Hea lugeja!


November toob kaas pimedad ööd, mida on ikka tore raamatute lugemisega õdusamaks muuta. Uudistajast leiad selle tarbeks mitmeid raamatusoovitusi. Samuti kutsume kõiki uudiskirja lugejaid kinno festivalile PÖFF Shorts vaatama lastekirjanduse keskuse kokku pandud lasteanimafilmide programmi. 

Head lugemist!
Eesti Lastekirjanduse Keskus

Laste animafilmide programm festivalil PÖFF Shorts

 
Ekraanitõmmis filmistLühifilmide ja animatsiooni festivali PÖFF Shorts lasteanimatsioonide programmi aitas selgi aastal kokku panna Eesti Lastekirjanduse Keskus. Marju Kask, Ulla Saar ja Kadri Naanu lastekirjanduse keskusest valisid võistlusprogrammi 13 filmi kümnest riigist. Programmis on olulisel kohal sõprus ja koostöö. Lasteanima võistlusprogramme näeb laupäeval, 19. novembril kell 15.15 Apollo Kino Coca-Cola Plazas ja pühapäeval, 20. novembril kell 10.15 ja 11.30 kinos Artis. Loe edasi...

Parim noorteromaani arvustus selgunud

 
Niklas-Taaniel Schutting, foto autor Kärt PetserEsmaspäeval, 7. novembril kuulutas ajakiri Värske Rõhk tARTu poes välja juba neljandat korda toimunud kriitikakonkursi võitjad. 5. septembrist 25. oktoobrini toimunud võistlusele oodati osalema kuni 30-aastased autoreid, kes võisid arvustamiseks valida 2021. või 2022. aastal eesti keeles ilmunud luule-, proosa- või tõlketeose. Eesti Lastekirjanduse Keskus andis konkursil välja eripreemia parimale noorteromaani arvustusele, mille sai Niklas-Taaniel Schutting. Žüriile jäi silma tema vahedalt ja mõtteselgelt kirjutatud arvustus Merilin Paas-Loeza romaani "Mida silmad ei näe" põhjal. Loe edasi...

Koomiksinäitus "Kõige naljakam päev minu elus" 

 
KoomiksEesti Lastekirjanduse Keskuse pööningul saab vaadata valikut keskuse korraldatud koomiksivõistlusele "Kõige naljakam päev minu elust" saadetud töödest. Koomiksivõistlus kestis 29. aprillist kuni 31. maini 2022 ja kokku esitati žüriile hindamiseks 215 tööd. Valikut nendest saavadki huvilised keskuse pööninguvitriinides imetleda. Näitus on huvilistele avatud keskuse lahtiolekuaegadel E–R 10–18 ja L 11–16 kuni 26. novembrini 2022.  Loe edasi...

Animakooli töötuba lastekirjanduse keskuses

 
Ekraanitõmmis ainimafilmist, Oaaside sünd19. novembril tuleb lastekirjanduse keskuse laupäevasele perehommikule külla Animakool. Osalejad saavad luua päris oma animafilmi. Perehommik toimub festivali PÖFF Shorts raames, kellel Eesti Lastekirjanduse Keskus aitas sel aastal panna kokku laste animafilmide programmi. Perehommiku jooksul vaadatakse ka valikut festivaliprogrammis linastuvatest filmidest. Töötuppa oodatakse lapsi alates 5ndast eluaastast. Kohtade arv on piiratud ja vajalik on eelregistreerimine. Loe edasi...

Eesti lasteraamatud pälvisid rahvusvahelise tunnustuse 

 
Kätlin Kaldmaa ja Jaan Rõõmuse lasteraamat, LydiaMünchenis asuv Rahvusvaheline Noorteraamatukogu annab igal aastal välja kataloogi "The White Ravens", mis koondab infot maailma parimate laste- ja noorteraamatute kohta. Sel aastal jõudsid valikusse ka Eesti lasteraamatud "Lydia" Kätlin Kaldmaalt ja Jaan Rõõmuselt ning "Kuhu lapsed said?" Indrek Koffilt ja Elina Sildrelt.  "The White Ravens" kataloogi koostavad Rahvusvahelise noorteraamatukogu keelespetsialistid, kes valivad aasta jooksul üle kogu maailma ilmunud teoste hulgast välja tähelepanuväärseimad laste- ja noorteraamatud. Loe edasi...

