Hea lugeja!

 

Aprilli Uudistaja toob lugejani taas sõnumid toredatest lasteraamatutest, mis on saanud veel toredamaid auhindu. Varasalve rubriigis meenutame Éva Janikovszky raamatut „Kui ma oleksin suur“ ja kuu raamatu rubriigis piilume Jana Maasiku uue noorteraamatu „Minuga on hästi“ kaante vahele. 

Toredat lugemist!
Eesti Lastekirjanduse Keskus

 
 

„Salalaegas“ valiti 100 silmapaistva pildiraamatu hulka

 

Katrin Tõnissoni ja Ulla Saare pildiraamat „Salalaegas“, mille andis välja kirjastus Päike ja Pilv, on valitud rahvusvahelise platvormi dPICTUS koostatud 100 silmapaistvama pildiraamatu sekka aastal 2026. Kodumaalgi auhinnatud koomiksiraamat viib lugeja ühe väikese tundliku poisi maailma, kes pistab rinda suurte tunnetega ning alles õpib enda sees olevaid emotsioone taltsutama. dPICTUSe valik sünnib koostöös rahvusvaheliste külaliskuraatoritega – pildiraamatute ja illustratsiooni ekspertidega, kes valivad oma lemmikteosed platvormil esitletud raamatute hulgast. Lõplikku nimekirja jõuavad need teosed, mida on esile tõstnud enim kuraatoreid. Nii moodustub aasta jooksul mitmekesine läbilõige maailma parimatest pildiraamatutest. Loe edasi...

Foto: Dmitri Kotjuh/ Eesti Lastekirjanduse Keskus

Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Anti Saar

 

Tartu lastekirjanduse auhinna ehk Lapsepõlve auhinna pälvis Anti Saar raamatuga „Kajakad“, mis on välja antud kirjastuses Kolm Elu. Lapsepõlve auhind antakse üle oktoobris laste ja noorte kirjandusfestivali LUUP ajal. Žürii valis nominendid välja 2025. aastal ilmunud laste- ja noorteraamatute seast. Žürii esimehe Triinu Laane sõnul iseloomustab Eesti laste- ja noortekirjandust autorite usk noorte inimeste isemõtlemise võimesse, absurditunnetusse ja hästi timmitud huumorisoonde. Žürii hinnangul on Anti Saare raamat „Kajakad“ õige koht, kust otsida Tartu vaimu. Jutus seiklevad erinevas vanuses inimesed, kes on igaüks oma nägu ja tegu, olulisteks teemadeks on sõprus ja inimestevahelised suhted. Loe edasi...

Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Algas Jaan Rannapi nimeline koolilugude võistlus

 

Ajakirjad Täheke ja Hea Laps kuulutavad välja koolilugude võistluse täiskasvanud autoritele. Mainekate lastekirjanike kõrval oodatakse osalema ka noori ja vähem tuntud autoreid, miks mitte ka õpetajaid. Oodatud on lood kõigest, mis koolis toimub – sportimisest, ekskursioonidest, teatri või muuseumi ühiskülastusest, õpilaste ja õpetajate lihtsast või raskest elust, viperustest, koerustest – millest iganes. Võistluse ainuke tingimus on, et sisu oleks seotud kooliga ja kooliskäimisega. Tööde esitamise tähtaeg on
1. august 2026. Võitjad kuulutatakse välja septembris. Parimad tööd ilmuvad ajakirjades Täheke ja Hea Laps. Loe edasi...

 

Foto: vabavara / Pexels

 

Järje Hoidja auhinnaga tunnustati tänavu raamatut „Koolipõlgurid“

 

Rahvusvahelisel lasteraamatupäeval, 2. aprillil andsid Tallinna Raamatukogud üle Järje Hoidja auhinna, millega tunnustatakse möödunud aasta enim laenatud eesti laste- või noorteraamatu autorit. Tänavuse auhinna pälvis Ester Urbala teose „Koolipõlgurid“ eest. Raamatu illustratsioonide autor on Ulla Saar ning selle on välja andnud kirjastus Puänt. „Koolipõlgurid“ jutustab Erikust, kelle jaoks kooliaasta algus tähendab vabaduse ja suve lõppu. Poisi igatsus saarel asuva maakodu järele muutub üha tugevamaks, kuni ühel talvehommikul pakub ema välja ootamatu lahenduse. Koostöös kooliga sünnib katseprojekt, mille käigus saab Erik koos kuue klassikaaslasega veeta pool aastat üksikul saarel, elades kohustustevaba elu. Noorte tegemistel hoiavad silma peal kaks eakat majakavahti. Loe lisa...

