|
Hea lugeja!
Novembrikuise pimeduse teevad helgemaks head uudised lastekirjanduse maailmast. Loe uudistajast, kes on võitnud tänavuse Põlvepikuraamatu konkursi ja Paabeli Torni tõlkeauhinna. Uudiskirja lugejate hulgas olevaid kirjanikke, illustraatoreid ja kirjastajaid kutsume osalema inspiratsioonipäeval.
Rõõmsat lugemist!
Eesti Lastekirjanduse Keskus |
|
|
|
| Põlvepikuraamatu konkursi võitjad on selgunud |
|
| 17. novembril kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja Põlvepikuraamatu konkursi võitjad. Loomevõistlusele esitati kokku 68 raamatuprojekti, mis on mõeldud kuni 7-aastastele lugejatele. Konkursi võitis autori ja illustratori Kristi Kangilaski raamatuprojekt „Mia minimuffinid“. Teise koha pälvis Johanna-Iisebel Järvelille ja Epp Linke ühistöö „Roosa T-särk“. Kolmanda koha sai Triinu Laane käsikiri „Isa kipsilugu“, mille illustratsioonid tegi Tuulike Kivestu. Lisaks anti välja eripreemiad illustratsiooni ja idee eest. Võidutööde autoreid ootab rahaline preemia ning need avaldab kirjastus Päike ja Pilv. Loe edasi… |
|
|
| Paabeli Torni auhinna laureaadid on selgunud |
|
| 13. novembril kuulutas Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond oma sügisõhtul Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja Paabeli Torni tõlkeauhinna laureaadid. Valik tehti 91 teose hulgast, mis on ilmunud 2024. aasta oktoobrist kuni 2025. aasta septembri lõpuni. Auhind anti välja kahes kategoorias – parim pildiraamatu tõlge ning parim laste ja noorte juturaamatu tõlge. Laureaadi tiitli pildiraamatute kategoorias pälvis Liisi Laineste Artur Gębka teose „Isa pudel“ (pildid Agata Dudek, kirjastus Koolibri) tõlke eest. Laste ja noorte juturaamatute kategoorias otsustas žürii laureaaditiitli anda Kristiina Kassile Nadja Sumaneni raamatu „Rambo“ tõlke eest, mille andis välja kirjastus Päike ja Pilv. Loe edasi… |
|
|
| „Paul hakkab inseneriks“ pälvis teaduse populariseerimise auhinna |
|
| Ilmar Tomuski lasteraamat „Paul hakkab inseneriks“ on pälvinud Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise auhinna teise preemia kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil“. Auhind tunnustab Tomuski oskust tuua inseneeria ja tehnoloogia laste jaoks mängulisse ja arusaadavasse vormi. Raamat innustab noori lugejaid katsetama, loovalt mõtlema ja maailma tehnilist toimimist avastama. Nii autori haarav jutustamisoskus kui ka teadlaste kaasamine teose valmimisse aitavad sillutada teed teadushuvile juba varases eas. Loe edasi… |
|
|
|
| Inspiratsioonipäev Stefan Booneni ja Mister Melviniga |
|
| Teisipäeval, 2. detsembril algusega kell 10 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses inspiratsioonipäev lastekirjanikele, illustraatoritele ja kirjastajatele, mida viivad läbi Belgia kirjanik Stefan Boonen ja mitmeid tema teoseid illustreerinud kunstnik Wout Schildermans, kunstnikunimega Mister Melvin. Oskuslike esinejatena jagavad välisautorid näpunäiteid, kuidas viia läbi elavaid, rikastavaid ja lugejatele meeldejäävaid raamatuesitlusi. Päeva esimeses pooles on huvilistel võimalik jälgida Stefani ja Melvini kohtumist noorte lugejatega ning osaleda raamatuesitluse koolitusel „Autor kui esineja“. Koolituspäeva teine pool hõlmab praktilist töötuba „Raamat kui koostöö“, mis keskendub kirjaniku-illustraatori koostööle. Inspiratsioonipäevalt saavad kasulikke teadmisi nii kirjanikud, illustraatorid kui ka lasteraamatute kirjastajad. Osalemistasu on 30€ ja vajalik on registreerimine. Loe edasi… |
|
|
|
