Hea lugeja!

Detsembrikuu toob kaasa jõuluootuse ning uue Uudistaja. Uudiskirjast saab lugeda, mis peitub illustraator Katrin Ehrlichi sahtlites ning tutvuda uue kuu raamatuga, milleks seekord on Liis Seina ja Laura Verte „Lennart Meri. President“.

Karget lugemist!
Eesti Lastekirjanduse Keskus

Detsember 2025. Liis Sein „Lennart Meri. President“

Lennart Meri, keda rahva silmis peetakse siiani Eesti parimaks ja olulisemaks presidendiks, on lisaks tähtsale diplomaatilisele karjäärile jõudnud inimeste südametesse ka kirjanikuna. Tema loomingu hulka kuulub „Hõbevalge. Reisikiri tuulest ja muinasluulest“, mida võib pidada eesti kirjanduse tüvitekstiks. Täiskasvanud on teadlikud Lennart Meri suurtest tegudest, kuid kuidas seletada uuele generatsioonile, miks endine president on rahva ja riigi jaoks ajalooliselt nii oluline. Kirjanik Liis Sein ja illustraator Laura Verte hakkavad just seda enda ühises teoses avama nii, nagu jutustaks oma elulugu peategelane ise, tuues peategelase sellega lugejale lähemale.

Teos algab Lennarti lapsepõlve kajastusega, sest eks just sealt saanud alguse tema tuleviku suund. Tulevasele presidendile meeldis lugeda seiklusjutte, mis viisid džunglisse või väljamõeldud maailmadesse. Unistus reisida sai alguse lugemisest ja sai teoks esmakordselt, kui isa Georg-Peeter Meri pidi hakkama töökoha tõttu kolima. Nii elas pere Prantsusmaal ja Saksamaal. Lennart Meri õppis palju võõrkeeli, luges veelgi rohkem ja tänu vanaema saadetud pakkidele säilitas teatud ligipääsu emakeelsele kirjandusele. Kui isa töö pere lõpuks tagasi kodumaale tõi, ei jagunud seda õnne kauaks, sest peagi küüditati Lennart koos ema ja noorema vennaga Siberisse. Elutingimused olid rasked – klassiruumides oli lausa nii külm, et tint jäätus sulepea otsa. Just seal hakkas vaikselt kujunema nooruki sügavam huvi ajaloo vastu. Pole üllatav, et suure lugemusega inimene võtab ühel hetkel ka ise paberi ja pliiatsi kätte. Lennart Meri kirjutas tihti üles oma mõtteid ja läbielamisi. Kuna ta reisis palju, oli tema esimene teos just reisiraamat. Samuti tõlkis Lennart Meri palju raamatuid, sest valdas ta ju võõrkeeli kõrgel tasemel. Ajalukku läks president lisaks oivalistele teostele ka suurepärase kõnepidajana, kus ta kasutas sõnumi edastamiseks ja publiku haaramiseks teravust ning pisut huumorit. Loe lisa…

Eesti Lastekirjanduse Keskuse praktikant Caroline Kuzmin

Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus

„Sahtel“ on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtli illustraator Katrin Ehrlich.

Minu sahtel kolis hiljuti teisele korrusele. Kolimise käigus leidsin üles nii mõnegi kadunud pildi, mida olin aastaid tulutult otsinud. Uues tööruumis on rohkem valgust ja avarust, ainus mida igatsen, on suurem seinapind, kuhu pooleliolevaid illustratsioone riputada.

Pärast Austraalias kirjastatud väikelaste raamatu „The Land of Nope” valmimist sain uue pakkumise samalt kirjastuselt. Pildid on valmis ja kirjastusele saadetud. Millal näha saab, ei tea, sest raamatu valmimine võib võtta aega vähemalt aasta.

Jõulukuul tegelen uute illustraatori tööd tutvustavate haridusprogrammide väljamõtlemisega Tallinna Keskraamatukogudele. Töö on põnev ja eks näis, mis sellest välja tuleb ja kas lastele ka meeldib. Selle aasta sees on veel plaanis väiksemat sorti illustratsioonide näitus ühes Tallinna raamatukogus. Varsti peangi pilte hakkama valima.

