͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌     ͏ ‌    ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­


Hea lugeja!


Suur Eesti lastekirjanduse pidu kaugel Itaalias on läbi saanud, kuid kodumaalgi on toredaid lastekirjanduse uudiseid. Kuu raamatuks sel korral Margit Saluste „Pink“ ja varasalvest oleme välja võtnud Olivia Saare raamatu „Lõvi Lõrr ja jänes Jass“. Rubriigis „Sahtel“ tutvustab oma tegevusi aga kirjastaja Tiina Tammer.

Mõnusat lugemist!

Eesti Lastekirjanduse Keskus

Kultuurkapitali aastapreemia võitis „Poiss ja papa”

Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid. Lastekirjanduse kategoorias võitis Triinu Laane raamat „Poiss ja papa“ (Päike ja Pilv, 2024), mida kaunistavad Anne Pikkovi pildid. Žürii sõnul on Laane raamat meisterlikult kirja pandud teos põlvkondade vahelisest sidemest, mis läheb korda väga erinevas vanuses lugejale. Nad kiitsid mitmekihilise juturaamatu suurepärast huumorit, mis juhatab lugeja läbi ka valusatest teemadest nagu surm, leinavalu ja sellest välja tulemine. Lastekirjanduse žürii koosseisu kuulusid lastekirjanik Anti Saar (esimees), kirjandusuurija Mare Müürsepp ja raamatukoguhoidja Grete Nootre. Loe lisa…

Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Eesti illustratsiooninäitus „Cittadini Creativi“ Bologna südames

Eesti lastekirjandus oli fookuses 62. Bologna rahvusvahelisel lasteraamatumessil

31. märtsist kuni 3. aprillini toimus Itaalias Bologna rahvusvaheline lasteraamatumess, mille tänavune peakülaline oli Eesti. Messi avapäeval osalesid ka Eesti Vabariigi president Alar Karis ja kultuuriminister Heidy Purga. Peakülalise programmist leidis üle 25 sündmuse –  10 vestlusringi lastekirjanduse aktuaalsetel teemadel esinejatega Eestist ja välismaalt, samuti kohtumisi autoritega ning mitmeid illustratsiooni- ja raamatunäituseid. Kokku oli messil esindatud ligi 100 eesti autori ja illustraatori looming. Messi peahallis eksponeeriti näitusel „Hello! Tere!“ 40 eesti raamatukunstniku loomingut, kelle hulgas oli nii tuntud ja hinnatud vanameistreid kui ka paari-kolme raamatuga tippu tõusnud noori illustraatoreid. Loe edasi...

Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Järje Hoidja auhinna pälvis Ilmar Tomusk

Rahvusvahelisel lasteraamatupäeval, 2. aprillil, anti Tallinna Südalinna raamatukogus üle Järje Hoidja auhind, mille pälvis lastekirjanik Ilmar Tomusk raamatu „Matemaatiline sõber. Uus õpetaja” eest. Järje Hoidja auhind antakse eelneval aastal ilmunud ja Tallinna Raamatukogudes enim loetud Eesti lasteraamatu autorile. Ilmar Tomuskit tänati Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilaste poolt raamatu ainetel joonistatud piltidega. Tomusk pälvis auhinna ka 2024. aastal raamatu „Matemaatiline sõber. Marss marsile” eest. Loe edasi…

Foto: Dmitri Kotjuh/ Eesti Lastekirjanduse Keskus

Kiikhobune

Lapsepõlve auhinna nominendid on selgunud

Muuseumiöö lastekirjanduse keskuses

Laupäeval, 17. mail toimub üle Eesti Muuseumiöö teemaga „Öös on RAAMATUT!“. Eesti Lastekirjanduse Keskus on avatud kell 18–23, pakkudes põnevat programmi nii lastele kui täiskasvanutele. Oodata on aardejahti, aabitsatundi, meisterdamist, tähemänge ja raamatutohtrite lugemissoovitusi. Muusikalist elamust pakuvad Piret Laikre pereansambel ja Hedvig Hanson. Õhtu kulmineerub pimeduses toimuvate hirmsate ennemuistsete lugude lugemisega. Lisaks saab imetleda Leedu illustraatorite näitust „Väikesed lood igal pool“. Sissepääs 1 €, alla 3-aastastele tasuta! Loe lisa…


