Hea lugeja!

Muhvi auhinna pälvisid Krista Kumberg ja Tiina Liinak

10. mail toimus lastekirjanduse keskuses lasteraamatukoguhoidjate virtuaalne õpipäev, mille raames anti üle Muhvi auhind. Selle sai Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg, kes on aastaid tegelenud lastekirjanduse uurimise ning populariseerimisega. Samuti tunnustati Facebooki grupi „Lugemise väljakutse“ loojat ja administraatorit Tiina Liinakut laste- ja noortekirjanduse tutvustamise eest sotsiaalmeedias. Eesti Lastekirjanduse Keskus annab Muhvi auhinda välja üle aasta alates 2001. aastast ja selle saab parim lastekirjanduse ja laste lugemise alaste kirjutiste või saadete autor või toimetaja. Loe edasi...

Fotol Muhvi auhinna saajad Krista Kumberg ja Tiina Liinak

Lasteraamatukoguhoidjate õpipäev 

10. mail toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses lasteraamatukoguhoidjate  õpipäev „Tere! Hello! Moi! Привіт!”, mille fookuses oli kultuuriline mitmekesisus ja raamatukogude roll eesti keelest erineva emakeelega lapse, noore ja täiskasvanu toetamisel ja ühiskonda lõimimisel. Õpipäeval esinesid ettekannetega Helen Talalaev, Veronika Raudsepp Linnupuu, Andra Kütt, Jaanika Tappo, Helena Heinsalu, Reet Kaldru, Darja Andrejeva, Katrin Tõnisson ja Kertu Sillaste. Õpipäeva otseülekannet saab järele vaadata lastekirjanduse keskuse Facebooki lehel. 

Kutsume osalema Soome-Eesti lastekirjanduse loojate töötuppa „Sõnasillad“

Soome Lastekirjanduse Instituut (Finnish Institute for Children’s Literature) kutsub osalema projektis „Sõnasillad“ (Word Bridges), mille eesmärgiks on tugevdada suhteid Soome ja Eesti lastekirjanduse loojate vahel. Projekti raames toimub kahepäevane töötuba Tartus (10.-11. oktoober 2023), kus tutvutakse Soome ja Eesti osalejate loomingu ja töömeetoditega ning lastekirjanduse kultuuri ja eripäradega mõlemas riigis. Töötoa läbiviijateks on lastekirjanik Anna Elina Isoaro Soomest ning illustraator ja kirjanik Kristi Kangilaski Eestist. Töötoa suhtluskeeleks on inglise keel. Projektis osalemiseks saavad kandideerida kõik Eestis ja Soomes (Pirkanmaa) elavad lasteraamatute autorid ja illustraatorid. Saabunud ankeetide põhjal valitakse välja 6 kirjanikku ja 6 illustraatorit (3+3 Soomest ja 3+3 Eestist). Töötuppa kandideerimine on hetkel avatud ja kandideerida saab kuni maikuu lõpuni, valitud osalejad avalikustatakse juuni alguses. Projektis osalemiseks saab end kirja panna siin.

Pildil Anna Helmineni illustratsioon aastast 2022

 

Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Ilmar Tomusk

Tartu lastekirjanduse auhinna (Lapsepõlve auhind) võitis Ilmar Tomusk raamatuga „Julius, mida sina suvel tegid?”, mille illustreeris Hillar Mets ja andis välja kirjastus Tammerraamat. Auhinnale kandideerisid 2022. aastal ilmunud laste- ja noorsooraamatud. Auhind antakse Tartus pidulikult üle 16. – 21. oktoobrini toimuval laste- ja noortekirjanduse festivalil Luup. Loe lisa...
 

