Hea lugeja!
Uudistaja on suvepuhkuselt tagasi, et anda ülevaade kõigest sellest toredast, millega uuel sügis-talvisel hooajal Eesti Lastekirjanduse Keskuses tegeleda saab. Nagu septembris kombeks, on meil uudiskirjas lausa kaks kuu raamatut korraga. "Sahtli" rubriigis saab lugeda Islandi kirjanikust ja illustraatorist Kristín Ragna Gunnarsdóttirist, meie majas avatud Põhjamaade tegelusnäituse idee autorist.
Head lugemist!
Eesti Lastekirjanduse Keskus
|
|
Elamustuurid tegelusnäitusel "Raamatuuputus"
 Lastekirjanduse keskuses on avatud põnev tegelusnäitus "Raamatuuputus. Seiklus läbi Põhjamaade lugude". Näitusel saab tutvuda Põhjamaade mütoloogia ja lastekirjandusega, kohtuda veel tundmatute ja juba tuntud tegelastega, istuda meremao turjale ja heita soov soovidekaevu. Ootame näitusele nii üksikkülastajaid kui klassigruppe. Klassidel on võimalik broneerida ka juhendatud elamustuure. Loe edasi... |
|
Sten Roosi muinasjutuvõistlus tuleb taas
 Sten Roosi muinasjutuvõistlus leiab sel korral aset juba 30. korda ja kutsub 11–15-aastaseid õpilasi kirjutama vabalt valitud teemal muinaslugusid. Tekstid palume saata lastekirjanduse keskusesse 10. jaanuariks 2022. Võistlustöö pikkus on 1–2 A4 lehekülge. Võitjad tehakse teatavaks 2022. aasta maikuus. Muinasjutuvõistluse eesmärgiks on äratada lastes huvi omaloomingu vastu, parandada nende emakeelset väljendusoskust ning arendada loovust. Loe edasi... |
|
Fabiana Bocchi isikunäitus
 Eesti Lastekirjanduse Keskuses on avatud itaalia illustraatori Fabiana Bocchi näitus "Unelmate teater". Näitust on keskuses võimalik külastada kuni 25. septembrini. Illustraator elab ja töötab Parmas. Ta on kirglik tumedate toonide austaja ja tema pildid kaunistavad tihti kurvemate ja süngemate teemadega raamatute lehekülgi. Väljapaneku isikupärasema osa moodustavad illustraatori entsüklopeedilised uurimused merineitsitest. Loe edasi... |
|
Illustratsioonipreemia nominendid selgunud
 Edgar Valteri illustratsioonipreemia eesmärk on väärtustada ja tunnustada eesti raamatukunstnike loomingut, jäädvustada Edgar Valteri mälestust ning edendada ja toetada lastekirjanduse arengut. Sel korral on preemia nominentide hulgas Katrin Ehrlich, Anne Pikkov, Piret Raud, Urmas Viik ja Catherine Zarip. Žürii märkis ära ka Lucija Mrzljaki. Preemia antakse üle illustraatori sünniaastapäeval 21. septembril. Loe edasi... |
|
Lastekirjanduse keskuse huviringid
 Lastekirjanduse keskuses tegutsevad ka sel hooajal arendavad huviringid. Põhikooliealistel lastel on võimalik tegeleda loovkirjutamisega ja osaleda kunstiringis. Kirjutamishuvilisi noori juhendavad lastekirjanik ja ajakirja Hea Laps peatoimetaja Kätlin Vainola ja lastekirjanik Liis Sein. Huvilised saavad kaasa lüüa ka ajakirja Hea Laps töös. Kunsti- ja illustratsioonihuviliste lastega toimetab illustraator Kertu Sillaste. Registreerimiseks võta ühendust katrin@elk.ee. Loe edasi... |
|
Mudilastunnid lastekirjanduse keskuses
 Septembris tulevad suvepuhkuselt tagasi lastekirjanduse keskuse mudilastunnid. Kokkusaamised on mõeldud 2–3-aastastele raamatusõpradele ja need toimuvad esmaspäevadel ja neljapäevadel kell 11–12. Tunnis osalemiseks ei ole lugemisoskus vajalik. Üheskoos uurime raamatuid, mängime mänge ja meisterdame. Ootame mudilast keskusesse koos ema või isaga. Loe edasi... |
|
Lastelugude laat Kirjandustänava festivalil
 11. septembril tegutseb Kirjandustänava festivalil LASTELUGUDE LAAT, kus koos lastekirjanduse keskusega jagavad lugusid ja lusti lasteajakirjad Täheke ja Hea Laps ning Soome Instituut. Esinevad Ulla Saar ja Kairi Look, Leelo Tungal ning soome lastekirjanik Laura Ertimo. Teeme tutvust Ilon Wiklandi kohvernäitusega ning sööme kringlit Jaan Rannapi juubeli puhul. Saab osaleda õnneloosis ja viktoriinil. Loe edasi... |
|
"Lugemisisu" stardikoolitus
