropomorfiseeritud loomad-linnud ning nostalgilis-romantilise kujutusviisi. Loe lisa... |
|
|
| Raamatusoovitused Lastekirjanduse keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm soovitab Postimehe raamatuportaalis 4 pildiraamatut inimsuhete üle arutlemiseks. Ennenägematud imed Eesti moodi Neljapäeval, 16 oktoobril kutsub Eesti Kirjandusmuuseum kõiki raamatu- ja lastekirjanduse sõpru folkloristi, huumoriuurija, tõlkija ja muuseumi juhtivteaduri Liisi Laineste loengule poola lastekirjanduse tõlkimisest. Loeng toimub Lossi 3-325, Tartu. Kohtumist korraldab TÜ maailma keelte ja kultuuride instituut. Näitus „Pika tänava peidus pärand” 1. novembrini saab aadressil Pikk tn 59 näha Eesti Kunstiakadeemia doktorant-nooremteaduri Karola Mursu doktoritöö raames valminud välinäitust „Pika tänava peidus pärand“. Näitus toob tänavale kultuuripärandi, mis jääb tänaval jalutaja jaoks varjule, hoonetesse sisse. Tutvustatakse kümmet ajaloolist hoonet ning nende kultuuriväärtuslikke interjööre ja detaile. Hoonete hulgast leiab ka Eesti Lastekirjanduse Keskus maja aadressil Pikk 73, Tallinn.
Näitus „Kääbusraamatud suurtükitornis“ Kiek in de Köki fuajees 2025. aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. Eesti Raamatu Aasta puhul on alates 16. maist suurtükitorn taas raamatute päralt. Siin on neid nii eksponeeritud kui köidetud ka varasematel aegadel. Näitus tutvustab kääbusraamatuid – väikesemõõdulisi trükiseid, mille kõrgus on kuni sada millimeetrit. Näitusel on väljas kõigi aegade väikseimad eestikeelsed raamatukesed.
|
|
|
|
|
|
| |
|
