Hea lugeja!
Maikuu on meil üks tihe kuu – täis igasuguseid toredaid sündmuseid. Keskuses on avatud uus, Eesti ja Hispaania illustraatorite ühisnäitus „Peegeldused“, tulemas on muuseumiöö, HeadRead festival, lastekirjanike tuur Kihnu ja Hiiumaa kirjandusfestival. Üsna pea selguvad ka Sten Roosi muinasjutuvõistluse võitjad. Selle kuu Uudistajast leiate nagu ikka ka mitu toredat raamatusoovitust lastekirjanduse uurijalt Jaanika Palmilt. Oma sahtli avab teile seekord kirjanik Anti Saar.
Head lugemist!
Eesti Lastekirjanduse Keskus
|
|
Söödi lasteluuleauhinna pälvis Leelo Tungal
 Neljapäeval, 16. mail kuulutati Luunjas välja Karl Eduard Söödi nimeline lasteluuleauhind, mille pälvis Leelo Tungal luulekogu „Laste maitse” eest. Laste lemmiku tiitel kuulus Tiiu Kitsikule raamatu „Musterpere“ eest. Loe lisa...
|
|
Suvelugemise soovitused
 Oleme täiendanud suvelugemise soovituste nimekirja lastekirjanduse keskuse kodulehel. Nimekirjad saab vajadusel lehelt ka alla laadida. Vaata raamatusoovitusi siit.
Foto: vabavara Pexels (Pixabay)
|
|
Eesti ja Hispaania kunstnike ühisnäitus „Peegeldused“
 Alates 14. maist kuni 31. juulini saab Eesti Lastekirjanduse Keskuses näha Eesti ja Hispaania illustraatorite ühisnäitust „Peegeldused“, mis on osa Tallinnas toimuvast kultuurifestivali Iberofest programmist. Näitus sündis koostöös Hispaania suursaatkonnaga Tallinnas ning selle kuraatorid on Viive Noor ja Laura Pérez Granel. Loe edasi...
Laura Pérez Graneli illustratsioon |
|
Stuudio 14 nukunäitus „Peegeldused“
 Kuni 31. juulini saab lastekirjanduse keskuse pööninguvitriinides näha Stuudio 14 näitust „Peegeldused“.
Olga Zueva nukud |
|
Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Grethe Rõõm
 Tartu lastekirjanduse auhinna (Lapsepõlve auhind) võitis Grethe Rõõm raamatuga „Kaarnapuu”. Raamatu andis välja kirjastus Varrak ning see on esimene osa triloogiast. Auhinna nominentideks olid tänavu veel Margus Haava „Hundiema ühepajatoidu saladus”, Mika Keräneni ja Contra „Herta, löö siseküljega! ”, Jana Maasiku „Kummituste peatänav” ning Mari Teede „Ingmar ja meri”. Loe lisa... |
|
Ilon Wiklandi illustratsioonide näitus
 17. mail kell 16 avatakse Haapsalus Iloni Imedemaal Ilon Wiklandi illustratsioonide näitus „Iloni pildi vägi: 50 aastat Ilon Wiklandi loomingut“. Loe lisa...
Illustratsioon: Ilon Wikland (allikas: Iloni Imedemaa)
|
|
Muuseumiöö lastekirjanduse keskuses
 18. mail kell 18–23 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses taas muuseumiöö, mida saadab rikkalik kultuuriprogramm. Tänavune muuseumiöö kannab pealkirja „Öös on vabadust“. Sissepääs kuni kolmeaastastele lastele tasuta, teistele 1 euro. Loe lisa...
|
|
Öös on vabadust – vaba lava
 Meil kõigil on oma raamatulugu, mis lapsepõlvest meenub. Lugu, mis tekitab mälestusi. Lugu, mis sind elus edasi kannab. Lugu, mis toob meelde lõhnad või vanaema kortsulised käed. Lugu, mis on aidanud üle saada raskest hetkest või avanud uksi…Sel muuseumiööl, 18. mail ootame sind oma lugu jagama. Tule ja loe ette katkend endale olulisest raamatust ja jutusta, miks just see raamat sind elus saatma on jäänud.
Pole tähtis, kas raamatulugu tekkis su ellu 2 või 62 aastat tagasi. Tule – loe ja räägi. Lugude vahele loovad meelolu noored muusikud, kes kõiki kaasa laulma ootavad. Registreeri oma esinemine katrin@elk.ee.
Foto: vabavara Pexels (Kampus Production)
|
|
HeadRead lastekirjanduse programm
 Tallinna rahvusvaheline kirjandusfestival HeadRead toob Eesti Lastekirjanduse Keskusesse mitmeid põnevaid esinejaid.
