Hea lugeja!
November toob mardi- ja kadrisante ning ka täitsa uue Uudistaja. Lastekirjanduse varasalvest võtsime seekord välja sügisilmadesse hästi sobiva Juhan Jaigi raamatu „Kaarnakivi“. Kuu raamatuks valisime seda korda poola kirjaniku Artur Gębka teose „Isa pudel”. Ning „Sahtli” rubriigis kõneleb oma tegemistest islandi illustraator Rán Flygenring, kelle raamatust „Tulemägi” võis lugeda möödunud uudiskirjast.
Mõnusat lugemist!
Eesti Lastekirjanduse Keskus
|
|
Joonistusvõistlus „Tunded“
 Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutab välja joonistusvõistluse 5–18-aastastele lastele tundeelukate loomiseks. Konkurss kestab 6.11.2024–6.01.2025. Vali üks tunne ja joonista see tegelasena. Joonistus peab olema A4 või A3 formaadis. Kasutada võid erinevaid tehnikaid ja vahendeid nagu värvipliiatsid, markerid, värvid, kollaaž jne. Töid ootame 6. jaanuariks 2025 Eesti Lastekirjanduse Keskusesse aadressil Pikk 73, Tallinn 10133. Eraldi paberile lisa tööpealkirjana joonistamiseks valitud tunne, autori nimi, vanus ja lapsevanema või õpetaja kontakttelefon ning e-posti aadress. Loe edasi...
Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus |
|
Astrid Lindgreni mälestusauhind
 Frankfurdi raamatumessil avalikustati 2025. aasta Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominendid. Eestist on auhinna kandidaatideks kirjanik Andrus Kivirähk, illustraator Marja-Liisa Plats ja autor ning illustraator Piret Raud. Prestiižse rahvusvahelise laste- ja noortekirjanduse auhinna nominente on sel aastal kokku 265. Kandidaate on 72 riigist ja regioonist ning neist 81 on esmakordselt nomineeritud. Nimekirjas on kirjanikud, illustraatorid, jutuvestjad ja lugemise edendajad. Loe edasi...
Astrid Lindgreni mälestusauhinna logo
|
|
BolognaRagazzi auhindade konkurss
 Bologna rahvusvaheline lasteraamatumess kuulutas taaskord välja konkursi „BolognaRagazzi Awards“ (BRAW). Konkursile saavad raamatuid esitada ainult kirjastajad ja raamatuid hinnatakse järgmistes püsikategooriates: ilukirjandus, aimekirjandus, koomiksid, debüütteos, väikelapsed. Lisaks on 2025. aastaks välja kuulutatud erikategooria – jätkusuutlikkus. Raamatute konkursile esitamise tähtaeg on 17. detsember 2024. Loe edasi...
Fotol Eesti stend Bologna raamatumessil
|
|
„Puust ja punaseks” koolipäevad kutsuvad osalema
 „Puust ja punaseks“ koolipäevadele on uueks aastaks alles veel mõned vabad kohad. 4.–7. klassidele suunatud ettevõtmise eesmärk on ühe meeleoluka päeva jooksul pakkuda teadmisi teatri, kunsti ja muusika vallas või hoopis uurida lähemalt ajalugu, loodust, kirjandust ja disaini. Koolipäeval osalemise hind on 25 eurot õpilase kohta (sisaldab 3 muuseumitundi ja lõunasööki). Projektis osalevad kaheksa Tallinna muuseumi. Lisainfo saamiseks ja registreerimiseks loe edasi... |
|
Eesti Lastekirjanduse Keskuse perepäev
 Lastekirjanduse keskuse perepäev toimub laupäeval, 9. novembril kella 11–18ni. Kavas on tegevusi igas vanuses lastele: publikut rõõmustavad printsess Elsa ja koeratüdruk Lotte, vaatame PÖFF Shortsi lasteanima programmi lühifilme, toimub pildiraamatu „Ita ja Piuks“ esitlus ning päeva lõpus naerutavad osalejatel naba paigast klounid Piip ja Tuut. Lisaks saab imetleda näitust „Maagiline mets“, meisterdada illustraatoritega, külastada raamatudoktoreid ja maiustada pööningu kohvikus! Toimub ka tasuta raamatute vahetuslaat „Sulle-mulle“. Haara endale laadalt lugemiseks häid raamatuid või too vahetuskaubaks kodust kaasa mõni teos. Perepilet 8 eurot. Loe edasi... |
|
Lasteanima programm PÖFF Shorts festivalil
 Neljandat aastat korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja PÖFF Shorts rahvusvahelist lasteanimafilmide võistlust. Tänavu linastub kolmel seansil kokku 13 filmi. Võistlusprogrammi panid kokku Liis Sein, Tiina Undrits ja Liina Otto lastekirjanduse keskusest koostöös PÖFF Shortsi animaprogrammi juhi Vassilis Kroustallisega. Lasteanima võistlusprogrammid linastuvad Apollo Kino Coca-Cola Plaza 6. saalis laupäeval, 16. novembril kell 13.30 ja 15.00 ning pühapäeval, 17. novembril kell 13.00. Loe edasi...
