Hea lugeja!

Uuel aastal uue hooga. Meil on suur rõõm, et taas on alanud Nukitsa konkurss, kus lapsed üle kogu Eesti saavad valida parima eesti lasteraamatu. „Sahtli“ rubriigis saab lugeda kirjanik Tiina Laanemi tegemistest.

Karget lugemist!
Eesti Lastekirjanduse Keskus

Jaanuar 2026. Piret Raud „Tähtis kuju“

Alates ajast, kui Piret Raud ka täiskasvanutele kirjutama hakkas, on teda lastekirjanduses üha vähem näha. Seda suurem oli aga rõõm, märgates möödunud aasta lõpus poeriiulil värsket pildiraamatut „Tähtis kuju“.

Teose keskpunktis on end tähtsaks pidav kuju, kes ühel päeval elurikkasse ja värvikirevasse parki püstitatakse. Ordenid rinnas, nõuab ta, et seal kasvavad lilled teda austama ja tema sõna kuulama hakkaks. Lilled peavad kummardama, marssima ja plaksutama. Ja nii nad teevadki iga päev, terve suve ja sügise. Kui aga saabub talv, lilled talveunne jäävad ning ühtäkki pole kedagi, kes teda kummardaks, satub tähtis kuju segadusse. Veel suuremas hämmingus on ta aga siis, kui avastab ühel päeval pargist veel ühe kuju. See on lumemees, kes tema ordeneid ja kamandamissoovi millekski ei pea. Õige pea õnnestub lumemehel tähtis kuju mõtlema panna. Võibolla on mõnikord toredam see, kui sinu tahtmise järgi ei tehta? Võibolla on lahe just see, et miski on olemas sinust sõltumata? Ühtäkki haaras kuju „tunne, mida ta kunagi varem tundnud polnud: ta tundis end tähti täis taevalaotuse all tähtsusetuna“.

Raud on teose ilmumise puhul ERRile antud intervjuus esile toonud, et sarnaselt tema möödunud aasta alguses ilmunud romaanile „Keedetud hirvede aeg“ räägib ka värske pildiraamat totalitarismist. Seda „arvamusartiklit pildiraamatu vormis“ on autorit suunanud looma hetkel maailmas toimuv. Nn diktaatorite aeg ärritab paljusid ja kui nii mõnigi elab end välja argisfääris või (sotsiaal)meedias, on Raud eelistanud oma tunded valada talle tuttavamasse ja ühtlasi ka mõjuvamasse vormi. Meie kõigi meeleheaks on valminud kirjandust ja kunsti põimiv lummav kooslus, milles raske teema üldistatud ja lihtsustatud ning loodud seosed ka isiklikuma tasandiga. Loe lisa…

Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm

Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus

„Sahtel“ on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtli lastekirjanik Tiina Laanem.

Minu loomingulises „sahtlis“ ootab lõpetamist nooremale koolieale mõeldud raamat „Kuldne kolmik ja kriminaalid“. Olen seda „küpsetanud“ ja kirjutanud viimased poolteist aastat, sest ma pole väga kiire kirjutaja ning oma aja võtab ka töö kirjastajana.

Uue raamatu tegevus toimub Tartus. Koolivaheaja lõpuni jääb kaks nädalat, kui Rocco koduukse taha ilmub kohvriga poiss, kes tutvustab end Alikona. Ta väidab, et Rocco paps ja tema isa on vennad (verevennad) ning ta jääb mõneks ajaks nende juurde elama. Olukorra muudab veel veidramaks see, et samal ajal läheb kaduma Rocco paps. Õnneks elab Rocco naabruses sõber Luna, kes haarab ohjad ning asub selle kummalise loo asjaolusid uurima. Nii rullubki ühelt poolt lahti põnevuslugu, aga teisalt keskendub see paljuski ka tänapäeva laste suhetele loodusega.

Looduse teemaga olen seotud ka kirjastajana. Koostöös bioloog Ülar Allasega ilmus 2025. aasta sügisel aimeraamatu „Eesti looduse kõige-kõigemad“ esimene osa ja hetkel käib meil töö ka teise osa kallal. See ilmub 2026. aasta kevadel ning „Kuldse kolmiku ja kriminaali“ loodan valmis saada suveks.

Foto: erakogu

„Varasalve“ rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume raamatutega eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Seekord tutvustab lastekirjanduse uurija Jaanika Palm Friedrich Reinhold Kreuzwaldi muinasjutukogumikku „Eesti rahva ennemuistsed jutud" aastast 1866.

1866. aastal esmakordselt terviktekstina trükivalgust näinud „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ (kõigepealt, alates 1860st ilmus see vihikutena) on paljude praegustele täiskasvanutele mällu sööbinud ennekõike tänu Günther Reindorffi jõulistele illustratsioonidele. Kuigi raamat oli varemgi ilmunud illustreerituna ja mitmes kordustrükis, jäid Kreutzwaldi tekst ja Reindorffi illustratsioonid, mis koos ilmusid esimest korda 1951. aastal, kokku kuuluma järgnevateski väljaannetes.

„Ennemuistsed jutud on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kes siiski igal maal ja kõigi rahvasugude keskel elavad, ja ehk küll esiotsa kui võõrad sinna tulnud, aegamööda sealse rahva kombeid ja viise mööda endid kujundavad, nagu oleksid nad praeguses paigas sündinud ja maast madalast üles kasvanud“ – nii juhatab Kreutzwald sisse oma väga eriilmelistest paladest koosneva kogumiku. Siin sisaldub kõigepealt Kreutzwaldi lapsena kuuldud rahvajutte, millest köitvaimad olid autori meelest just õudsed lood*. Teise suure rühma moodustavad tol ajal levinud rahvusvaheliste muinasjuttude ja legendide ümberjutustused. Kuigi Kreutzwaldi muinasjutte on ilmunud ka üksikväljaannetena, tunduvad need kõige õigemini ikka klappivat kokku ja üksteise kõrvale. Loe lisa...

10 möödunud aastal tähelepanu pälvinud lasteraamatut

Postimehe raamatuportaal toob välja 10 Eesti lasteraamatut, mis möödunud aastal enim tähelepanu pälvisid.

Eesti Noorsooteatri lavastus „Näeme veel, Simon“

8. veebruaril 2026 esietendub Eesti Noorsooteatris Uus-Meremaa kirjaniku David Hilli 1992. aastal trükivalgust näinud noortejutustuse „Näeme veel, Simon!“ põhjal sündinud lavastus. Loe ka intervjuud David Hilliga.

Lastekirjanik Leelo Tungla raamatusoovitused

Kirjanik Leelo Tungal soovitab Postimehe raamatuportaalis raamatut kõigile praegustele ja ka endistele lastele.

Noortelavastus „Nõusolek“

12. aprillil 2026 esietendub Eesti Noorsooteatri väikeses saalis noortele alates 13. eluaastast ja täiskasvanutele mõeldud lavastus „Nõusolek“, mis põhineb prantsuse kirjaniku Vanessa Springora samanimelisel autobiograafilisel teosel.