29.– 31. maini esinevad keskuses kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nominendid lastekirjanduse kategoorias Leelo Tungal, Maian Kärmas, Anti Saar, Mari Teede ja Margus Haav. Samuti saab kohtuda mõne välismaa kirjaniku ning illustraatoriga, kelle raamatuid on ka eesti keelde tõlgitud. Keskusesse tulevad külla näiteks „Kirbu-Krantsi“ raamatusarja autor Marc Boutavant Prantsusmaalt, „Molli“ raamatusarja autor Katri Kirkkopelto Soomest ning raamatu „Mis juhtus Leoga?“ autorid Stefan Boonen ja Melvin Belgiast. Loe lisa... |
|
Lastekirjanike tuur Kihnus
 5. juunil külastavad lastekirjanikud Ilmar Tomusk ja Kairi Look ning illustraator Anne Pikkov „Tuleme külla!” tuuri raames Kihnu saart. Kohtumisel Kihnu raamatukogus tutvustatakse autorite loomingut, loetakse ette katkendeid nende teostest, vastatakse noorte kirjandushuviliste küsimustele ja jagatakse autogramme. Lastekirjanike tuur „Tuleme külla!” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse hea traditsioon, mis sai alguse 2013. aastal. Tuuri ideeks on tutvustada lastele uuemat eesti lastekirjandust ja raamatute autoreid. Lastekirjanike tuuri toetab Eesti Kultuurkapital.
Foto: Anne Pikkov ja Kairi Look raamatuesitlusel (erakogu)
|
|
Lastekirjanduse keskus osaleb Hiiumaa kirjandusfestivalil
 Eesti Lastekirjanduse Keskus on vahva programmiga kohal Hiiumaa kirjandusfestivalil, mis toimub Kärdlas 7.– 9. juunini. Lastele esinevad mitmed armastatud lastekirjanikud, saab meisterdada ning Pipi Pikksuka ja Lottega lõbutseda. Tutvu programmiga lähemalt siin. |
|
Sten Roosi muinasjutuvõistluse auhinnapidu
 8. juunil kell 12 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses Sten Roosi muinasjutuvõistluse pidulik lõpetamine. Sten Roosi muinasjutuvõistluse eesmärk on äratada lastes huvi omaloomingu vastu, parandada nende emakeelset väljendusoskust ning arendada loovust. Võistluse algatasid 1993. aastal haapsallased Ann ja Ants Roos oma poja Steni mälestuseks. Steni vanemad korraldasid võistlust kuni 2017. aastani. Alates 2018. aasta sügisest on võistluse korraldajateks Eesti Lastekirjanduse Keskus koos Eesti Kirjandusmuuseumi, Lääne Maakonna Keskraamatukogu ja Haapsalu Linnavalitsusega. |
|
Algupärase noorteromaani võistlus
 Eesti Lastekirjanduse Keskus ja kirjastus Tänapäev kuulutavad välja algupärase noorteromaani võistluse, mis ootab käsikirju 14–18-aastaste noorte lugemisvara rikastamiseks. Parimad käsikirjad avaldab kirjastus Tänapäev ja võistluse auhinnafond on 3500 eurot. Loe edasi...
Fotol eelmise konkursi võiduraamatud
|
|
Soome-Eesti lastekirjanduse seminar
 Soome Lastekirjanduse Instituut (Lastenkirjainstituutti) korraldab teisipäeval, 21. mail 2024 kell 10.00–15.30 Tamperes Kultuurimaja Laikku loengusaalis (Keskustori 4) eesti ja soome laste- ja noortekirjanduse seminari. Seminar on osa projektist „Sõnasillad“. 2023. aasta oktoobris tõi projekt kokku lastekirjanduse autorid ja illustraatorid Soomest ja Eestist, et üksteist tundma õppida, võrgustikke luua ja arendada ideid naaberriikide koostööks lastekirjanduse vallas. Loe lisa...
Anna Helmineni illustratsioon |
|
Eesti autorite lasteraamatud valiti taas Läti lugemisprogrammi
 Läti Rahvusraamatukogu lastekirjanduse keskuse korraldatav lugemisprogramm „Laste-, noorte- ja lapsevanemate žürii“ (Bērnu, jauniešu un vecāku žūrija) tunnustas nelja Eesti autori raamatut. Sel aastal valiti teiste seas lugemisprogrammi raamatute hulka neli teost Eesti autoritelt: Juhani Püttsepa „Vanaema, kes muutus kutsikaks“ („Vecmāmiņa, kas pārvērtās par kucēnu“, kirjastus Jāņa Rozes apgāds, 2023, ill. Katrin Erlich), Indrek Koffi „Kuhu lapsed said?“ („Kur palika bērni?“, kirjastus Liels un mazs, 2023, ill. Elina Sildre), Kadri Hinrikuse „Elevant“ („Zilonis“, kirjastus Jāņa Rozes apgāds, 2023, ill. Kadi Kurema) ja Ilmar Tomuski „Kolmanda A kriminalistid“ („Izmeklētāji no 3. A“, kirjastus Pētergailis, 2023, ill. Hillar Mets).