 17. septembril toimub "Lugemisisu" stardikoolitus, millest on oodatud osa saama kõik laste lugemisprogrammiga selleks hooajaks liitunud raamatukogude töötajad. Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimuvat koolitust kantakse reaalajas üle Facebookis. Info ülekandest leiate samal päeval Facebookist "Lugemisisu" grupist. Salvestus koolitusest jääb mõneks ajaks ka järelvaadatavaks. Loe edasi... |
|
Perehommikud lastekirjanduse keskuses
 Lastekirjanduse keskuse perehommikud saavad hoo sisse 25. septembril. Ootame kõiki raamatuhuvilisi laupäeviti kell 12–13.30. Esimesel kohtumisel teeme tutvust keskuses avatud tegelusnäitusega "Raamatuuputus". Uurime tegelasi iidsetest Põhjamaade müütidest ning tänapäevasest lastekirjandusest. Üheskoos saame innustust luua päris oma lugu. Loe edasi... |
|
 August: Rob Harrell "Vidusilm"
Ameeriklase Rob Harrelli jutustuse "Vidusilm" võib liigitada nn. sick fiction'i žanrisse, mis kajastab haigusi (nii vaimseid kui füüsilisi) ja nendega toimetulekut. Paralleele võiks tõmmata R. J. Palacio "Imega", mis mõned aastad tagasi eesti keelde tõlgiti ja millest valminud film sarnaselt raamatule palju austajaid kogus. "Vidusilmale" lisab aga kihte ja ehk ka usaldusväärsust see, et tegemist on autori elulool põhineva teosega. Samuti ei edastata siin, erinevalt "Imest", kõigi osaliste vaatepunkte, vaid saame juhtunust ülevaate vaid läbi Rossi silmade. See annab aga võimaluse peategelase intiimseimatesse tunnetesse süvenemiseks.
Raamatu peategelane on seitsmendat klassi alustav Ross Maloy, kes lisaks tavapärastele teismeliste probleemidele peab toime tulema suvel avastatud agressiivse silmavähiga. See toob kaasa operatsioonid ja kiiritusravikuurid, juuste väljalangemise ja vajaduse kanda mütsi, silmakreemi ja -tilkade rohke kasutamise. Poiss elab koos isa ja kasuema Lindaga. Kuna aga isa on kord selle teekonna juba läbinud – Rossi ema on võitluse vähile kaotanud ja lahkunud, kui poiss oli viiene – ei taha Ross teda oma muredega ülemäära koormata. Loe edasi...
|
|
 September: Mo Willems "Me oleme raamatus"
Mõnekümne lihtlausega võluva lasteraamatu loomine pole just ülesanne kergete killast. Ameeriklane Mo Willems on sellega aga igati kenasti hakkama saanud, kusjuures lisaks tekstile on raamatus tema kanda ka pildiline pool.
"Me oleme raamatus!" kuulub Elevandi ja Notsu sarja, milles autori kodumaal on ilmunud 25 raamatut. Eesti keeles on neist praegu kättesaadavad neli – lisaks eelmainitule ka "Sul on lind peas!", "Kas lähme õue mängima?" ning "Kas ma pean oma jäätist jagama?" (kõik 2021). Tegemist on rohkelt tähelepanu pälvinud teostega, kaks esimest neist on leidnud ka auhindamist Theodor Seuss Geiseli medaliga.
Sarja peategelasteks on elava ja spontaanse loomuga Notsu ning ettevaatlik ja kaalutlev elevant Herald. Vaatamata erinevale iseloomule (või just selle tõttu) on neil üheskoos vägagi tore, mis sellest, et igas loos tuleb loomakestel kokku puutuda üsnagi problemaatiliste olukordadega, olgu selleks siis peas pesa punuv linnupaar, ootamatult saabuv äge vihmasadu või maiuse jagamise dilemma. "Me oleme raamatus!" vaatleb omapärase nurga alt lugemise temaatikat. Loe edasi...
|
|
 "Sahtel" on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtlid Islandi kirjanik ja illustraator Kristín Ragna Gunnarsdóttir, kes on lastekirjanduse keskuses avatud tegelusnäituse "Raamatuuputus" idee autor.
Minu nimi on Kristín Ragna Gunnarsdóttir. Ma olen Islandi päritolu kirjanik, illustrator, kuraator ja õpetaja. Olen õppinud graafilist disaini, kirjandust ja loovkirjutamist ja ma elan ning töötan Reykjavíki sadama lähedal. Ma olen kirjutanud 11 lasteraamatut ja illustreerinud neid loendamatul hulgal. Samuti olen kureerinud mitmeid tegelusnäitusi lastele ning kujundanud ja illustreerinud paar gobelääni, millest üks kujutas Njalli saagat.