| Astrid Lindgreni mälestusauhinna 2026. aasta nominentide seas neli eestlast |
|
| Astrid Lindgreni mälestusauhinna (Astrid Lindgren Memorial Award, ALMA) korraldajad on avalikustanud 2026. aasta nominentide nimekirja. Kokku kandideerib maineka auhinna tiitlile 263 kandidaati 74 riigist ja piirkonnast, neist 78 on esitatud esmakordselt. Nimekirjas on nii kirjanikke ja illustraatoreid kui ka jutuvestjaid ning lugemisaktiviste. Laureaat kuulutatakse välja 14. aprillil 2026. Eestit esindab tänavu neli silmapaistvat loomeinimest: kirjanikud Andrus Kivirähk ja Triinu Laan ning illustraator Marja-Liisa Plats ning autor ja illustraator Piret Raud. Loe edasi... |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| November 2025. Rakel Helmsdal „Kui kõmiseb kõu“ |
|
| Raamatu autor, nii sõnalise teksti kui illustratsioonide looja Rakel Helmsdal (s 1966) on tunnustatud fääri kunstnik ja kirjanik, kohaliku kirjanike liidu president, kellelt ilmunud luuletusi, näidendeid ja proosat nii lastele kui täiskasvanutele. Tema teoseid on nomineeritud Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse auhinnale. Eestiski ei tohiks Helmsdali nimi võõras olla. On ta ju olnud siin Põhjamaade raamatukogunädala raames 2017. aastal ning tutvustas oma värskelt ilmunud teost tänavu 10. novembril Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Lisaks on Helmsdalilt eesti keeles ilmunud koostöös Áslaug Jónsdóttiri ja Kalle Güettleriga enesekehtestamist uuriv pildiraamat „„Ei!“ ütles väike koll“ (2024). Raamatus „Kui kõmiseb kõu“ pajatab Helmsdal ühe maja elanikest, kellest igaühel on oma katsumused, millega ta ise toime püüab tulla. Aurora ja Kaspian igatsevad ema, kel uue pere loonuna pole isa hoolde jäänud laste jaoks enam piisavalt aega. Laste isa Marinus sooviks merel seilata, kuid maja eest hoolitsemine ja väikesed lapsed ei anna selleks kuigi palju võimalust. Pööningukorrusel elavad Enara ja tema väike tütar Sirje pagevad sõja eest ja peavad uutes tingimustes kohanema. Allkorrusel on juba ammustest aegadest end sisse seadnud klaverikunstnik Iris, kes igatseb elust lahkunud abikaasat ja võimalust muusikat teha. Hiljuti on majaelanikega liitunud ka vaikselt ja tagasitõmbunult elav noormees Viktor. Loe lisa…
Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm
Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus |
|
|
| „Sahtel“ on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtli noortekirjanik Ene Sepp. |
|
|
| Sügis on alanud loominguliselt. Septembris ilmus mu kolmeteistkümnes raamat „Keelatud sõnad“, kus Viivuranna gümnaasiumi noored nuputavad, mida teha, kui raamatukogutöötaja hakkab järsku raamatuid keelama ja riiuleid ebasobivatest raamatutest tühjendama. Oktoobri alguses osalesin Tartu Illustratsioonifestivali raames kirjanike ja illustraatorite kiirkohtingul, mis oli tõeline musklitrenn mu loovusele! Äärmiselt põnev kogemus ja kordaksin seda iga kell! Sügise viimane kuu algab aga uue kirjatööga. Juba üle kümne aasta on november olnud mu kõige intensiivsem kirjutamiskuu, kui olen paberile saanud suurema osa oma raamatute esimese mustandi. Traditsioon jätkub ja võtan ette hobuseraamatute sarja uue osa! Septembris istusin Poolas mõnusas raamatutega täidetud kohvikus, kus õnnestus idee paika saada. Nüüd on vaja vaid liha luudele kasvatada. Huvitav on ka see, et olen mitmetelt lugejatelt kuulnud, mida nad ootaksid ja tahaksid lugeda. Päris mitu nende soovitatud mõtet olid mul juba plaanis ehk kirjaniku ja lugejate mõtted liiguvad sarnastel lainetel!