EKA avatud akadeemia raamatuillustratsiooni kursuse näitus

Eesti Lastekirjanduse Keskuse pööningul saab kuni 17. maini vaadata Eesti Kunstiakadeemia avatud akadeemia raamatuillustratsiooni kursuslaste lõputööde näitust „Leporellod“. Raamatuillustratsiooni põhikursusel osalejad kohtuvad septembrist märtsini laupäeviti ja saavad erinevate õppejõudude juhendamisel tutvuda raamatuillustraatori tööga. Kursuse jooksul õpitakse illustratsioonitehnikaid, pildiga loo jutustamise põhitõdesid ja muud illustraatorile olulist. Eesti Lastekirjanduse Keskuse näitusel on väljas kursuse lõputööna valminud voldikraamatud ehk leporellod. Esindatud on Merlin Aro, Angel Airshe, Kaira Skulme Klaar-Tartese, Anna Kudrjavtseva, Pia Martini, Katrin Rasmanni, Kätlin Simsoni, Raina Tamme, Margit Toomlaidi ja Kristel Vettiku looming. Raamatuillustratsiooni kursuse õppekava on loonud Anne Pikkov ning Kertu Sillaste. Veel juhendasid kursuslasi Kadi Kurema, Pärtel Eelmere, Kristina Tort ja Anneliis Lepp. Lõputöid on virtuaalselt võimalik uudistada ka Eesti Kunstiakadeemia kodulehel.

Pildil Katrin Rasmanni illustratsioon Ann Habermani raamatule „A Fine Fat Pig“.
 

Käimas on lastejutuvõistlus „Minu esimene raamat“

Kuni 1. oktoobrini saab esitada käsikirju lastejutuvõistlusele „Minu esimene raamat“. Lastejuttude sihtgrupiks on 5-9-aastased lapsed. Võitjad kuulutatakse välja 2024. aasta alguses, auhinnalise koha pälvinud ja äramärgitud tööd avaldab kirjastus Tänapäev. Loe edasi...



Fotol eelmisel lastejutuvõistlusel I-II koha saanud Maris Mändeli „Tüdruk vagunelamus“. Marise käsikiri jagas kohta Heidi Raba käsikirjaga „Ruuben, Tobias ja Lilli“.

Põlvepikuraamatu konkurss ootab osalema

Kuni 9. septembrini saab Põlvepikuraamatu konkursile esitada kuni 7-aastastele lastele mõeldud raamatute käsikirju. Käsikirja maksimaalne maht on 1000 sõna ja ühes käsikirjaga tuleb esitada vähemalt viis originaalsuuruses illustratsiooni. 
Materjalid palutakse tuua või saata posti teel Eesti Lastekirjanduse Keskusse aadressil Pikk 73, 10133 Tallinn. Täpsemad võistlustingimused leiab konkursi reglemendist. Loe edasi...

Fotol 2021. aasta Põlvepikuraamatu konkursi võitjad.
 

Jutuvestmisfestival Ööbikuööd lastekirjanduse keskuses 

17. mail kell 10-11 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses jutuvestmisfestivali Ööbikuööd sündmus „Seto muinasjututund lugude ja lauludega“, kus astub üles seto jutuvestja ja folklorist Õie Sarv koos perega. See on osa Eesti Rahvakultuuri Keskuse iga-aastasest festivalist. Üritus on tasuta. Rohkem infot ürituse ja ülejäänud festivalisündmuste kohta leiab siit. 

Muuseumiöö lastekirjanduse keskuses

Laupäeval, 20. mail toimub taas Muuseumiöö ja selle puhul on tavapärasest kauem avatud ka Eesti Lastekirjanduse Keskus. Kella 18-23 toimub majas mitmekesine programm nii väikestele kui suurtele, töötab ka raamatukogu. Lisaks saavad huvilised Muuseumiöö jooksul tutvuda lastekirjanduse keskuse püsiekspositsiooniga ning uudistada mereteemalisi illustratsiooninäituseid.
Täpsema kava leiab siit. 

HeadRead festivali lastekirjanduse programm

24.-28. maini toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses kirjandusfestivali HeadRead raames lastekirjanduse programm, kus astuvad üles mitmed armastatud lastekirjanikud, toimub raamatuvahetuslaat ning palju muud põnevat nii väikestele kui suurtele lastekirjanduse fännidele. Loe lisa...