Ekraanitõmmis animafilmist „Hõivatud pilguga tüdruk” |
|
Novembri perehommikud lastekirjanduse keskuses
Novembris tervitame keskuse laupäevastel perehommikutel mitmeid toredaid külalisi. 16. novembril tutvustab graafiline disainer ja illustraator Kadri-Maria Külaots oma raamatut „Maie ja Mummi“. 23. novembril tulevad meile külla kirjanik Epp Petrone ning illustraator Kertu Sillaste. 30. novembril tutvustavad raamatut „Minu maailm” lastekirjanik Liis Sein ja illustraator Maris Siimer. Hoia silma peal ka meie kodulehel, et saada infot teiste sündmuste ja järgmiste esinejate kohta. Loe edasi...
Foto: Andres Teiss |
|
Eesti raamatud „The White Ravens” kataloogis
 Münchenis asuv rahvusvaheline noorsooraamatukogu andis välja kataloogi „The White Ravens 2024“, mis tutvustab maailma parimaid lasteraamatuid. Valiku hulka jõudsid ka kaks teost eesti autoritelt – Lille Roometsa noorsooromaan „Mina ja August“ (Hea Lugu 2023) ning Mari Teede „Ingmar ja meri“ (illustreerinud Marja-Liisa Plats, Tänapäev 2023). Tänavusest kataloogist leiab infot 216 silmapaistva laste- ja noorteraamatu kohta, mis on välja antud 62 riigis ja 44 keeles. Loe edasi...
Foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus |
|
Läti Rahvusraamatukogus avati Joanna Concejo näitus
 Alates teisipäevast, 6. novembrist 2024 kuni 18. jaanuarini 2025 on Läti Rahvusraamatukogus avatud Joanna Concejo isikunäitus, mis sai alguse möödunud aasta augustis Eesti Lastekirjanduse Keskusest. 1971. aastal sündinud poola illustraator ja kunstnik lõpetas 1988. aastal Poznańi Kaunite Kunstide Akadeemia. 1994. aastal kolis ta Prantsusmaale, kus ta elab ja töötab tänaseni. Illustraatoritöö kõrvalt tegeleb ta ka kujutava kunstiga ning juhendab aegajalt külalisõpetajana kursuseid Itaalia illustratsioonikoolides. Illustraator oli ka möödunud aastal toimunud VII Tallinna illustratsioonitriennali „Pildi jõud” peapreemia võitja.
Foto: erakogu |
|
 November 2024. Artur Gębka „Isa pudel”
Münchenis asuv rahvusvaheline noorsooraamatukogu annab igal aastal välja kataloogi „The White Ravens“, mis tutvustab maailma parimaid lasteraamatuid. Tänavuaastasesse valikusse on jõudnud 216 märkimisväärset laste- ja noorteraamatut üle maailma, kokku 62 maalt ja 44 keelest. Poola kirjandust esindab kataloogis neli teost – üks neist on hiljuti Eestiski poelettidele jõudnud „Isa pudel“. Teosega tutvununa tunduvad nii raamatu mitmed tunnustused kui rohked tõlked teistesse keeltesse igati mõistetavad. Loe edasi...
Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm
|
|
 „Sahtel“ on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtli islandi illustraator Rán Flygenring, kelle raamatust „Tulemägi” võis lugeda möödunud uudiskirjas.
Neli aastat tagasi matkasin purskava vulkaani otsa. Geoloogilises mõttes peeti seda üsna väikeseks purskeks, kuid inimlikul skaalal oli see tohutu. Tegelikult kirjeldaksin seda kui kõige ilusamat ja hirmuäratavamat vaatepilti, mida oskan ette kujutada! Maa oli piki lõhet lahti rebenenud ning paiskas õhku tuld ja tuhka, moodustades aeglaselt hiiglasliku kraatri. Praksuva ja voolava laava kõrval seismine oli kõrvulukustavalt vali ja talumatult kuum; maa värises ja õhk oli täis mürgiseid gaase.