|
|
 Mai 2024. Doris Kareva „Puhas lora“
Doris Kareva luulekogu ilmumine raamatupoe lastekirjandusosakonda võis nii mõnelegi, kes teda vaid täiskasvanutele luuletajana teadnud, üllatavalt mõjuda. Tegelikult on aga Karevalt juba pea paarkümmend aastat ilmunud luuletusi ja lühilugusid ka pere pisematele. Osa ühiskogumikes, nagu „Suurtelt väikestele“ (2006), „Uued eesti muinasjutud“ (2009) ja „Laps ei karda luulet“ (2023), teised lasteajakirjas Täheke. Möödunud aasta lõpus trükivalgust näinud lustakas värsslugu „Koerakari“ (illustreerinud Piia Ruber, Verb) on Kareva esimene lasteluuleraamat, „Puhas lora“ aga vaadeldav autori esimese lasteluulekoguna. Loe edasi...
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
|
|
 „Sahtel“ on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtli kirjanik Anti Saar.
Maailmas on hiiglapalju lasteraamatuid loomadest. Mina polnud neist veel kunagi kirjutanud. Ei, ma armastan loomi, isegi tunnen neid üsna hästi, olen kasvanud maal. Aga loomadest kirjutada… pole nagu tihanud, pole osanud. Nüüd aga on nii, et kohe-kohe ilmub mul ometi loomaraamat.
Kas olete kuulnud jopega konnast? Ei ole? Mina ka mitte. Ja sellepärast pole mul temast ka midagi rääkida. Minu raamatu konn on üpris suvaline tegelane, pole tal jopet ega traksipükse ega supeltrikood. Või veel, tal pole isegi nime! Aga ma proovin temast siiski jutustada. Ning selle käigus jutustan vahest rohkemgi sellest, kuidas seda väikest elukat, konna, lasteraamatutes, laulukestes ja kõnekäändudes kujutatakse. Niisiis, kohe ilmub lasteraamat „Konn“ – minu teksti ja Regina Lukk-Toompere piltidega.
Teine asi, mida ma ammu pole proovinud, on raamat, kus põhirõhk olekski piltidel. See raamat, mida teeme koos Marja-Liisa Platsiga, jutustab ühest härrast ja tema unistuste aiast. Härra nimi, ei ole veel teada. Passin, et ta mulle unes ilmuks ja ennast viisakalt tutvustaks. See lugu on mulle väga tähtis, unistused ongi ju tähtsad.
Mis puutub pikematesse lugudesse, siis need ootavad praegu ühe väga mahuka tõlketöö taga. Aga küllap nad omagi aja ära jõuavad oodata.
Foto: Dmitri Kotjuh
|
|
 „Varasalve“ rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume raamatutega eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Maikuu uudiskirjas tutvustab lastekirjanduse uurija Jaanika Palm teile Ottokar Domma raamatut „Usin õpilane Ottokar. Rüblik Ottokar. Maailmaparandaja Ottokar“, mille saamislugu ulatub aastasse 1985.
Kevadel, kui päevad muutuvad pikemaks ja päike meelitab õue, on üha raskem õppetükkidele keskenduda. Siis on asjakohane meenutada, et samamoodi on varemgi koolipoisid ja ‑tüdrukud koolipingist lahti igatsenud ja päästvat suvevaheaega oodanud. Ilmekaimateks näideteks sellest on kooli käsitlevad lastekirjandusteosed. Lisaks omamaistele koolilugudele, millest tuntuimad on ilmselt Oskar Lutsu „Kevade“ (1912), Jaan Rannapi, „Agu Sihvka annab aru“ (1973) ning Piret Raua „Tobias ja teine B“ (2010), on meil ilmunud ka vastavateemalist tõlkekirjandust. Üks selline raamatusari pajatab näiteks Ottokarist.
Sarja autor Otto Häuser (1924-2007), kes kirjutas Ottokar Domma pseudonüümi all lisaks ajakirjanikutööle ka lastekirjandust, elas põhilise osa oma elust Ida-Saksamaal. Peamiselt ongi Domma pikemaajalist tuntust kogunud satiiriliste koolilugudega, mis omal ajal kodumaal niivõrd menukaks osutusid, et 1985. aastal Andrus Simseli tõlkes ka eesti lasteni jõudsid. See kimbuke koolilugusid mõjus nõukogude okupatsiooni ajal kui värske tuuleõhk ning kutsus lugejaid siinse koolieluga paralleele tõmbama.