Meri, mets ja muud lood

Eesti Lastekirjanduse Keskus, Paks Margareeta ja Eesti Loodusmuuseum kutsuvad osalema pereürituste sarjas „Meri, mets ja muud lood”. 12. aprillist 10. maini saavad kõikide asutuste pereürituste külastajad koguda kleepsukaardile kleepse ja osaleda loosimises. Pereüritustel saab kohtuda kirjanike ja illustraatoritega, meisterdada ning õppida looduse kohta. Vähemalt kolme kleepsuga kaardid osalevad 12. mail auhinnaloosis. Lisaks toimuvad sotsiaalmeedias vaheloosimised. Peaauhinnaks on lõbus perepäev, mille panevad välja muuseumid, Kalev Spaa ja Piip & Tuut teater. Loe edasi…

Aprilli perehommikud lastekirjanduse keskuses

Aprillis tuleb keskuse laupäevastele perehommikutele külla toredaid külalisi. 12. aprillil kohtume kirjaniku ja illustraatori Kristi Kangilaskiga ja loeme koos tema uut raamatut „Laud” ning pärast nuputame, mida lauast veel teha saab. 26. aprillil uurime ühes lastekirjanik Liis Seinaga tema raamatut „Vapper vanaisa”. Aprilli perehommikud on osaks ürituste sarjast „Meri, mets ja muud lood”, mis toimub koostöös Eesti Meremuuseumi ja Eesti Loodusmuusemiga. Kõikide asutuste perepäevadel osalejad saavad koguda kleepsukardile kleepse, et osaleda toredate auhindade loosimises. Loe edasi...


Foto: Andres Teiss

„Suur saladus” valiti väljapaistvate pildiraamatute hulka

Kolm eesti autorite raamatut jõudsid rahvusvahelise Bologna lasteraamatumessi „Amazing Bookshelf” valikusse, mis tõstab esile erilise kunstilise ja sisulise kvaliteediga teoseid kogu maailmast. BolognaRagazzi auhindade konkursile esitatud 3858 raamatu hulgast valiti välja 150 silmapaistvat teost 47 riigist. Eestist arvati „Amazing Bookshelf” erivalikusse kolm raamatut: Anti Saare ja Marja-Liisa Platsi „Härra Haraldi unistuste aed”, Kairi Loogi ja Anne Pikkovi „Natuke suur” ja Ulla Saare „Ita ja Piuks”. Raamatuid, mis valiti „Amazing Bookshelf” väljapanekusse, tunnustati nende loovuse, kunstilise taseme ja uuenduslikkuse poolest, nende seas on nii tuntud autorite kui ka tulevikutähtede loomingut. Loe lisa...

Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Margit Saluste on lasteraamatuilmas tegutsenud juba ligi 30 aastat. Selle aja jooksul on ta avaldanud ligi kakskümmend autoriraamatut, illustreerinud teiste loodut ning teinud tööd mitmetele lasteajakirjadele. Varasemal perioodil oli Saluste loomingu juhtivaks noodiks mudilaste ja algklassilaste maailma avardamine läbi erinevate kategooriate tutvustamise, olgu selleks siis mõne valdkonna esemed („Asja lood  on sellised“, „Aia lood on sellised“), ametid („Kõik tööd on head“ 1. ja 2. osa), tunded („Tunnete karussell“), suurus („Kui suur on väike“) või miskit muud. Alates Illikuku lugudest („Illikuku jutustab“, „Illikuku läheb lasteaeda“) on Saluste viljelenud psühholoogilisemat kirjutamislaadi. Märgatavalt muutunud on ka tema pildikeel – nüüd kasutab Saluste omapärast kollaažtehnikat. Hiljuti ilmunud „Pink“ toob autori siiruse ja sügavuse varasemast jõulisemalt esile. 