 

Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus

 
 
 
 

Astrid Lindgreni mälestusauhinna laureaat on Jon Klassen

 

Klassen on rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik, kelle loomingut iseloomustab täpne, emotsionaalne ja leidlik väljenduslaad. Enne lasteraamatute illustreerimist töötas ta animatsioonifilmi valdkonnas. Tema läbimurdeteoseks kujunes 2011. aastal ilmunud pildiraamat „I Want My Hat Back“, mitmekihiline ja nutikalt jutustatud lugu omandist, moraalist ja õiglustundest. Žürii tõstis esile Klasseni võimet uurida inimese kohata maailmas uutest vaatenurkadest, kasutades selleks sõna ja pildi peent kooskõla.

Loe edasi...


Foto: Wikimedia Commons

 
 

Aprill 2026. Jaana Maasik „Minuga on hästi“

 

Värske noorteromaan „Minuga on hästi“ köidab poelettidel esmalt kindlasti pilku omapärase kujunduse poolest. Valdavast osast noorteraamatutest eristuv värvikirev, jõulistes toonides kaas, mosaiigiga trikitavatest rulapoistest, kelle nägu ja ülakeha pole pildile püütud, lausa kutsub teost kätte võtma. Paremas allnurgas mustal taustal on oranž pealkiri „Minuga on hästi“, mis on samuti intrigeeriv.

 

Raamatu peategelane on 14-aastane Hendrik, kes sündinud hoolimatute vanematega peresse. Narkomaanist ema on kolinud linna ja külastab poissi juhuslikult, parimal juhul kord kuus. Hendrik elab aga padujoodikust ja kriminaalist isaga alevi servas lagunenud lobudikus, milles elektergi juba ammu välja lülitatud. Hendrik on kehvades oludes hakkama saamiseks töötanud välja oma mehhanismid. Ta peitub isa ja tema joomakaaslaste jauramise eest pööningule, hoiab riideid haisu vältimiseks värskes õhus, õpib kus juhtub, peidab juhutöödega teenitud nappe vahendeid jne. Õnneks on Hendrikul sõbrad, kellega skeitpargis, mida nad Kausiks kutsuvad, aega veeta: rulaga sõita, grafitit teha või niisama olla. Hendrik ei räägi sõpradele kunagi oma perest ega kodustest oludest, kuid väikeses kogukonnas, kus kõik teavad kõiki, pole seda võimalik ka varjata. Sõbrad (ja nende vanemad) on Hendrikule toeks igal võimalikul juhul, kutsuvad teda külla ja pakuvad süüa, kuid seda tuleb teha delikaatselt, et Hendrik abistamist ei tajuks ega ära põlgaks. Viimased neli aastat on poisi suurimaks toeks olnud naaber Alfred, kes on ta oma hoole alla võtnud, teda toitnud ja katnud, sünnipäevaks rula kinkinud, aia- ja elutarkusi õpetanud, mis aga peamine – pakkunud vaimset tuge ja julgustust. Kui aga Alfred sureb ja tema majja, kus Hendrik on seni saanud isa eest redutada, kolivad uued elanikud ning klassijuhataja võtab ühendust lastekaitsega, et poisi kodustest tingimustest ülevaadet saada, tunneb Hendrik kõikehalvavat hirmu tuleviku ees. Üha raskem on jätta muljet, et kõik on hästi, nii hästi, nagu alati olnud on. Loe edasi...

Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus

 

„Sahtel“ on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtli lastekirjanik Katrin Tõnisson. Tema koomiksiraamat „Salalaegas“, mis valmis koostöös illustraator Ulla Saarega, valiti just 100 maailma silmapaistvama pildiraamatu hulka. 

Ma olen suur pildiraamatute fänn. Hetkel ongi minu suurim soov just pildiraamatuid luua. Töötada koos erinevate kunstnikega, et avastada uusi tegijaid. Pildiraamatute loomine tähendab aga seda, et tekst seisab „sahtlis“ üsna pikka aega. Nii on ka minul sahtlis päris mitu lugu, mis ootavad piltide valmimist. Praegu ootab üks lugu viimaseid pilte, et siis kujundusse ja trükikotta liikuda. See lugu räägib päkapikkudest ja sellest, miks nad ühel heal päeval otsustasid hakata kingitusi jagama. Veel ootab pilte lugu, mis räägib julgusest tunnistada oma vigu. Lisaks mängin ma riimidega, et lõpetada värss-jutustus, mis räägib unistustest ja sellest, kuidas võimatu võimalikuks saada võib.

