Hea lastekirjanduse sõber!


Enne kui Uudistaja läheb suvepuhkusele jäätist limpsima, toome teieni veel mõned uudised lastekirjanduse maailmast. "Sahtli" rubriigis kõneleb oma toimetustest armastatud lastekirjanik ja juubilar Leelo Tungal. Kuu raamatuks seekord Jurga Vilė ja Lina Itagaki "Siberi haiku".

Head uudistamist!
Eesti Lastekirjanduse Keskus

Sten Roosi muinasjutuvõistluse võitjad on selgunud

 
Sten Roosi muinasjutuvõistluse võitjadEesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud auhinnatseremoonial kuulutati välja Sten Roosi nimelise muinasjutuvõistluse võitjad. Võistlus toimus sel aastal juba 30. korda ning sellest võtsid osa 11–15-aastased õpilased üle kogu Eesti. Kokku saadeti konkursile 261 muinasjuttu ning noori jutumeistreid osales 59 koolist. Esikoha võitis Miina Härma Gümnaasiumi 5. klassi õpilane Silvia Kronberg. Teise koha pälvis Ariina Kuldmeri Oru Kooli 7. klassist ning kolmandale kohale tuli Vastseliina Gümnaasiumi 7. klassi õpilane Krete Rutov. Loe edasi...

Lihtsas keeles lasteraamatute nimekiri

 
Laps suure-suure raamatugaEesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehelt leiab raamatusoovituste alt nimekirja lihtsama keelega raamatutest, mis on abiks lugema õppimisel ning eesti keele harjutamisel. See raamatuvalik sobib eriti hästi lapsele ettelugemiseks; iselugemise harjutamiseks; kerge lugemisraskusega lapsele; väljaspool eesti keelekeskkonda kasvavale lapsele sõnavara ja keeletunnetuse säilitamiseks ning muukeelsele lapsele eesti keele harjutamiseks. Lisa saad küsida oma raamatukoguhoidjalt. Loe edasi...

Näitus "Leporellod" lastekirjanduse keskuse pööningul

 
Leporellode näituse plakatLastekirjanduse keskuse pööningugaleriis saab kuni 17. juulini 2022 uudistada Eesti Kunstiakadeemia avatud akadeemia raamatuillustratsiooni kursuse lõputöödena valminud leporellode näitust. Täiskasvanud õppijale suunatud kursusel said eelneva kunstikogemusega osalejad teadmisi raamatuillustratsioonist ning esmase illustraatoritöö kogemuse. Kursuse töötasid välja auhinnatud illustraatorid Kertu Sillaste ja Anne Pikkov. Lõputööna valmistas iga osaleja volditud raamatu ehk leporello, mida keskuse pööningugaleriis uudistada saab. Loe edasi...

Loomekonkursi "Mina olen muutus" tähtaega pikendati

 
Loomekonkurss, Mina olen muutusNoorteinfoportaal Teeviit kuulutas Euroopa noorte aasta raames välja noortele suunatud loomekonkursi “Mina olen muutus”. Loomekonkurss on noortele mõeldud omaloomingu konkurss, kuhu saab töid esitada kuni 31. augustini 2022. Konkursile oodatakse sisuartikleid, arvamuslugusid, kogemuslugusid ja proosa- või luuletekste eesti või vene keeles. Võistlustöid hinnatakse vanuserühmades 7–12 aastat, 13–17 aastat ning 18–26 aastat. Loe edasi...

Lasteraamatute kujundamise seminar

 
Lasteraamatute kujundamise seminari bänner6. mail 2022 toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses lasteraamatute kujundamise seminar, mille eesmärk oli jagada lasteraamatute kujundajatele praktilisi näpunäiteid, millega lasteraamatute tegemisel arvestada. Seminaril esinesid raamatukujundamises vilunud professionaalid, kes kõnelesid sellest, kuidas lasteraamatu loomisel arvestada lapse arenguga ning raamatukujunduse heade tavade ja reeglitega. Seminaril peetud ettekandeid on võimalik järele vaadata keskuse veebilehelt ja Youtube'i kanalilt.  Loe edasi...

Näitus "Joostes huntidega" Baris

 
Marja-Liisa Platsi illustratsioonid BarisBalti illustraatorite näitust "Joostes huntidega" on võimalik külastada Itaalias Bari linnakodaniku muuseumis. Näitus keskendub Läänemere idakalda huntinimese pärimustele ja koondab Balti riikide illustraatorite töid. "Joostes huntidega" sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Itaalia Eesti Seltsi koostöös. Näitust rahastab Eesti Kultuuriministeerium ning Kultuurkapital ning seda toetavad Eesti, Läti ja Leedu suursaatkonnad Roomas. Näitus on avatud 26. juunini 2022. Loe edasi...

