Hea lugeja!
Novembri alguses avati Eesti Arhitektuurimuuseumis Tallinna 7. illustratsioonitriennaal „Pildi jõud“. Näitust saab vaadata kuni 3. detsembrini. Keskuses on samal ajal üleval eelmise triennaali võitja, Mehhiko kunstniku Amanda Mijangose isikunäitus „Õpi vaatama, õpi ütlema“. Lastekirjanduse keskus avaldas oma 90. juubeli puhul luulekogumiku „Laps ei karda luulet“, kust leiab vanemaid ja uuemaid värsse kokku 28 autorilt. Uudistajast leiad taas mitmeid raamatusoovitusi lastekirjanduse uurijalt Jaanika Palmilt ja keskuse praktikandilt Helin Puksandilt. Sahtli rubriiki on seekord oma tegemistest kirjutanud lastekirjanik Liis Sein.
Head lugemist!
Eesti Lastekirjanduse Keskus
|
|
Tallinna 7. illustratsioonitriennaali laureaadid selgunud
 3. novembril avati Arhitektuurimuuseumis 7. Tallinna illustratsioonitriennaal „Pildi jõud“, kus saab imetleda illustratsioone 82 raamatukunstnikult üle maailma. Näituse avamisel kuulutati välja tänavuse triennaali peapreemia ehk grand prix’ võitja, kelleks on Poola illustraator Joanna Concejo. Triennaalil tunnustati II auhinnaga Elena Odriozolat Hispaaniast ja III auhinnaga Rebeca Lucianit Argentinast. Lisaks jagati diplomeid ja eriauhindu. Näitus jääb avatuks 3. detsembrini. Loe lisa...
Foto: Joanna Concejo (autor: Aron Urb) |
|
Amanda Mijangose isikunäitus
 Kuni 2. detsembrini saab Eesti Lastekirjanduse Keskuse saalis näha eelmise Tallinna illustratsioonitriennaali (TIT) võitja, Mehhiko kunstniku Amanda Mijangose isikunäitust „Õpi vaatama, õpi ütlema“. Näitus on osa tänavusest illustratsioonitriennalist. Loe lisa...
Amanda Mijangose illustratsioon
|
|
Keskuse juubeliks valmis luulekogumik lastele
 Möödunud nädalavahetusel tähistas lastekirjanduse keskus oma 90. sünnipäeva suure peoga. Keskuse juubeliks valmis lastele mõeldud luulekogumik „Laps ei karda luulet“, kust saab lugeda meie lastekirjanike luuletusi emakeelest, kirjatähtedest ja lugema õppimisest, raamatutest ja raamatukogust. Kogumikus leidub nii varem ilmunud luuletusi kui ka värskemaid värsse ja see sisaldab erinevate põlvkondade luuletajate loomingut, kokku 28 autorilt. Raamatu on kujundanud ja illustreerinud Tuulike Kivestu-Rotella ja seda saab soetada keskuse infolauast või raamatupoodidest.
Fotol luulekogumik „Laps ei karda luulet“
|
|
30. ettelugemise võistluse tulemused
 Neljandate klasside üleriigilise ettelugemise võistluse „Padakonna vada“ võitis Emma Calero Läänemaalt, teise koha sai Riko Rehi Saaremaalt ja kolmandale tuli Tuule Tüür Harjumaalt. Lapsed lugesid ette Eno Raua raamatuid nagu „Sipsik“, „Naksitrallid“, „Ninatark muna“, „Konn ja ekskavaator“ ja „Kilplased“. Kõik 16 last olid maakondlike eelvõistluste võitjad ning nende esitus oli kõrgetasemeline. Ettelugejate esinemist hindas žürii, kuhu kuulusid lastekirjanik Liis Sein, näitlejad Maria Ehrenberg ja Karel Käos. Loe lisa...
Fotol tänavusel ettelugemise võistlusel osalenud lapsed |
|
Uus luuleteemaline tund 7.–12. klassidele
 Lastekirjanduse keskuse haridusprogrammi on lisandunud uus luuleteemaline tund „Mis on see luuletaja luule?“, mis sobib 7.–12. klassi õpilastele. Luuletunnis teeme kiire ülevaate eesti luule ajaloost ning tunnetame erinevaid luuletekste helis ja pildis. Saame inspiratsiooni ühelt ägedalt eesti noorelt loojalt, kes töötab igapäevaselt luuletekstidega. Teeme loovkirjutamise harjutusi, mille tulemusena valmib igal osalejal meistriteos. Tund kestab 75-90 minutit ja teematunni hind ühe lapse kohta on 5 eurot. Grupikülastuseks on vajalik eelnev registreerumine. Võta meiega ühendust grupp@elk.ee või telefoni teel 617 7233.