Sten Roosi muinasjutuvõistluse auhinnapidu

3. juunil kell 12 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses Sten Roosi muinasjutuvõistluse pidulik lõpetamine. Sten Roosi muinasjutuvõistluse eesmärk on äratada lastes huvi omaloomingu vastu, parandada nende emakeelset väljendusoskust ning arendada loovust. Võistluse algatasid 1993. aastal haapsallased Ann ja Ants Roos oma poja Steni mälestuseks. Steni vanemad korraldasid võistlust kuni 2017. aastani. Alates 2018. aasta sügisest on võistluse korraldajateks Eesti Lastekirjanduse Keskus koos Eesti Kirjandusmuuseumi, Lääne Maakonna Keskraamatukogu ja Haapsalu Linnavalitsusega.

Eesti lastekirjanike teosed on populaarsed ka Lätis

Läti Rahvusraamatukogu lastekirjanduse keskuse korraldatav lugemisprogramm „Laste-, noorte- ja lapsevanemate žürii“ (Bērnu, jauniešu un vecāku žūrija) tunnustas sel aastal tervelt kolme Eesti autori raamatut. Lugemisprogrammi raamatute hulka valiti Aino Perviku „Kunksmoor“ („Burmemme“, kirjastus Liels un mazs, 2022, ill. Aleksandra Runde), Triinu Laane „Luukere Juhani juhtumised“ („Skeleta Juhana gaitas“, kirjastus Liels un mazs, 2022, ill. Marja-Liisa Plats) ja Reeli Reinausi „Kuidas mu isa endale uue naise sai“ („Kā mans tētis atrada sev sievu“, kirjastus Zvaigzne ABC, 2023, ill. Marja-Liisa Plats). Loe lisa...

Pildil Aino Perviku lätikeelne „Kunksmoor“ ehk „Burmemme“

Illustratsiooninäitus „Salaelud“ Rumeenias

Neljapäeval, 11. mail avatakse Rumeenias Constantas rändnäitus „Salaelud“. Näitusel saab näha Urmas Viigi, Kadi Kurema, Regina Lukk-Toompere ja Viive Noore illustratsioone. Rändnäitus avati esmakordselt 2016. aastal ja seda on varem eksponeeritud Prantsusmaal (Pariisis ja Strasbourgis), Iisraelis (Tel Avivis), Valgevenes (Minskis), Poolas (Varssavis, Płockis, Krakówis ja Szczecinis), Moldovas (Chișinăus) ja Rumeenias (Bukarestis).
 

Liis Sein Sloveenias 

Liis Sein on 14.-17. maini ringreisil Sloveenias Ljubljanas ja Mariboris, kus ta esitleb nii koolides kui lasteaedades oma raamatut „Minu linn“, mis ilmus hiljuti sloveeni keeles. 

Foto: Heidi Jaansoo


 

Mai 2023. Luis Sepúlveda „Lugu merikajakast ja kassist, kes ta lendama õpetas“

Eesti keeles on värskelt ilmunud Tšiili tunnustatud lastekirjaniku Luis Sepúlveda ökokriitiline raamat „Lugu merikajakast ja kassist, kes ta lendama õpetas“, mis esmakordselt nägi ilmavalgust juba 1996. aastal. Tegemist on maailma lastekirjanduse klassikasse kuuluva teosega, mida on tõlgitud rohkem kui 40 keelde. Õpetlik ja humoorikas lugu kutsub arutlema keskkonnahoiu teemadel ja on kantud üldinimlikest väärtustest, mis läbi aja ei ole oma aktuaalsust minetanud. Pigem vastupidi. Loe edasi...

Eesti Lastekirjanduse Keskuse praktikat Teele Nagel
 

„Varasalve“ rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume ühe raamatuga eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Maikuu uudiskirjas tutvustame teile Otfried Preussleri raamatut „Väike nõid“ aastast 1975. 

Volbriöö tuules on varasalve riiulitelt hea tolmu pühkida mõnelt vahvalt nõiaraamatult. Ja mis sobiks selleks paremini kui armastatud Saksa lastekirjaniku Otfried Preussleri „Väike nõid“ (1957, eesti keeles 1975). Pole raamatusõpra, kellel poleks selle teosega seonduvalt mõnda lapsepõlvemälestust. Olgu see siis unustamatu väike nõid Mari Lille kehastuses või Enn Vetemaa sõnade ja Ülo Vinteri viisiga „Nõia elu“, mida võivad vist küll kõik unepealt kaasa laulma hakata. Preussleri sünnist möödub muuseas tänavu oktoobris 100 aastat, nii et põhjust tema teoste meenutamiseks jagub.