Ometi polnud ma kaugeltki ainus, kes seda vaatama julges minna. Ala kihas inimestest – matkajatest, kes ei suutnud vastu panna kiusatusele olla tunnistajaks uue mäe sünnile. Seal olid eri vanuses inimesed, kes ahhetasid ja imestasid, tegid selfisid ja pidasid lõunapausi, mõnedel olid kaasas droonid ja ohtralt kaameravarustust, teised maalisid portreesid või viskasid lendavaid taldrikuid. Seal olid isegi inimesed, kes abiellusid või tegid vuliseva vulkaani taustal muusikavideoid! Kas pole huvitav, kui erinevalt reageerivad inimesed mäe sünnile? Vaatepilti nähes teadsin, et pean seda joonistama. Kaks aastat pärast esimest purset Reykjanesskagi poolsaarel ilmus minu raamat „Eldgos“ („Vulkaan“).
Käesolev aasta oli aga teistsugune. Ma ei pidanud inspiratsiooni leidmiseks üldse kaugele minema – see leidis mind mu enda tagahoovist. Lombina.
Nimelt kolisin hiljuti uude korterisse. Aias oli veider, rohtu kasvanud lohk. Kui küsisin selle kohta naabritelt, ütlesid nad, et umbes kakskümmend aastat tagasi oli seal aiatiik. Me otsustasime põnevusega aiatiigi taastada. Ma tean, et tiigid on Euroopas üsna levinud, kuid Islandil neid praktiliselt ei leidu, seda peamiselt karmide talvede ja üsna piiratud eluslooduse tõttu. Kuid kaevasime vana tiigipõhja välja, panime sinna uue voodri ja paar päeva hiljem oli otse meie köögiakna all väike tiik.
Tiiki jälgides üllatusin, kui palju elu see ligi tõmbas. Mitte ainult eri vanuses uudishimulikke inimesi, vaid ka januseid kasse, putukaid, umbrohtu ja linde! Nii palju erinevaid linde. Aed, mida olin pidanud üsna tühjaks, kui välja arvata umbrohi ja juhuslik lendav prügitükike, kihas nüüd elust. Nii hakkasin hommikukohvi juues, tiigi külalisi oma visandiraamatusse joonistama.
Kuid ühel päeval muutus taas kõik. Keegi ütles mulle: „Vaata, ma tean, et tiigid on uskumatult idüllilised ja romantilised. Kuid need on ka väga, väga ohtlikud. Lapsed võivad uppuda vaid 15 cm sügavuses vees. Sellised tiigid tuleb aiaga piirata ja katta.” See kommentaar tabas mind täiesti ootamatult. Ärkasin sageli hirmuga, et leian kellegi meie tiigist hulpimas.
Õnneks pole seda siiani juhtunud. Kuid see kommentaar pani mind mõtlema uudishimust ja kontrollist; ohtudest, mida me endale tunnistame ja mille omaks võtame, ning nendest, mida püüame kontrollida ja taltsutada, kaanega katta ning aiaga piirata. See pani mind mõtlema, et tiik pole mitte ainult elu magnet, vaid sel on ka oma tumedad ja ohtlikud küljed. Ei ole elu ilma surmata ja nii edasi. Neid mõtteid mõeldes teadsin, et pean kõike seda joonistama. Nii ilmus sel sügisel minu tiigiraamat. See on pildiraamat nimega „Tjörnin“ („Tiik“).
Raamat räägib loo kahest lapsest, Fernist ja Robinist, kes leiavad oma aia keskelt veidra lohu. Nagu arvata võib, selgub, et see on tiik. Nad kaevavad tiigi välja ja taastavad selle endise hiilguse. Nii nagu minu tiik, toob nendegi oma elu ja rõõmu (aga ka kärsakaid ja tuhatjalgu, salapärase kummituslapse ja teisi metsikuid olendeid). Kaose ilmudes lähevad asjad laste vahel tuliseks. Kui piirid uudishimu ja kontrolli vahel hakkavad ähmastuma, paneb korra ja domineerimise iha nende sõpruse ning elu proovile.
Inimestele meeldib sageli kunstnikelt küsida, kust nad inspiratsiooni ammutavad. Ma ei oska sellele küsimusele kunagi päris täpselt vastata. Ühel aastal võib see olla kõige suurem ja silmapaistvam vaatepilt nagu uue mäe sünd; järgmisel aastal võib see olla lomp su oma tagahoovis. Kuid igal juhul on rahustav teada, et niikaua kui jääd maailma vastu uudishimulikuks – nii suure kui väikese vastu – võib inspiratsioon tulla igalt poolt.