Ottokari-sarja suurimaks plussiks on Domma imepärane kehastumine 12-aastaseks tähelepanelikuks, nupukaks ja ettevõtlikuks Ottokariks. Elavalt ja värvikalt, mõnusa südamliku humoorikusega kirjeldab ta toimuvat, tuues seejuures leidlikult esile toonase koolielu kitsaskohad ja probleemid. Ehkki poiss küll püüab parimal viisil vanemate ja õpetajate nõudmistele vastavalt koolieluga hakkama saada, kipub miskipärast ikka juhtuma, et kõik ei lähe nii, nagu Ottokar plaaninud on. Mis asi on nääripilk, miks õpitakse ning kuidas saada muskleid ja mõistust on vaid vähesed küsimused, millega Ottokar maadleb. Lisaks tuleb tal rinda pista ka muuseumikülastuse, jõulupühade ja linnapea vastuvõtuga. Kõike seda muidugi vägagi eriilmeliste õpetajate valvsa silma all.
Kui täiskasvanuil võib teos äratada ehk ohtralt nostalgilisi mälestuskilde, siis noorematele lugejatele pakuvad need lood lustlikku vaadet ammusele koolielule ja aitavad sellest elavat pilti luua. Peale raamatu lugemist on õnn tõdeda, et nii mõnedki aspektid toonasest ajast on loodetavasti igavesti mälestuste hõlma vajunud, samavõrra rõõmus on aga märgata, et teised jälle jäävad kestma üle aegade.
„Usin õpilane Ottokar. Rüblik Ottokar. Maailmaparandaja Ottokar“, Eesti Raamat 1985
„Jälle see Ottokar“, Eesti Raamat 1990
„Usin õpilane Ottokar“, Steamark 2003
„Rüblik Ottokar“, Steamark 2003
„Usin õpilane Ottokar. Rüblik Ottokar“, Tänapäev 2022
Illustreerinud Karl Schrader
Tõlkinud Andrus Simsel
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
|
|
Raamatusoovitused
Lastekirjanduse keskuse praktikant Ene Mclaughlin soovitab Postimehe raamatuportaalis 6 eriilmelist raamatut, mille seast leiab iga noor endale huvitavat lugemist. ERRi kultuuriportaalist saab lugeda Jaanika lugemispäeviku maikuu sissekannet.
Avasta Eesti raamatukogusid 2024
1. maist 1. oktoobrini kutsub Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing avastama enda jaoks uusi raamatukogusid, kuhu tavaliselt ei satu. Selleks, et mööda erinevaid ja erilisi raamatukogusid rändamine veelgi kaasahaaravam oleks, on loodud templimäng. Oma rännakute jooksul saab lahendada spetsiaalselt loodud mõistatusi ja koguda templeid raamatukogudest, kuhu teed viivad. Mängus osalejate vahel loositakse välja auhindu. Loe lisa...
Tartu Mänguasjamuuseumi sünnipäevapidu
18. mail kell 11–15 peab Tartu Mänguasjamuuseum oma 30. sünnipäeva toreda peoga, mille programmi saab uudistada siit.
Oskar ja asjad Iloni Imedemaal
4.–24. juulini saab Haapsalus Iloni Imedemaa hoovis näha suvelavastust „Oskar ja asjad“ Andrus Kivirähki samanimelise lasteraamatu ainetel. Soodsamad eelmüügipiletid kuni mai lõpuni või kuni pileteid jagub. Loe lisa...
Jaanika Palm: Lottemaania – milleks meile Lotte? Aga headus teeb maailma huvitavaks
Lotte köidab veerand sajandit hiljem ka toonaste laste lapsi. Äsja hindasid 5–13-aastased lugejad jälle viimase kahe aasta parimaks kirjanikuks Janno Põldma ja parimaks kunstnikuks Heiki Ernitsa. Lotte esiletõus nii mitmes meediumis lubab küll arutleda lastekirjanduse kaubastumise üle, kuid sunnib samas küsima, mis on Lotte pikaajalise menu taga – kehvast teosest või karakterist ju hästi müüvat toodet ei saaks. Loe lisa...
Tähekese maikuu jutumull
Talv oli nii pikk, et jänes jõudis selle ajaga jalgrattasõidu ära unustada. Nii kui hoo sisse sai, kohe uppi. Sõber põder ruttas appi, aga jänes teatas, et kõik on kõige paremas korras. Ta lihtsalt leiutas just praegu täiesti uue spordiala. Aga millise spordiala? Lasteajakiri Täheke ootab vastuseid 20. maiks aadressil Täheke, Harju 1, 10146 Tallinn või taheke@taheke.ee. Vastuse saab saata ka Lasteekraani kodulehelt. Parimatele vastajatele on auhinnaks Colas Gutmani ja Marc Boutavanti Kirbu-Krantsi raamatud.
|
|
|
|