Ma ei ole siiani päriselt “toibunud” oma esimesest kokkupuutest eddilise luuletusega “Völvade ettekuulutus”* ja olen sellest ajast alates tegelnud Põhjamaade mütoloogiaga. Olen loonud pildiraamatuid koostöös teiste autoritega, andnud välja autoriraamatuid ja koostanud näitusi Põhjamaade müütide ja nende tegelaste põhjal. Mütoloogial põhinevate teoste eest olen kahel korral võitnud Islandi illustratsiooniauhinna.
Hiljuti lõpetasin triloogia “Nõidade lugu” kolmanda osa kirjutamise ja illustreerimise. Raamatu peategelased Katla ja Máni õpivad üksteist tundma läbi katsumuste, mis on seotud kolme Põhjamaade mütoloogiast tuntud nõiaga (keda mainitakse ka “Völvade ettekuulutuses”). Lapsed satuvad nõidade vahelise tüli keskmesse. Katla avastab, et tal on võluvõimed ja ta on trikster Loki tütar. Nõiaks olemine osutub aga keeruliseks ning triloogia viimases osas muudavad Katla ja Máni Põhjamaade jumalate saatust. Sarja raamatute hulka kuuluvad “Nõidade lugu 1: halloween” (Nornasaga: Hrekkjavakan), “Nõidade lugu 2: vana-aasta õhtu” (Nornasaga 2: Nýársnótt) ja “Nõidade lugu 3: kaheteistkümnes öö” (Nornasaga 3: Þrettándinn). Raamatu peateemaks on sõprus ja alateemad kõnelevad humoorikal viisil ahnusest, sotsiaalmeedia mõjust, keskkonnaküsimustest ja võrdsusest.
Lisaks töötan ma näidendi kallal, mis etendub peagi Islandi Rahvusteatris. See põhineb minu kirjutatud ja illustreeritud raamatusarjal “Hunt ja Edda”, mis kõneleb lastest, kes leiavad tunneli, mis juhatab nad põhjala müütide maailma. Sarja esimene osa “Hunt ja Edda: reliikvia” esitati Põhjamaade Nõukogu kirjanduspreemiale, Naiskirjanduspreemiale, Lääne-Põhjamaade kirjanduspreemiale ja kirjandusauhinnale “Teiste sõnadega” (In Other Words).
*Skandinaavia saaga “Edda” esimene ja kõige tuntum osa.
|
|
 "Varasalve" rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume ühe raamatuga eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Septembris ja oktoobris on lastekirjanduse keskuses avatud Põhjamaade tegelusnäitus "Raamatuuputus", kus saab tutvuda iidse Skandinaavia mütoloogiaga. See innustas varasalvest välja otsima meie oma müüte ja pihku jäi Rein Raamatu "Suur Tõll" aastast 1982 illustraator Jüri Arraku piltidega.
Suure Tõllu muistendid jõudsid esmalt kirjalikul kujul eesti rahva ette tänu õpetajale ja kultuuritegelasele Peeter Südale (Südda), kes 20 aasta jooksul üles korjatud lood 1883. aastal raamatuna välja andis. Tänaseks on sellest teosest valminud mitmeid kordustrükke, millest omakorda on saanud innustust nii mõnedki teised kirjanikud (Karl August Hindrey, Jüri Parijõgi, Eno Raud jt), kes Tõllu-lugusid oma võtmes laste ette on toonud.
Kangelase uus, eelnevast ehk jõulisemgi tulemine sai teoks sügaval stagnaajal. Rein Raamatu eestvõtmisel valmis 1980. aastal animafilm "Suur Tõll". See Jüri Arraku kunstnikutööd ja Lepo Sumera muusikat ühendav teos on vist igale tolleaegsele lapsele kustumatuid mälestusi loonud. On neid, kes hirmu tundes filmi vaid poole silmaga näinud, ja neid, kes pärast selle vaatamist kuidagi und ei saanud. Samas aga on küllalt ka neid, kes filmist lummatuna seda ikka ja jälle vaadata igatsesid. Ei häirinud neid, et meri mässas, majad lagunesid ja verd purskas ojadena. Nemad imetlesid ikka Arraku jõulise joonega omanäolisi karaktereid ja olid võlutud Sumera sugestiivsest muusikast. Tähelepanelikum vaataja ehk märkas Tõllu sinimustvalgeid silmi ja maale tunginud vaenlaste mütside sarnasust punaväelaste budjonnovkatega.