Graafiline romaan, Siberi haikuJuuni 2022: Jurga Vilė, Lina Itagaki "Siberi haiku"

Jurga Vilė ja Lina Itagaki "Siberi haiku" ilmumine meie kirjandusmaastikule oleks märgiline juba siis, kui tegemist oleks ainuüksi tõlkega leedu lastekirjandusest või graafilise romaaniga või lastele küüditamisest rääkiva raamatuga. Et aga ühte teosesse on koondunud kõik need kolm aspekti, teeb raamatu poelettidele jõudmise veelgi suuremaks sündmuseks.

Liig vähe teame me ikka veel Baltimaade kaasaegsetest lasteraamatutest, kuigi Leedu lastekirjandust on hakanud, tõsi küll, paaril viimasel aastal juba pisut rohkem meieni jõudma. Meenutatagu siinkohal kasvõi Lina Žutautė menukat sarja Kake Makest või maineka illustraatori Kęstutis Kasparavičiuse lummavaid pildiraamatuid. Tunamullu said eesti lapsed võimaluse tutvuda ka leedu lastekirjanduse ühe tõlgituma teosega, Evelina Daciūtė filosoofilise pildiraamatuga "Õnn on rebane". Eriline tänu kuulub siin kindlasti tõlkijatele Ieva Marija Kuzminaitėle ja Tiina Kattelile (neist viimase eesti keelde vahendatud on ka "Siberi haiku"), aga kirjastustelegi, kes sellise suure riski on julgenud võtta.

Erinevalt eelmainitud teostest, mis on mõeldud peamiselt mudilastele, näeb "Siberi haiku" oma lugejatena peamiselt kümneaastastest vanemaid lapsi ja noori. Märgatavalt laiem on olnud ka "Siberi haiku" rahvusvaheline tuntus ja tunnustatus. Raamat on tõlgitud kümnetesse keeltesse, saanud sadu kiitvaid hinnanguid ning võitnud lisaks 2017. aasta parima Leedu laste- ja noorteraamatu tiitlile ka mitmeid rahvusvahelisi lasteraamatuauhindu, nagu Deutscher Jugendliteraturpreis Saksamaal või Jānis Baltvilksi preemia Lätis, aga arvatud ka White Raven kataloogi ning Bologna Ragazzi preemia ja IBBY aunimekirja nominendiks. Loe edasi...


Lastekirjanik Leelo Tungal"Sahtel" on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtlid armastatud lastekirjanik Leelo Tungal, kes tähistab 22. juunil 75. sünnipäeva. 

Nagu paljudel tänapäeva kirjanikel, nii asub ka minu töösahtel arvutis. Mu kirjutuslaual on küll mitu sahtlit, kuid nendest võib leida vanu kaustu ja kaustikuid, sõprade-sugulaste kirju ja postkaarte, eelmiste aastate kalendermärkmikke ja fotosid ning veel igasuguseid asju. See on selline kraam, mis võõraste meelest võib tunduda pahnana, aga mis mulle endale meenutab inimesi ja sündmusi, kellest-millest võiks kunagi pikemalt kirjutada. 

Vahepeal oli mul päris pikka aega – kohe mitu kuud järjest – selline pilvine periood, kui ma ei kirjutanud peaaegu midagi. Poolikud käsikirjad vaatasid küll arvutist vastu, kuid edasi kirjutama nad mind ei kutsunud. Tundsin ennast juba nagu "Kevade" Jorh Aadniel, kes külmal saunalaval lõdisedes mõtles: "Kui ma nüüd niisuguseks jäängi?" 

Kuid ühel ilusal kevadehõngulisel päeval tundsin äkki, et murepilved on hajumas ning jõud ja tahtmine kirjutada hakkavad tagasi tulema. Ja nüüd on need poolikud käsikirjad ennast ritta võtnud ja ootavad, kas võtan kõigepealt käsile oma mälestused, mis kuuluvad ilmselt rohkem täiskasvanute kirjanduse sekka, või lasteluulekogu või hoopis koerajutu, mida alustasin juba mõne aja eest suure hooga, sest mu malamuudi-saksa lambakoera segatõugu sõbra Jürka seiklused ja sekeldused vajasid kirja panemist. Nüüd on meil kodus küll noor labradori retriiver Tuudur, kuid Jürka lood on veel selgesti meeles, nii et asun neid suvel üles tähendama. 