Raamat, Koer nimega Kass kohtab kassiNovember 2022. Tomi Kontio "Koer nimega Kass kohtab kassi"

Tomi Kontio (1966) on mitmekülgne ja Soomes vägagi hinnatud autor. Peamiselt on ta tuntud küll kui luuletaja ja novellist, kuid on kirjutanud ka lastele ja noortele. Kontio esimene lasteraamat "Kevadel sai isa tiivad" ("Keväällä isä sai siivet", 2000) põhineb autori lapsepõlvemälestustel. Teos sai Soome mainekaima Finlandia Junior auhinna, mis innustas autorit ses vallas jätkama. Eesti keeles sai Kontiolt seni lugeda luulet (kogumikus "See sama soolane meri" 2004, tlk Kalju Kruusa), fantaasialugu "Luugiga lehm" ("Lehmä, jonka kyljessä oli luukku" 2006, ek 2009, tlk Kristiina Kass) ja pildiraamatut "Koer nimega Kass" ("Koira nimeltään Kissa" 2015, ek 2021, tlk Jan Kaus). Kui kirjanik tänavu kevadel HeadRead festivalil käis, rääkis ta Kassi-nimelise koera sarja teistest osadest nii innustavalt, et saalitäis lapsi kuulas, suu lahti. Hiljem oli kuhjaga kurtjaid, et neljaosalisest seeriast on eestikeelsena kättesaadav vaid esimene raamat. Nüüd on näinud trükivalgust ka sarja teine teos "Koer nimega Kass kohtab kassi" ("Koira nimeltään Kissa tapaa kissan" 2019, ek 2022) Jan Kausi suurepärases tõlkes.

Raamatusarja peategelaseks on segavereline koerapoeg. Kuna kassid on iseseisvad, paneb hulkuv ema talle nimeks Kass. Ükskõik, kuidas Kass aga ka ei püüaks iseseisev olla, ikka tunneb ta end hoopis üksikuna. Kui koer jõuab Helsingisse ja tutvub eluheidikust mehega, kel nimeks Nugis, saab talle selgeks, et vahel tuleb võtta risk ja usaldada teisi, sest ainult nii saab leida sõpru, ainult nii ei ole ta üksildane. Sarja teises osas on Nugis ja koer nimega Kass sadama lähedal merd, laevu ja kraanasid imetlemas, kui  ühtäkki märkab Nugis kassi, väikest musta olendit, kes mööda laeva klappsilda alla sammub. Loe edasi...


Lastekirjanik Juhani Püttsepp metsas"Sahtel" on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtlid lastekirjanik Juhani Püttsepp.

Sel sügisel selgus, et pean kolima oma töökohas Eesti Maaülikoolis ühest hoonest teise, küll vaid ajutiselt, aga ikkagi ... Armsaks saanud Tähtvere mõisahoone Tartus, kus asub mu kabinet, läheb remonti, ilmselt mitmeks aastaks. Vastumeelselt asju kokku pakkides jäi kätte ka kollane kaust, mille kaanele olen kunagi punase markeriga kirjutanud "Vanamees 2".

Aastal 2015 ilmus mu raamat "Gibraltari laevakoerte ühing", mis seoses rebasekarva koera Sakuga, keda ka Vanameheks hüüti, kirjeldab ühe viltuvajunud üürimaja elanike argipäevi. Loos kerkis selle maja kohale ka murepilv, sest hoone omanik võttis pähe oma valduse luksushotelliks ümber ehitada. Seejuures ta paraku ei küsinud oma üürilistelt, kas neil on ka üldse kuhugi minna. Plaanitav raamat koodnimega "Vanamees 2" püüabki seda teemat arendada.