Foto: Rán Flygenring (erakogu)
|
|
 „Varasalve“ rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume raamatutega eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Seekord tutvustab lastekirjanduse keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm Juhan Jaigi teost „Kaarnakivi" aastast 1931.
Ei tea, kas meie lastekirjanduses ongi mõnda teist autorit, kelle teosed sobiksid niivõrd valatult novembrikuu kõledatesse, lagunemislõhnalistesse ning salapära ja müstikaga täidetud õhtutesse kui Juhan Jaik.
Kireva elukäiguga Jaigi kirjanduslik tee algas luulekoguga „Rõuge kiriku kell“ (1924). Edaspidi ilmus temalt rohkesti erinevates žanrites kirjandust – lühiproosat, romaane, näidendeid, muinasjutte, lastejutte ja -luulet. Erilise lugejamenu osaliseks on saanud just Jaigi mütoloogilistest fantaasiaolenditest pajatavad jutud, milles tõukumine oma kodukandi, Võrumaa rahvalikust mütoloogiast, parimal viisil esile tuleb. Vaatamata kordustrükkide vähesusele Nõukogude okupatsioonis, mille oli tingitud kirjaniku põgenemine Läände, on Jaigi loomingul kindel ja väljateenitud koht meie kultuurimälus. Loe lisa...
|
|
Raamatusoovitused
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm soovitab Postimehe raamatuportaalis 6 kuninglikku lasteraamatut, mida on lust lugeda. Samuti kõneleb ta AK kirjanduskoolis sellest, kuidas Kuhlbars viis ilmaliku lasteluule koolidesse.
Lastekirjanduse keskuse praktikant Katrinka Josephine Savimägi soovitab aga 7 lasteraamatut, mis aitavad lastega surmast rääkida.
Seiklusfilm „Üle piiri“ ERR Lasteekraanis
Tõsielusündmustel põhineva seiklusfilmi „Üle piiri“ aluseks on hinnatud lastekirjaniku Maja Lunde samanimeline raamat. Film võitis 2021. aastal Euroopa Filmiakadeemia noore publiku auhinna. Vaata Lasteekraanis.
Piip ja Tuut toovad vaimse tervise sarjas välja uuslavastuse
Klouniduo Piip ja Tuut koos kirjanik Indrek Koffi ja laulja Marta Lotta Kukega murravad läbi vaimse tervise probleemide rägastike uuslavastuses „Kui Hamlet oleks…“ Nad jälgivad tuntud kirjandustegelaste käitumist, peilivad välja nende võimalikke hälbeid ja pakuvad ravivõimalusi.
Rahva Raamat valib aasta parimat raamatut
Rahva Raamat valib aasta parimat raamatut ehk Rahva Lemmikut! Hääletusest osa võtmiseks hääleta enda lemmiku poolt hiljemalt 17. novembril. Valida saab oma lemmiku nii parima eesti autori laste- või noorteraamatu ning parima tõlgitud laste- või noorteraamatu kategoorias.
|
|
Sten Roosi muinasjutuvõistlus
Eesti Lastekirjanduse Keskusel on rõõm kutsuda 11–15-aastasi lapsi osalema juba 33. korda toimuval Sten Roosi nimelisel muinasjutuvõistlusel. Pika traditsiooniga võistluse eesmärk on äratada lastes huvi omaloomingu vastu, rikastada nende eestikeelset väljendusoskust ning arendada loovust. Võistlustöid ootame kuni 13. jaanuarini 2025, auhinnatseremoonia toimub 2025. aasta kevadel Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Loe edasi...
|
|
Arvustusvõistlus Kapsas
 Lastekirjanduse keskus, raamatupood Apollo, ajakiri Hea Laps ja Õpetajate Leht ootavad noori raamatuarvustajaid osalema arvustusvõistlusel Kapsas. Võistlus kestab 29. novembrini 2024 ja toimub kahes vanuseastmes: 6.–7. klasside ja 8.–9. klasside õpilastele. Osalejad saavad arvustamiseks valida 2021.–2024. aastal eesti keeles ilmunud laste- või noorteraamatu. Lastekirjanduse keskuse kodulehelt leiab nii arvustamiseks sobivate raamatute soovitusnimekirja kui teisi abimaterjale. Loe edasi...
|
|
|
|