„Väikese nõia“ lugu saab alguse volbripäeval, mida on ajalooliselt nimetatud ka Walburgi päevaks või Walpurgi ööks. Väikesel nõial ei tule sel päeval kuidagi nõidumine välja, sest ta mõtted liiguvad alatasa õhtustele pidustustele Blocksbergi mäel, kuhu kõik suured nõiad kogunevad volbriööd tähistama. Algajatel sinna asja pole, aga see ei anna väikesele nõiale kuidagi rahu. Vaatamata kaaren Abraksase hoiatustele otsustab ta luuaga peole ratsutada, kuid jääb tantsuplatsil kohe haledalt vahele piksenõid Rumpumpelile, kes ta ülemnõia ette viib. Väike nõid saab viimasega kokkuleppele, et kui ta aasta pärast oma nõidumisega nõukogule muljet avaldab ja hea nõia tiitli vääriline on, avaneb tal võimalus järgmisest volbriöö pidustusest osa saada. Suurtele nõidadele koha kättenäitamiseks asub väike nõid veelgi usinamalt õppima ja püüab oma teele sattuvaid tegelasi igal võimalusel nõiakunstiga aidata. Mõistagi käib selle juurde alati väike vimka ja nii mõnigi kuri tegelane saab korraliku õppetunni. Lugu lõpeb volbriööga, kus ebaõiglaselt käitunud suured nõiad saavad ninanipsu, mis neile veel kauaks meelde jääb.

Mis on „Väikeses nõias“ sellist, et see ikka ja jälle väikseid ja suuri lugejaid kõnetab? Esiteks on tegu tõelise hea tuju raamatuga, kus võidutseb headus ja õiglus. Lastel on lihtne väikese nõiaga samastuda, sest milline laps ei tahaks olla juba suur, et ise otsustada ja täiskasvanute moodi lustielu elada. Ühtelugu õppimine ja reeglitest kinnipidamine on ju ütlemata igav! Ja seda mitte ainult lastele, ka täiskasvanuna tuleb ette halli argipäeva, kus tahaks hoopis luuasõitu lasta ja potist kübaraid võluda. Väike nõid tuletab niisiis ka suurtele meelde, et elu ei maksa liiga tõsiselt võtta. Olulisi teemasid ja eluks vajalikke õppetunde pakub teos veelgi, näidates, et töökus ja järjekindlus viib sihile ning julgus enda eest seista on sama oluline kui abivajajate eest välja astumine.

Kas 66 aastat tagasi esmailmunud „Väikeses nõias“ on ka midagi ajaga muutunud? Ilmselt mäletavad paljud oma lapsepõlvest väikses formaadis, kolletunud lehtede ja must-valgete piltidega raamatut. Uuemates, alates 2015. aastast ilmunud kirjastuse Tänapäev väljaannetes on algsed Winnie Gebhardti illustratsioonid vahvalt koloreerinud Mathias Weber ning raamat on seeläbi tänaste noorte lugejate jaoks kindlasti atraktiivsemaks muutunud.

Teost pole puutumata jätnud ka viimasel ajal üha rohkem vastuolu tekitanud nn tsensuurilaine ja vanemate tekstide ajakohastamine. Kui eestikeelses tõlkes on veel sõnad nagu „neegripoisid“ ja „eskimonaised“ teoses sees, siis Saksamaal anti teose tõlkeõiguste omaniku, kirjastuse Thienemann poolt 2013. aastal välja muudetud versioon, kus rassistlikuks peetav terminoloogia eemaldati. Eks tulevik näitab, kas ja mil kujul need muudatused eestikeelsetesse kordustrükkidesse jõuavad.

Igal juhul elab „Väike nõid“ juba ammu oma elu unustamatute lavastuste ja muusika näol ning on inspireerinud ka paljusid teisi nõidtegelasi, kes talle järgnenud on. Hõissa, väike nõid ja Walpurgi öö!

Teele Nagel, Eesti Lastekirjanduse Keskuse praktikant

Raamatusoovitused