 „Varasalve“ rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume raamatutega eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Jaanuarikuu uudiskirjas tutvustab lastekirjanduse uurija Jaanika Palm teile Alide Dahlbergi raamatut „Mutionu pidu“, mille saamislugu ulatub aastasse 1926.
Värsslugu meie lastekirjanduse tuntuimast peokorraldajast, nagu Krista Kumberg* tabavalt väljendub, on küll vist üks neid tekste, mida iga Eesti inimene teab ja armastab. Enamasti ollakse sellega, tõsi küll, tuttav pigem viisistatuna.
„Mutionu pühadepidu“ ilmus esmakordselt lasteajakirja „Päiksetar“ ainumas, 1926. aasta märtsikuu numbris ning oli praeguseks populaarseks saanud kuuesalmilisest versioonist koguni kolm korda pikem ja mõnevõrra värvikam. Esmaversiooni kaheksateistkümnes salmis kirjeldatakse lisaks peole enesele ka selle aset leidmise aega, ettevalmistusi, mis hõlmasid nii õlle pruulimist, saiategu kui munade keetmist, ja peo hilisemat, ülemeelikumat faasi, milles tantsuhoos jänes siili käpale vajudes suurema kähmluse esile kutsub, nii et kaaren peolt paistes nokaga lahkub, põder aga koguni igaveseks lonkama jääb. Mine sa tea, ehk oligi tekst esialgu mõeldud mitte lustaka peokirjeldusena, vaid loodud pigem hoiatama noori lugejaid vägijookide tarbimise kahjulike mõjude eest.
1998. aasta Nukitsas teatab Andres Jaaksoo* „Mutionu pühadepeo“ algvariandi leiust. Tõenäoliselt sellest innustununa asus Reet Krusten* värssloo päritolu põhjalikumalt uurima. Siiski ei õnnestunud tal välja selgitada, millal, kuidas ja kes otsustas värssloost laiemasse käibesse läinud siivsama ja lühema variandi teha ning selle viisistada. Omajagu segadust on tekitanud ka teksti autorlus, kuna esmatrükis ilmus see vaid pseudonüümi A. all. Rahvaviisi kasutava lauluna on „Mutionu pidu“ 20. sajandi kolmekümnendatest alates koolilaulikus püsinud, kandes nii mõnelgi korral sõnade autori osas märget „Lastelehe järgi“ või „rahvaluule“. Kui teos esmakordselt omaette raamatukaante vahel välja anti, juhtus see Rootsis, Stockholmis 1954. aastal; raamatus on märgitud küll illustraator, kuid mitte teksti autorit. Kodumaal 1967. aastal eraldi raamatuna ilmunud variant kannab lõpuks Alide Dahlbergi (1891–1981) nime ja on autori poolt ka omaks tunnistanud. Kas aga teksti lühenduse autor on samuti tema ise või hoopis keegi teine, on tänaseni teadmata.
Esmatrüki teksti ilmestavad ajakirjas must-valged koomiksilaadis pildid, mille autorit pole märgitud. Omaette raamatutena ilmununa on tekst saanud illustratsioonid Raoul Linnult, Ilmar Linnatilt, Raivo Järvilt, Elina Sildrelt, Ülle Kuldkepilt, Priit Realt. Kui siia lisada veel kogumikes ilmunud illustratsioonid, võib kunstnikke olla lausa kümmekond.
Nii nagu illustraatoreid, on „Mutionu pidu“ inspireerinud ka kirjanikke. Üks huvitavamaid edasiarendusi/ tõlgendusi neist on Aino Perviku jutustus „Maailm Sulelise ja Karvasega“ (2000), milles kirjanik vaatleb peokülaliste elukäiku pärast metsaraiet, lisades nõnda Dahlbergi tekstilegi ohtralt lisakihte.
„Mutionu pidu“ on omaette raamatuna ilmunud: 1954 (pealkirjaga „Mutionu“, ill. Raoul Lind); Eesti Raamat 1967 (ill. Ilmar Linnat;); Tiritamm 1996 (ill. Raivo Järvi); Soha 2002 (ill. Elina Sildre); Kuma 2003 (ill. Ülle Kuldkepp); TEA Kirjastus 2010 (ill. Priit Rea); Hea Lugu 2014 (ill. Ilmar Linnat).
