| |  |
Märts 2026. Jostein Gaarder „Teisel pool peeglit“
Need, kellele Jostein Gaarderi (1952) nimi tuttav, rõõmustavad kindlasti poelettidel tema värsket teost märgates. On ju Gaarder üks norra tuntumaid autoreid ja ülemaailmne fenomen, kes hästi tuntud ka Eestis. Tema noortele mõeldud „Sofie maailm“ (ek 1996, 2023) ning „Apelsinitüdruk“ (ek 2005, 2019) on ilmunud meilgi lausa kahes trükis. Neist viimane on olnud nii inspireeriv, et on Nukuteatris isegi lavale jõudnud (2019). „Mängukaartide saladust“ ja „Saladuslikku jõulukalendrit“ (mõlemad ek 2000) on nagu eelmainituidki enamasti käsitletud noorteraamatutena, „Vita brevis: Floria Aemilia kiri Aurelius Augustinusele“ (ek 1999) on täiskasvanuile suunatuna ilmunud aga sarjas „Moodne klassika“. Siinkohal tuleb tõdeda, et teoloogiat ja keeli õppinud Gaarderi teosed on siiski üsna universaalsed ja noorteteosed passivad imehästi lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi elu ja inimeksistentsi suuremate küsimuste vastu.
Sama kehtib ka hiljuti eesti keeles ilmunud jutustuse „Teisel pool peeglit“ kohta, mis on meieni jõudnud Sigrid Toominga suu- ja suurepärases tõlkes. Tegemist ei ole Gaarderi värskeima teosega – autori kodumaal Norras nägi see trükivalgust juba 1993. aastal, vaid mõni aasta pärast Gaarderi tippteoseks peetavat, filosoofia ajaloost pajatavat „Sophie maailma“. Ja kuigi ka „Teisel pool peeglit“ käsitleb sarnaselt „Sophie maailmale“ suuri igikestvaid filosoofilisi küsimusi, mis aktuaalsed igal ajal, on viimati tõlgitu näol tegemist märksa soojema, intiimsema ja emotsionaalsema looga. Loe edasi...
Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus
|
 |
„Sahtel“ on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtli lastekirjanik Els Heinsalu.
|
 |
Minu töölaual on kaks sahtlit. Ühes hoian ma kõike seda, mis on seotud teadusega: huvitavaid artikleid, märkmeid, pooleliolevate artiklite käsikirju. Oma saatust ootab seal ka üks projektitaotlus, mis kirjeldab seda, miks ja kuidas ma tahaksin uurida Eesti lasteraamatute keelt ning seda, kas ja kuidas see aja jooksul muutunud on. Aga eks näis, võib-olla roogin ma selle sahtli varsti tühjaks ja paigutan sinna hoopis muud asjad.
Teises sahtlis hoian ma kõike seda, mis on seotud minu kui kirjanikuga. Kuigi mingil määral on need kaks sahtlit omavahel seotud, sest ka minu kirjutatud raamatutes on teadusel ja teadmistel seni väga oluline roll olnud. Lapsed on ju väga teadmishimulised!
Marul, Kutil, Lumil ja Haldjal, kes tegutsevad juba kaheksas ilmunud raamatus, ei ole küsimused ikka veel otsa saanud. Praegu vaidlevad nad selle üle, kas järgmine raamat peaks rääkima viirustest ja bakteritest või hoopis hammastest. Mõlemad teemad on väga põnevad. Aga seal sahtlis on veel teisigi tegelasi ja lugusid, mis kannatlikult oma aega ootavad.
Foto: erakogu
|
 |
„Varasalve“ rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume raamatutega eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Seekord tutvustab lastekirjanduse uurija Jaanika Palm Julius Oro luuleraamatut „Hiir rätsepaks" aastast 1957.
|
|
| |
|
.png)
.png)