Raamatu sündmuste algpunktiks on jäneste värskelt valminud koduaias ette jääv vana pink, millest paarike tahab lahti saada. Nii soovitab jänkuneiu pingi, mida keegi niikuinii ei kasuta ja mis nende uue koduga kokku ei sobi, jänesenoormehel järve äärde lõkkesse viia. See haarabki pingi õlale ja hakkab astuma. Teel kohtab jänes järgemööda teisi loomi: ilvest, oravat, põtra ja karu. Kõik soovivad jänesele appi tulla. Nii moodustub pingitassijaist tasapisi üks tore rongkäik. Et pink on parajalt raske, on sõprade abi igati teretulnud. Seda aga mitte ainult pingi raskuse pärast – vahepealsetel puhkehetkedel saab ju pingil istutud ja sõpradega juttu aetud, nalja visatud ja head-paremat nositud. Kui siis loomad järve äärde jõuavad, on neil kahju nii palju rõõmu toonud pingist loobuda. Äraviskamise ja põletamise asemel otsustavad loomad hoopis pingi korda teha, aeda tagasi viia ja sellele uue elu anda. Paremasse kohta, otse maja ette paigutatud pingile saavad kõik möödujad nüüd tulla jalgu puhkama, lugusid rääkima, naerma ning muudki toredat tegema. 
Loe lisa…

Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm

Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus

„Sahtel“ on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtli möödunud aastal lastekirjanikuna debüteerinud kirjastaja Tiina Tammer.

Kirjastajasahtel on nagu suur seenekorv – alati on väga rõõmustav näha selles palju erinevaid häid käsikirju. Nagu heade söögiseente puhulgi, tühjeneb kirjastajakorv kiiresti ning tuleb taas otsima-noppima hakata.

Tammerraamatul on sel kevadel ilmumas uus laste krimisari Ilmar Tomuskilt. Selles tegutsevad linnalapsed, kel pole suvevaheajaks võimalust maale minna. Sarja nimi ongi „Linnalaste krimisuvi“ ja esimene raamat kannab pealkirja „Ruudulise särgiga mees“. Illustratsioonid teeb sarjale Anni Mäger. Võin kinnitada, et juba esimeses osas läheb päris põnevaks.

Ilmar Tomuskilt on aasta teises pooles ilmumas ka raamat „Seiklus raamatumetsas“. Seiklejateks on tähed, sõnad, lapsed, ei puudu ka sõnasööja ja sõnapolitseinik. Tõeline raamatuaasta raamat. Pilte joonistab Anu Kalm.

Taksi ja Dogi sõpradele valmib Kadri Hinrikuse kolmas selle sarja raamat Elina Sildre joonistustega.

Veel on tulemas Leelo Tungla ja Catherine Zaripi ühine raamat ning Ilmar Trull on lubanud oma uued luuletused ja pildid taas raamatuks kokku korjata.

Kevade puhul ilmub väikelastele Lotte õe Roosi teine raamat „Roosi kevad“. Olemas on juba talveraamat, tulemas ka suve- ja sügiseraamatud.

Ja miks ma alustasin oma kirjutist kevadel seenekorvist, seda saate loodetavasti sügisel teada.


Foto: erakogu

„Varasalve“ rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume raamatutega eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Seekord tutvustab lastekirjanduse keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm Olivia Saare teost „Lõvi Lõrr ja jänes Jass" aastast 1972.

16. märtsil lahkus peale pikka ja viljakat elu igavikku armastatud lastekirjanik, luuletaja, ajakirjanik ja toimetaja Olivia Saar. Meenutame teda lõvi Lõrri ja jänes Jassi lugusid taas kätte võttes.

Nii nagu paljud teisedki meie lastekirjanduses kenasti kodunenud tegelased, said ka krapsakas jänes Jass ja tasakaalukas lõvi Lõrr tuule tiibadesse ajakirja Täheke veergudelt. Lugude autor, tegelikult hoopis emakeeleõpetajaks õppinud Olivia Saar sattus lasteajakirjandusse tööle juhuslikult, kuid leidnud oma kutsumuse, töötas seal ligi 35 aastat. Ajakirjas töötades ilmnes lisaks seesmisele sunnile ka vajadus kindlas formaadis, lühikeste lastejuttude järele.