*Jaaksoo, Andres. „„Mutionu peo“ algvariant leitud“. Nukits, 1998, lk 18-19.
*Krusten, Reet. „Alide Dahlbergi juhtum“. Raamatukogu, 2004, nr 6, lk 18-19.
*Kumberg, Krista. „Mutionu pidu“. Eesti lastekirjanduse kuldvara. Eesti Lastekirjanduse Keskus, 2018, lk 40-41.
„Mutionu peo“ väljaanded omaette raamatuna:
R. Lind, 1954 (pealkirjaga „Mutionu“, ill. Raoul Lind)
Eesti Raamat, 1967 (ill. Ilmar Linnat)
Tiritamm, 1996 (ill. Raivo Järvi)
Soha, 2002 (ill. Elina Sildre)
Kuma, 2003 (ill. Ülle Kuldkepp)
TEA Kirjastus, 2010 (ill. Priit Rea)
Hea Lugu, 2014 (ill. Ilmar Linnat)
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
|
Nukitsa konkurss kutsub kõiki 5–13-aastaseid raamatusõpru valima parimat eesti lastekirjanikku ja raamatukunstnikku. Hääletada saab raamatukogudes ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 
4. jaanuaril Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud tänuüritusel kuulutati välja eelmise aasta kõige omanäolisem lasteraamat ehk Aasta Rosin, millega tunnustatakse Andry Ervaldi kirjutatud ja Kristel Maamägi illustreeritud raamatut „Ole sa, kes sa oled. Ettelugemise lood“ kirjastuselt Kirimiri. 
Lastekirjanduse keskus tunnustas 4. jaanuaril toimunud tänupeol auhinnaga „Lugejate aasta“ õpetajat, kes on teinud väsimatuid pingutusi laste lugema innustamiseks. Auhinna laureaadiks valis keskuse töötajatest koosnev žürii Rõõmutarekese Lasteaia õpetaja Vivika Vahesalu. 
20. jaanuaril toimuval perehommikul räägib näitleja ja lastekirjanik Kadri Lepp oma uutest raamatutest „Haruldane Raimond“ ja „Valge pall“. 27. jaanuaril tutvustatakse perehommikul raamatut „Mida teevad tunded?“.
30. jaanuaril tähistatakse eesti kirjanduse päeva, mis on ühtlasi kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev. Sel puhul kutsuvad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Soome Tuglase Selts inimesi üle maailma lugema koos head eesti lastekirjandust. Tänavu on plaanis lugeda erinevates keeltes Kadri Hinrikuse raamatut „Taks ja Dogi”. Oleme raamatust välja valinud lood „Lõhnad” ja „Matk”, mille tõlked erinevates keeltes leiate 
Kuni 27. jaanuarini 2024 saab lastekirjanduse keskuse trepigaleriis ja saalis näha näitust „Armastusega Lätimaalt“. Näitusel osalevad oma töödega Anita Paegle, Alekseijs Naumovs, Arta Ozola-Jaunarāja, Gita Treice, Anda Strautniece, Kitija Role, Ernests Kļaviņš ja Gundega Muzikante. Näituse kuraator on Viive Noor. Lisaks saab pööningul näha jaanuari lõpuni Stuudio 14 väikest talipühanäitust „Lumikellukesed detsembrikuus“. Näituseid saab külastada keskuse lahtiolekuaegadel E-R 10-18, L 11-16 (P suletud).
Kuni 18. veebruarini saab A. H. Tammsaare muuseumi karjatallis Vargamäel näha eesti illustraatorite näitust „Libarebane. Rebase võlu“. Näitusel osalevad Jüri Mildeberg, Tiina Mariam Reinsalu, Piret Niinepuu-Kiik, Anne Linnamägi, Katrin Ehrlich, Kadri Ilves, Urmas Viik, Viive Noor, Kadi Kurema, Lucija Mrzljak, Maarja Vannas-Raid.
Jaanuar 2024. Arndís Þórarinsdóttir „Surmasõlm“
„Sahtel“ on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtli hispaania keelde tõlkija Consuelo Rubio.