Foto: erakogu

„Varasalve“ rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume raamatutega eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Seekord tutvustab lastekirjanduse keskuse praktikant Caroline Kuzmin Mauri Kunnase teost „Jõuluvana" aastast 1990.

Käesoleval aastal tähistas oma 75. sünnipäeva soome lastekirjanik Mauri Kunnas, kelle muheda joonega pildiraamatud on saatnud mitmeid põlvkondi. Kirjaniku debüütteost „Suomalainen tonttukirja“ („Soome haldjaraamat”) ilmus 1979. Märkimisväärse osa tema loomingust moodustavad armastatud raamatud Jõuluvanast ja Lapimaa salapärasest maailmast.

1981. aastal Soomes ilmunud „Jõuluvana“ on teos, millega algas Mauri Kunnase Jõuluvana-raamatute sari. Siin avab autor esimest korda oma kujutletud Lapimaa, kus päkapikud ja põhjapõdrad usinalt tegutsevad. Jõuluvana ja päkapikkude töökoja visualiseerimiseks ammutas kirjanik inspiratsiooni enda isa töökojast, kus valmistati puust mänguasju. Teose tõlge ilmus eesti keeles 1990. aastal. 

Kunnase illustratsioonid on aegumatud, lustakad ja värviküllased. Detailideni läbimõeldud joonistused aitavad lugu elavdada. „Jõuluvana“ loob hubase meeleolu ja paneb igatsema lumerohke detsembri ning traditsiooniliste jõulukommete järele. Raamatut käest pannes tekib kohe suur soov asuda jõuluettevalmistuste kallale. Loe lisa...

Raamatusoovitused

Lastekirjanduse keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm soovitab Postimehe raamatuportaalis 4 lasteraamatut, mis kutsuvad pühade eel sildu looma.

Logopeed: ettelugemine on lihtsaim viis toetada lapse arengut.

Loe ajakirjast Pere ja Kodu, kuidas „lapsele ettelugemist peetakse üheks mõjusamaks tegevuseks, mis toetab varast keelelist arengut ja mõtlemisvõimet. Uuringud kinnitavad, et juba imikueas alustatud ettelugemine parandab lapse tähelepanuvõimet ja loob eeldused hilisemaks lugemisosavuseks.“

Eesti Noorsooteatri lavastus „Pinocchio“

Eesti Noorsooteatris on võimalik näha Carlo Collodi klassikalisel lasteraamatul „Pinocchio“ põhinevat samanimelist lavastust, mille on lavastanud Mirko Rajas. Lavastaja sõnul on see lugu „täis mängulisust, ootamatuid pöördeid ja head huumorit, mis aitab käsitleda ka keerulisemaid teemasid kerguse ja elurõõmuga.“

Lavastus „Taks, Dogi ja teised“ Piip ja Tuut Teatris

11. detsembril esietendub Piip ja Tuut Teatris lavastus „Taks, Dogi ja teised", mis põhineb samanimelisel Kadri Hinrikuse raamatusarjal. Kadri Hinrikuse esimene „Taks ja Dogi“ raamat ilmus 2020. aastal, nüüd on lugejate ette jõudnud kokku kolm teost. Lasteraamatute sarja toob lavalaudadele noor koreograaf Lisette Taube, kelle jaoks on tegu ka BFM-i koreograafia õppekava 4. kursuse diplomilavastusega.

Noortelavastus „Koleda tüdruku päevaraamat“

Kuressaare teatris etendub Mari Kujanpää noorteromaanil „Koleda tüdruku päevaraamat“ põhinev lavastus. See on on liigutav ja aus noortelugu julgusest, sõprusest ja lootusest. Lavastus puudutab igaüht, kes on tundnud end kõrvalejäetuna – ja näitab, et igas inimeses peitub midagi ilusat, mida tasub märgata!

Aasta kirjandusõpetaja 2026. Kandideerimine on alanud

30. jaanuaril 2026 tähistatakse eesti kirjanduse päeva. Selle puhul tunnustatakse aasta parimat kirjandusõpetajat. Tunnustuse annab üle Eesti Vabariigi president Alar Karis 30. jaanuaril 2026 Tallinnas. Maailma parima eesti kirjanduse õpetaja kohta tuleb täita küsimustik  hiljemalt 9. jaanuariks 2026 kell 17.00. Küsimustik asub siin.