1972. aastal, mil Saar oli juba kogenud lasteluuletaja, ilmus tema esimene proosaraamat: varem osaliselt Tähekeses ilmunud lõvi Lõrri ja jänes Jassi seiklused jätkusid raamatukaante vahel. Õbluke teos sisaldab kuut humoorikat mõistujuttu, mis kõik algavad sõnadega „Lõvi Lõrr ja jänes Jass…”. Iga jutuke tutvustab tempoka, kindlat liini hoidva tegevuse käigus üht kõnekäändu või vanasõna. Mudilased saavad teada, mida tähendavad väljendid jänest sõitma ja kits kärneriks, ning õpivad selgeks vanasõnad nagu „kus viga näed laita, seal tule ja aita”, „mida ei saa jõuga, seda saab nõuga”, „kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb”, „mis täna tehtud, see homme hooleta”. Loe lisa...


Raamatusoovitused

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm tutvustab Postimehe raamatuportaalis 4 raamatut, mis kutsuvad põnevatele ja salapärastele rännakutele.  

Illustratsioonile pühendatud kunstifestival „Ma ei saa aru”
Festival „Ma ei saa aru” toimub viiendat korda 8.–10. mail 2025 Telliskivi Loomelinnakus, et avatud meelel ja eri viisidel vaadata sisse illustratsiooni maailma. 2025. aastal on Eesti kultuuris mitmel viisil fookuses raamatud ja illustratsioon, sest möödub 500 aastat esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest. Ka kunstifestivali „Ma ei saa aru” pilk on aastal 2025 pööratud just illustratsioonile.

Noortekirjanduse päev Südalinna raamatukogus
10. aprillil toimub Südalinna raamatukogus Noortekirjanduse päev, mida saab jälgida ka Facebookis. Päev algab „Noor loeb” hääletuse võitjate ja Margus Karu auhinna laureaadi autasustamisega. Järgneb luulediskussioon Doris Kareva ja Reijo Roosiga, vestlust juhib luulefänn Martha Rattus. Seejärel kohtub noortega kirjanik Berit Sootak, kes räägib ulmekirjandusest. Päeva lõpetab vestlus tõlkija Liis Konovaloviga.

IBBY Eesti kuulutab välja joonistusvõistluse „Pildikeel”
Koostöös IBBY Hollandiga kuulutab IBBY Eesti välja joonistusvõistluse „Pildikeel”. Oodatud on rahvusvahelise lasteraamatupäeva auks loodud luuletusest „Pildikeel” inspireeritud joonistused lastelt vanuses 7–12. Fotod töödest palutakse saata 30. aprillini aadressil ibby.estonia@gmail.com, märkides ära autori nime, vanuse, kooli ja kontakti. Kõikidest töödest luuakse virtuaalne näitus IBBY Eesti FB lehel ja IBBY Hollandi kodulehel. Parimatele on auhinnaks kunstitöötuba mai lõpus Eesti Lastekirjanduse Keskuses.

1.–9. klasside lugemisprogramm „Loeme ennast olevikku
Tallinna Raamatukogud kutsuvad Tallinna koolide 1.–9. klasse osalema lugemisprogrammis „Loeme ennast olevikku“. Seekord rännatakse Eesti Raamatu Aasta puhul läbi eesti laste- ja noortekirjanduse ajaloo olevikku. Alates 1849. aastast, mil Vändra pastor Carl Körber avaldas esimese eestikeelse täielikult lastele mõeldud raamatu „Karjalaste luggemisse ramat“, on laste ja noorte lugemisvara loomisesse panustanud enam kui sada tunnustatud eesti kirjanikku ja illustraatorit. Kokku on neilt tänaseks ilmunud ligi 1500 raamatut. Selle rikkaliku kirjanduspärandi tähistamiseks kutsuvad korraldas kõiki osalejaid lugema ühe klassi peale kokku vähemalt 1500 lehekülge eesti autorite teostest.

 

Laste- ja noortenäidendite võistlus ootab osalejaid

 Eesti Teatri Agentuur koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega kuulutab välja 2025. aasta laste- ja noortenäidendite võistluse. Žürii ootab algupäraseid noorele teatrivaatajale suunatud tekste (välja arvatud dramatiseeringud) kõikvõimalikes žanrites ja laadides. Võistluse auhinnafond on 9600 eurot ja tööde esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 1. august (postitamiskuupäev). Loe edasi...