Nende lühilugude kõrval ootab viimistlemist minu esimene pikem lugu, loodan sellega suve lõpuks ühele poole saada.

 

Foto: Dmitri Kotjuh/ Eesti Lastekirjanduse Keskus

„Varasalve“ rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume raamatutega eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Seekord tutvustab lastekirjanduse uurija Jaanika Palm Éva Janikovszky raamatut „Kui ma oleksin suur" aastast 1980.

 
 

23. aprillil on 100. sünniaastapäev ungari lastekirjanikul Éva Janikovszkyl. Selle tähtsa päeva meenutamiseks otsisime varasalve riiulilt välja tema märgilise teose teose „Kui ma oleksin suur“, mis kodumaal ilmus 1976. aastal. Meil Eestis nägi see trükivalgust aastal 1980 koos raamatutega „Usu või ära usu“ ja „Minuga juhtub alati midagi“ soome-ugri keeli õppinud kirjaniku Aino Perviku suurepärases tõlkes.
 

Janikovszky kaubamärgiks on lapse hingeelu suurepärane tundmine ning lapstegelase sisekõneline vaatepunkt. Tal on erakordne oskus näha maailma läbi lapse pilgu: ausalt, teraselt, naljakalt ja hellalt. Tema teoste topeltadressaat lubab lastel tunda end mõistetuna, samas kui täiskasvanuile pakutakse peeglit, milles oma käitumisele mõtestav pilk heita.
 

„Kui ma oleksin suur“ räägib laste igatsusest kasvada ja oma elu üle ise otsustada. On ju suurem osa meist mingil eluetapil igatsenud olla suur, et pääseda pidevast kamandamisest ja korrale kutsumisest: pane pullover selga, pese käed puhtaks, vaata oma jalgade ette jne. Samal ajal kui suur saab panna selga just need riided, mis ta tahab või end aknast välja upitada, kui kõlab tuletõrjealarm. Nii plaanibki teose peategelane hakata täiskasvanuna tegema kõike nii, nagu talle õige tundub: istuma lauda mudaste kätega, mitte kunagi jalgade ette vaatama, käima vaid lühikeste varrukatega pluusides, silitama hulkuvaid kasse, ronima lumehunnikute otsa, sööma šokolaadi enne lõunasööki jne. Küsimusele, miks suured – näiteks peategelase ema-isa – ikka veel käsi pesevad, pulloveri selga panevad, jalgade ette vaatavad, küüsi ei näri ja asjad korda seavad, poiss aga vastust ei tea. See tuleb tal vanematelt veel välja uurida. Janikovszky raamatute lahutamatuks osaks on illustraator László Réberi vaimukad pildid. Koos vaheldusrikka ja meeliköitva kujundusega moodustub tekstist ja illustratsioonidest tervik, mis ahvatlev ja põnev tänapäevalgi, pool sajandit pärast esmailmumist. Loe edasi...

 

Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Raamatusoovitused Postimehe raamatuportaalis 

Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm soovitab Postimehe raamatuportaalis 5 toredat raamatut, mille keskmes on loomad

 

Triinu Laane „Luukere Juhani juhtumised“ jõuab VAT teatri lavale

VAT teatris on alanud proovid lastelavastusega „Luukere Juhani juhtumised“, mis toob lavale Triinu Laane loo vanaemast, vanaisast ning kapis elavast luukerest.

 

Festiva HeadRead toob Tallinnasse tuntud lastekirjanikud

Tallinna on oodata Norra filmirežissööri Bobbie Peersi, kelle William Weldoni sari osutus laste hulgas ootamatult populaarseks; Ali Standishit, kes kirjutab mitte ainult noortele, vaid ka neile, kes südamelt noored jt.

 

Tartus tähistatakse täna raamatu ja roosi päeva

Neljapäeval, 23. aprillil kutsub kirjandusfestival Prima Vista koostöös Tartu Kaubamaja, Tartu Kaubamaja Apollo ning kirjastusega Mooses maikuise kirjanduspeo eelsündmusena osa saama ülemaailmsest raamatu ja roosi päevast.