Arvatavasti tuleb koeraraamatu kõrval tegelda veel ka koerust täis laulutekstidega, mida sobiks laulda meie kõigi lemmikust – koeratüdruk Lottest – pajatavas uues muusikalis. Küllap teate, et Lottest jutustavad raamatud on enamjaolt sündinud Andrus Kivirähki sulest, kuid Lotte-muusikalide autoriks on Janno Põldma ja kunstnik Heiki Ernits. Kuna aga muusikalid vajavad rohkesti ka laule, siis kutsus Janno kampa helilooja Priit Pajusaare ja minu. Neid muusikale on praeguseks kokku saanud juba neli, neist viimane – "Lotte ja vana õunapuu saladus" – tuli hiljuti lavale Saku Suurhallis. Arvasime, et see jääb vist viimaseks Lotte-muusikaliks, kuid hiljuti helistas Janno Põldma ja teatas, et juba mõlgub tal mõttes uus lugu, mis peatselt vajab ka laulutekste. Ja muidugi olen ma rõõmuga nõus kampa lööma! Jannoga on väga tore koostööd teha – juba kas või sellepärast, et üks ta põhimõtetest on: headus teeb elu huvitavaks. Usun, et nii see on!  

Leelo Tungal, Koera elu"Varasalve" rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume ühe raamatuga eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. 22. juunil, kui esimesed maasikad peenardes punaseks lähevad, tähistab oma sünnipäeva armastatud luuletaja ja sadade laulusõnade autor Leelo Tungla. Sel puhul otsisime varasalve riiuleilt üles ühe tema esimestest lasteluulekogudest "Koera elu" aastast 1976 Tiiu Läti illustratsioonidega. Palju õnne, Leelo Tungal!

Ma ei tea, kas ka need lapsed, kellel kodus koer oli, ka nii innukalt omal ajal Leelo Tungla "Koera elu" lugesid. Ju neil ikka oma penikesega hullamisest vahel veidi aega üle jäi. Ja ega selle õhukese, vaid kahtteist koertest pajatavat luuletust sisaldava kogu läbitöötamine iseenesest ka kuigi kaua aega võta. Ilmselt aga ei tekkinud koeraomanikel luulekoguga sellist emotsionaalset, igatsuslikku sidet kui neil, kellele koera ei lubatud. Minul, kel oma esimest koera ikka väga kaua oodata tuli, seisis raamat algul kaantega, veidi hiljem küll juba kahes tükis kuude kaupa padja all. Kui raamat veelgi kulus, ei raatsinud seda enam padja alla panna ja teos leidis aastateks auväärse koha mu lauasahtlis, mitte riiulil teiste raamatute kõrval. Päevas vähemalt korra sai kogu kätte võetud, loetud ja unistatud, mis oleks siis, kui mul oleks see vahva hirmus metsik hurt, kes "on sellest koeratõust, kes peab lugu jalanõust". Või hoopis müramishimuline spanjel nagu Tanielil? Või linnukoer Tuks, keda veetleb voodi? Või terjer, kelle käpp koertekooli poomil ainult veidi väriseb? Tegelikult vahet polnud – ma oleks võtnud ükskõik millise koera, peaasi, et varsti!

Seni aga kui koera polnud, sai koeraluuletusi ise vihikusse ümber kirjutatud (tindiplekke küll kaunistuseks kogemata vahele poetatud) ja neile illustraatori piltidele võimalikult sarnased koerad juurde joonistatud. Ainult puudelkoera lehv, mis raamatupildil oli roosa, kuid Tungla tekstis punane, sai ümberjoonistuses ikka punaseks tehtud.

Leelo Tungal teab, et ilma koerata elu on koeraelu, ilma koerata lapsepõlv koerapõli.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Lastekirjanduse keskuse raamatusoovitused

Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm soovitab Postimehe raamatuportaalis 6 muinasjutuseiklust, mis teevad laste jaaniaja maagiliseks


Teatri Kodu Tartus kutsub sügiseks pileteid varuma

Teatri Kodu repertuaaris on mitmeid lavastusi, mis põhinevad toredatele lasteraamatutele ning muinasjuttudele. Teater kutsub pileteid sügisestele etendustele juba nüüd ette varuma. 
 

Lottemaa uus hooaeg on alanud

11. juunil alustas Lottemaa teemapark üheksandat hooaega, mille tarbeks on Janno Põldma kirjutanud neli uut näidendit. Teemapark lõpetab hooaja 28. augustil.
 

Näitus "Muumid ja meri" Haapsalus

Haapsalus, Iloni imedemaal on kuni 29. septembrini avatud Muumimuuseumi näitus "Muumid ja meri". Tove Janssoni originaalillustratsioonidel on kujutatud muumitegelasi, kes asuvad seiklusrikkale merereisile. 
 
facebook
Liitu meie uudiskirjaga
koduleht
Instagram

Eesti Lastekirjanduse Keskus
Pikk 73, Tallinn 10133
+372 617 7231, elk@elk.ee