|
|
Arvustusvõistlus Kapsas
Eesti Lastekirjanduse Keskus, ajakiri Hea Laps ja Õpetajate Leht otsivad juba teist aastat noori andekaid raamatuarvustajaid ja kutsuvad neid osalema arvustusvõistlusel Kapsas. Võistlus kestab 30. novembrini ning sellest oodatakse osa võtma 6.–7. klasside ja 8.–9. klasside õpilasi, kes saavad arvustamiseks valida 2021.–2023. aastal eesti keeles ilmunud laste- või noorteraamatu. Loe edasi...
|
|
Ilon Wiklandi noore kunstniku preemia konkurss
 Iloni Imedemaa kutsub 14–18-aastaseid noori üle Eesti osalema Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia konkursil. Osalemiseks tuleb esitada üks töö vabalt valitud teemal ning vähemalt kaks illustratsiooni. Seekord on konkursil osalejatel ülesandeks teha illustratsioonid muinasjutule „Kullalaev“ raamatust „Õnneliku inimese särk. Eesti rahvajutud“, mille on koostanud ja ümber jutustanud Piret Päär. Tööde esitamise tähtaeg on 11. jaanuar 2024. Loe lisa
Foto: eelmise konkursi võitja Kirke Kirt (autor: Kaire Reiljan, Lääne Elu)
|
|
Sten Roosi muinasjutuvõistlus
 Eesti Lastekirjanduse Keskusel on rõõm kutsuda 11–15-aastasi lapsi osalema juba 32. korda toimuval Sten Roosi nimelisel muinasjutuvõistlusel. Pika traditsiooniga võistluse eesmärk on äratada lastes huvi omaloomingu vastu, rikastada nende emakeelset väljendusoskust ning arendada loovust. Võistlustöid ootame kuni 15. jaanuarini 2024, auhinnatseremoonia toimub 8. juunil Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Loe edasi...
|
|
Järgmised perehommikud
 18. novembril toimuval perehommikul räägivad jutuvestja Piret Päär ja illustraator Kristel Maamägi Andry Ervaldi lasteraamatust „Ole sa, kes sa oled. Ettelugemise lood“. 25. novembril toimub lugemisjooga Maili Liineviga ning 2. detsembril on päkapikuhommik, kus Kertu Sillaste ja Kaur Laasi tutvustavad oma raamatut „Väike päkapikuraamat“, lisaks meisterdatakse päkapikke ja süüakse piparkooke.
Kristel Maamägi illustratsioon |
|
Leedus toimub lastekirjandusfestival
 15.–17. novembrini toimub Leedus 7. laste kirjandusfestival „Creator Island“, mis keskendub tänavu linnakultuurile ja linnanarratiivile lastekirjanduses. Eestist esinevad avalikel loengutel lastekirjanik Anti Saar, illustraator Alvar Jaakson ja Tähekese peatoimetaja Ilona Martson. Täpsema programmi leiab siit. Nädalavahetusel, 18.–19. novembrini jätkub festival „Vaiku knygų sala“ peredele, kus esinevad uute miniraamatute projekti "Tiny books – Big Stories" autorid, sh Eestist Anne Pikkov, Reda Tomingas ja Anti Saar. Lisaks teevad illustraator Ulla Saar ja lastekirjanik Kätlin Vainola festivalikülalistele töötuba raamatu „Lift“ ainetel. |
|
 November 2023. Anti Saar „Kuidas istuda, kuidas astuda“
Saare teos on pealiskaudses vaates lihtne käsiraamat või eneseabiõpik, milles autor jagab lugejale üksikasjalikke nõuandeid, kuidas elus paremini hakkama saada. Kusjuures need lugejad võivad olla nii päris pisikesed, alles ettelugemisvanuses olevad mudilased, koolilapsed, teismelised kui ka juba ammuilma täiskasvanuks saanud. Loe edasi...
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
|
|
 „Sahtel“ on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtli lastekirjanik Liis Sein.
Minu sahtlid on hetkel üsna korras. Mõned kirjatööd said valmis ja uusi ideid panen kirja alles märkmikesse, mida mul on ilmselgelt liiga palju kogunenud. Ma lihtsalt armastan märkmikke, aga ei jõua neid nii palju täis kirjutada, kui sahtlis varuks on.