Foto: erakogu
|
|
|
| „Varasalve“ rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume raamatutega eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Seekord tutvustab lastekirjanduse keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm Harri Jänese teost „Hambaharja lugu" aastast 1989. |
|
|
| 4. novembril oli 100. sünniaastapäev arstil ja arstiteadlasel Harri Jänesel (1925–2011), kes suure osa oma elust pühendas terviseteemade uurimisele ja tervisliku eluviisi populariseerimisele. Lisaks täiskasvanutele mõeldud omaaegsele kultusteosele „Allakäiguspiraal“ (1976), mis ilmus iga paari aasta tagant uues trükis, kirjutas Jänes mitmeid terviseraamatuid ka lastele. Tema „Hambaharja lugu“ keskendub suuhügieenile ning tutvustab hammaste lõikumist ja vahetumist, räägib hambumushäiretest ning annab näpunäiteid tõhusaks mitte ainult hammaste, vaid kogu suuõõne eest hoolitsemise rutiiniks. Teoses esitatav info vastab tolleaegsetele tervisesoovitustele, kuid selle asemel et koostada tuima juhendmaterjali, on autor kasutanud teabe lasteni viimiseks nutikamat viisi. Nimelt on ta lähenenud teemale mänguliselt ning valinud teose peategelaseks tüdruk Kaisa asemel hoopis tema hambaharja Jana. Niimoodi ei mõju edastatav teave liiga pealetükkivalt ega näpuga vibutavalt ning lapsel on seda kergem omaks võtta. Samuti annab see hambaharja omanikule Kaisale vabamad käed ja ta saab, nagu iga teinegi laps, teha suuhooldusel vigu, mis siis hilisema tegevustiku käigus korrigeeritakse. Niimoodi, positiivsete ja negatiivsete eeskujude kaasabil, on väikesel lugejal lihtsam raamatu sõnumit mõista ja selle järgi ka toimida. Igast lausest kumab läbi autori soe suhtumine ja soov inimeste tervisekäitumisse juba noorest east alates kasulikke harjumusi istutada. Loe lisa... |
|
|
| Raamatusoovitused Lastekirjanduse keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm soovitab Postimehe raamatuportaalis 5 õõvateost, millega pimedast ajast viimast võtta. Näitus „Muumirahu” Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi kõrgeimal korrusel on kuni 30. septembrini 2026 avatud näitus „Muumirahu“, mis on sündinud koos Soome Muumimaailmaga ning jagab igas vanuses külastajatega muumiperekonna rahu ja turvatunnet. „Kumu noorteõhtu. Kas sa kardad…?“ 20. novembril kell 18.00 toimub Kumu kunstimuuseumis „Kumu noorteõhtu. Kas sa kardad…?“, mida esitlevad Kumunistid ja luuletaja ning koreograaf Sveta Grigorjeva. Üritusele on tasuta sissepääs. Vestlusõhtu: Kus on meie nähtamatud lapsed? Tove Janssoni „Nähtamatust lapsest” inspireeritud teemadel vestlevad Kiek in de Köki kindustustemuuseumis kirjanik ja kogemusnõustaja Eia Uus ja Peaasi psühholoog-nõustaja Kristel Habicht-Spriit. Jõuluteemaline sensoorne lugu koos teraapia- ja lugemiskoer Michaga Lastemuuseum Miiamilla ja Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing on loonud sensoorse loo metoodika põhimõtete järgi lood, mida koos teraapiakoertega jagatakse muuseumi erilistel esmaspäevadel.
|
|
|
|
|
|
| |
|