Sundseisu sattunud, vaevalt ots-otsaga kokku tulevad inimesed satuvad vastasseisu ennast jõuliselt kehtestavate uusärikatega, kes püüavad elanikke ümberehitatavast hoonest kiiremas korras välja suitsetada. Puhkeb lausa võitlus, kus kumbki pool end tagasi ei hoia. Minu kui autori sümpaatia kuulub siiski viltuvajunud maja pärisasukatele, kes oma kodu eest seisavad ja muidugi seal majas elavale koerale, kel nimeks Saku ehk Vanamees.

Eks siis näis, mis sellest veel sahtlis pikutavast kavatsusest saab, kas õnnestub see raamatuks kirjutada ja kunagi avaldada – aeg näitab.

Ellen Niidu lasteraaamat, Karud saavad aru, koos kahe põhust karuga"Varasalve" rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume ühe raamatuga eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Sel korral jäi meile pihku Ellen Niidu aegumatu kogumik "Karud saavad aru" aastast 1967. 

Hiljuti tähistatud kaisukaru 120. sünnipäev sundis riiulilt haarama üht armsat karuraamatut, mis ilmselt nii mõndagi meist läbi elu kandnud, lisaks armsale kaisukarule muidugi.

"Karud saavad aru" (1967, kordustrükid 1971, 1972, 2010; illustreerinud Edgar Valter) on Ellen Niidu esimesi lasteluulekogusid. Sellest varem olid ilmunud vaid värsslood "Kuidas leiti nääripuu" (1954) ja "Rongisõit" (1957), mis hiljuti uue, Regina Lukk-Toompere piltidega väljaande sai, ning lühijutukogumik "Pille-Riini lood" (1963). Niidu värssidele joonistas pildid tolleks ajaks juba aastakümne jagu raamatuillustratsiooniga tegelenud Edgari Valter. Niipea kui kogumiku värsse või mõne luuletuse sõnadele loodud laulu kuulen, hakkavad Valteri pildid justkui iseenesest silme ees jooksma. Kõik need vahvad elurõõmu ja -lusti täis põngerjad, kes elavad täisverelist lapseelu, kõik need emotsioonid naerust jonnini, mõtlikkusest hämmelduseni on Valteril ju nii ilmekalt esile toodud. Raamatus on vaatamisväärsuseks kujundatud isegi sisukord – iseloomulike minipiltidega märgistatud loendist leiab oma lemmikluuletuse üles ka see, kes veel lugeda ei oska. Loe edasi...

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

6 põnevat raamatut, mida on sügisõhtul tore lastele ette lugeda

Lastekirjanduse Keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm soovitab Postimehe raamatuportaalis 6 raamatut, mida on tore ühes perega vihmastel ja pimedatel novembriõhtutel lugeda.
 

Iloni Imedemaa mänguhommikud pere kõige pisematele

Alates 11. novembrist toimuvad igal reedel kell 10 Iloni Imedemaal pere kõige pisematele loovad mänguhommikud, kus lapsevanemad koos väikelastega saavad mängutoas rahulikult tegutseda ja suhelda.
 

Esitletakse Eesti kirjaniku ja Ukraina kunstniku lasteraamatut

20. novembril kell 12 esitletakse Tartu Mänguasjamuuseumis eesti kirjaniku Marge Pärnitsa ja ukraina kunstniku Anna Ryazanova esimest ühist lasteraamatut "Mustikas ja maruline jooks".
 

Raamatukogud ootavad videvikutunnil külalisi

15.-18. novembrini toimub raamatukogude aasta raames algatus RaamatukoguÖÖ. Enam kui 40 osalevat raamatukogu üle Eesti hoiavad sel puhul oma uksed tavapärasest kauem avatud ja pakuvad huvilistele tegevusi.
 

Ilmus koomiksi "Rehepapp" teine osa

Koomiksikunstnik Veiko Tammjärv andis välja teise osa oma "Rehepapi" koomiksist, mille tegevus jätkub samas visuaalses maailmas, mida tutvustati lugejatele aasta tagasi ilmunud esimeses osas.

 

facebook
Liitu meie uudiskirjaga
koduleht
Instagram

Eesti Lastekirjanduse Keskus
Pikk 73, Tallinn 10133
+372 617 7231, elk@elk.ee