Mul on hea meel, et järgmisel aastal ilmub järg raamatule „Mona isepäine isa“. Uues loos hakkab hoopis Mona ema eestvedamisel juhtuma igasugu põnevaid asju. Nimelt armastab Mona ema tähistada kõiksugu tähtpäevi nagu näiteks emadepäeva, jaanipäeva, tarkusepäeva, mardi- ja kadripäeva, sõbrapäeva jne. Ja Mona ema arvates tuleb kõigiks tähtpäevadeks ikka väga pikalt ja põhjalikult valmistuda. Tihti juhtub nii, et kui tähtpäev lõpuks kätte jõuab, siis on kõik pereliikmed ettevalmistustest nii väsinud, et suur sündmus ise magatakse sootuks maha.
Kui kirjutamine on pausil, loen raamatuid, käin teatris, kinos ja näitustel. Kirjutamispaus on vajalik, et tekiks ruumi uute ideede ja lugude jaoks.
Foto: Liis Sein (autor: Dmitri Kotjuh)
|
|
 „Varasalve“ rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume raamatutega eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Novembrikuu uudiskirjas tutvustab keskuse praktikant Helin Puksand teile Aino Perviku noorsooromaani „Õhupall“ aastast 1969.
Kui praegu ilmub noorteraamatuid igal aastal kümneid, siis eelmise sajandi kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel ei olnud see paraku nii – heal juhul ilmus üks raamat paari aasta kohta. Ilmselt oli see ka põhjuseks, miks iga uut noorteraamatut tervitati suure vaimustusega ja praegused viie- ja kuuekümnesed naised meenutavad neid heldimusega. Ka Aino Perviku „Õhupall“ võitis tolleaegsete teismeliste südame. Raamatu toonasest populaarsusest räägib ka tõik, et 1972. aastal tõlgiti „Õhupall“ läti ja leedu keelde.
Suvevaheaja lõpus lähevad ühe Tallinna kooli abituriendid Riiga jalgrattamatkale. Suurlinn aga ahvatleb pärast pikka matka paljude võimalustega. Väike seltskond noori otsustab minna restorani sööma, söögi kõrvale tellitakse ka veini. Saadakse tuttavaks endast veidi vanemate Ungari noormeestega, kellega ühiselt õhtut veedetakse. Kuigi matkajuht oma päevikus jätab sündmuse kajastamata, jõuab info sellest kooli. Tänapäevastes noorteromaanides toimuva kõrval tundub eeltoodud seik üsnagi süütu, kuid raamatus tekib restoranis käimisest suur probleem. Kuna teos on ilmunud sügaval nõukogude ajal, siis kannab ta ka oma ajastu pitserit: valesti käitunud tüdruk mõistetakse hukka, kaalutakse isegi koolist väljaviskamist, kuid siiski otsustatakse hakata teda ümber kasvatama.
Mulle meeldib, kuidas Aino Pervik on tegelasi kujutanud – need on tavalised keskkooliõpilased, ega suurt erinevust praeguste noortega märkagi. Nagu selles vanuses ikka, tekivad esimesed armumised, aga ka pettumised. Keerulised on ka tüdrukute omavahelised suhted, eriti kui silma rõõmustab sama noormees. Aga isegi juhul, kui oma noormees on olemas ja suhe tundub täiesti kindel, selgub, et suhet hoida ei olegi nii lihtne. Peategelane Nele, kes on välimuselt kena ja atraktiivne, jätab algul üsnagi arrogantse mulje – ta on oma ilust teadlik ja käitub ka vastavalt. Ajapikku tuleb välja tema teine pool. Näiteks kui tüdruk tajub ühel peol, et ta on teisele neiule haiget teinud, siis tunneb ta ennast halvasti ega arenda tärkavat suhet noormehega edasi. Tuuli, Nele parim sõbranna, on küll hea õpilane, kuid tunneb ennast ebakindlalt ja seetõttu tegeleb pidevalt enda analüüsimisega. Teeb seda ka siis, kui on koos oma noormehega, mõistmata, et just see pidev eneses kahtlemine võib olla teistele koormav.
Seda mõnusat noorsooromaani võib kahtlemata kätte võtta ka praegu, kuid lugedes tuleb meeles pidada raamatu ilmumisaega ja ignoreerida tolleaegset kasvatuslikku eesmärki, isegi kui see oli mõeldud irooniana. Kuigi praegu see osa teosest üllatab, siis noorpõlve lugemiskogemusest ei ole need seigad meelde jäänud.
Eesti Raamat, 1969
Helin Puksand, Eesti Lastekirjanduse Keskuse praktikant
|
|
Raamatusoovitused
Lastekirjanduse keskuse praktikant Helin Puksand soovitab Postimehe raamatuportaalis 6 toredat lasteraamatut isadest, mida koos huviga lugeda.
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palmi ERRi lugemispäevikust saab lugeda Anti Saare ja Ilma Tomuski uutest raamatutest.
Kuula ka lastekirjanduse keskuse teabeosakonna juhataja Helena Kostenoki raamatusoovitusi noortele Kuku raadio rubriigis „Raamaturahvas!“.
Hando Runneli 85. sünnipäevale pühendatud konverents
24. ja 25. novembril toimub Tartu Ülikooli raamatukogus Hando Runneli 85. sünnipäevale pühendatud konverents „LUULETAJA loomuldasa, elukutselt eestlane“. Laupäeval, 25. novembril esineb konverentsil teiste seas ettekandega lastekirjanduse uurija Jaanika Palm. Konverentsi korraldavad kirjastus Ilmamaa ning ülikooli eesti kirjanduse rahvusteaduse professuur. Konverentsi programmi kohta loe lisa siit.
Lugemisprogramm „Loeme ennast linnuteeni“
Tallinna Keskraamatukogu kutsub Tallinna koolide 1.–9. klasse osa võtma lugemisprogrammist „Loeme ennast Linnuteeni“. Tänavu kümnendat sünnipäeva tähistav programm kestab kuni 30. aprillini 2024. Õpetajad on oodatud klassi lugemisprogrammis osalemise registreerima hiljemalt 31. detsembriks koolile lähimas raamatukogus kohapeal, e-posti või telefoni teel. Lugemisprogrammi osalemise täpsemad tingimused leiab siit ja lisainfot saab laste@tln.lib.ee või helistades 683 0914.
Konkursi „Ekstra klass“ novembrikuu väljakutse
Lasteajakiri Hea Laps ja Kiusamisvaba Kool kutsuvad 3.–6. klasse osalema väljakutses „Ekstra klass“, et innustada klasse üheskoos loominguliselt ja sõbralikult tegutsema ning võitma seejures vahvaid auhindu. Väljakutse koosneb kolmest etapist: iga kuu (oktoober, november, detsember) alguses leiab nii ajakirjast kui sotsiaalmeediast uue väljakutse. Igas etapis valib žürii välja kolm ülesandega väga põnevalt hakkama saanud klassi ning premeerib neid vägevate auhindadega. Novembri väljakutseks on panna oma klass laulu või luuletuse sisse. Konkursi koostööpartneriks sel kuul on Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Insplay. Väljakutsega saab tutvuda siin.
Tähekese jubejuttude võistlus
Täheke ootab oma lugejate enda mõeldud jubejutte kuni 30. novembrini meiliaadressile taheke@taheke.ee või postiaadressile Täheke, Harju 1, 10146 Tallinn. Jubejutt tuleb ise välja mõelda ja see ei tohi olla kusagilt kuuldud, loetud või filmina nähtud. Kõige pikem jutt võib olla kuni 2000 tähemärki (üks lehekülg A4-formaadis).Võisteldakse erinevates vanuserühmades: 1. klass ja nooremad, 2. klass, 3. klass, 4. klass ja vanemad. Osaleda võivad kuni 12-aastased lapsed. Töid hindab Eesti lastekirjanikest ja Tähekese toimetajatest koosnev žürii. Võidutööd ilmuvad järgmise aasta Tähekestes ja Lasteekraani kodulehel. Auhindadeks on raamatud ja ajakirja aastatellimused.
Kessu ja Tripp Rakvere Teatris
9. detsembril esietendub Rakvere Teatris Robert Vaidlo lasteraamatu ainetel lavastus „Kessu ja Tripp“, mis on südamlik ja mänguline lugu lastest, emadest ja raamatutest, kus teinekord leidub rohkem seiklust kui telefonimängudes. Lavastus sobib lastele alates 4. eluaastast. Loe lisa...
Eesti Lugemisühingu pildiraamatu koolitus
17. novembril kell 10–16 toimub Laagri Kultuurikeskuses (Veskitammi 8) Eesti Lugemisühingu koolitus „Sissejuhatus pildiraamatumaagiasse“, mis mõeldud kuni 7-aastaste laste vanematele, vanavanematele, õpetajatele, huviringide juhendajatele jne. Loe lisa...
|
|
|
|