1982. aastal valmis filmi põhjal samade autorite koostöös pildiraamat tänapäeva mõistes hiigelsuure trükiarvuga 60 000. Sellegi Rein Raamatu napi tekstiga teose keskmes on Arraku illustratsioonid. Kui multifilm lõpeb kiiresti, siis raamat pakub võimalust end korduvalt lehitseda ja pikemalt ses põnevas, intrigeerivas, kohati ehk ka hirmutavas fantaasiailmas püsida. Nüüdseks ei leidu vist täiskasvanut, kelle jaoks Tõll poleks lapiku pea ja lehvivate lokkide ning Vanapagan kolme silmamunaga. Just nagu Arrak on kujutanud.
Filmi ja sellel põhineva raamatu ilmumisest saati on Tõllu lugude kuulsus ainult kasvanud. Aastal 2014 ilmus "Suur Tõll" küll Jüri Arraku legendaarsete piltidega, kuid Andrus Kivirähki uue, lapselähedasema ja rahvalikuma tekstiga. Animafilmist on inspiratsiooni saanud ansambel Metsatöll, kes kasutas laulu "Vaid vaprust" videos (2010) kaadreid filmist, ning LazerHawk, kelle instrumentaalpala "Chaos" saadab samuti paljudele lapsepõlvest tuttav pildirida. Suure Tõllu lood on väärt ajalooradadel kaasas kandmist.
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
|
|
Lastekirjanduse keskuse soovitused Apollo raamatuportaalis
Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm soovitab Postimehe Apollo raamatuportaalis 6 vahvat lasteraamatut, mis aitavad kooliellu uuesti sisse elada.
Lugemisprojekt Meie Väike Raamatukogu
Kirjastus Päike ja Pilv kutsub 1.–2. klasse ja koolieelikute lasteaiarühmi osalema rahvusvahelises lugemisprojektis Meie Väike Raamatukogu.
Kristi Kangilaski avas näituse
lllustraatori Kristi Kangilaski näitus "Roosa laama" on avatud Staapli 3 galeriis ja see on inspireeritud igapäevastest puhkepäeva situatsioonidest ja kujutab inimesi peaasjalikult nende jõudehetkel.
Sipsiku näitus viimast nädalat avatud
Tartu Mänguasjamuuseumis on kuni 12. septembrini viimaseid kordi võimalus külastada beebidele ja väikelastele suunatud käed-külge näitust “Sipsik seikleb”.
Illustratsioonikunsti ja lastekirjanduse alane blogi
Illustraator Gerda Märtens avas blogi, kus kirjutab oma kogemusest lähtuvalt lasteraamatutest, keskendudes illustratsioonile kui narratiivsele kunstivormile. Blogi avamiseks andis tõuke soov illustratsioonist lähemalt rääkida.
Noortekirjanduse päev
Tallinna Keskraamatukogus toimub 21. septembril vene keelt kõnelevatele noortele eesti kirjanduse päev “Mina loen, aga sina?”. Konverentsil saab osaleda nii raamatukogus kui interneti vahendusel.
Kirjanduslikud lasteetendused
Vanemuise Teater ja Tartu Mänguasjamuuseum toovad ka sel hooajal lavale mitmeid lasteetendusi, mille aluseks armastatud lasteraamatud: “Klaabu”, “Sööbik ja Pisik”, “Pettson, Findus ja krähmud” ja “Punamütsike”.
Rändetendus “Kes on Punamütsike?”
Kuressaare Teater rändab 21. septembrist 5. novembrini mööda Eestit lavastusega “Kes on Punamütsike?”, mis võtab Punamütsikese loo vaatluse alla tänapäevases võtmes.
Gerda Märtens juhendab illustratsiooni eratunde
Alates 22. septembrist on täiskasvanutel võimalik osaleda Gerda Märtensi illustratsiooni alastes eratundides ja konsultatsioonides. Kohtumised toimuvad tööpäeviti Zoomi keskkonnas.
Prima Vista pargiraamatukogu lasteprogramm
20.–25. septembril 2021 toimub Tartus kirjandusfestival Prima Vista. Festivali lasteprogrammis kohtuvad noorte lugejatega illustraator Kertu Sillaste ja lastekirjanik Juhan Voolaid. Tutvu festivali kavaga.
Laps lugema rõõmu ja mänguga
29. septembril viib Tallinna Rahvaülikool läbi e-koolituse "Laps lugema rõõmu ja mänguga". Koolitusele on oodatud eelkõige lapsevanemad, kellel lapsed vanuses kuni kolmanda klassini.
Näitus "Salaelud" Kondase keskuses
Viljandis Kondase keskuses on avatud eesti illustraatorite grupinäitus "Salaelud", mida on võimalik külastada 17. oktoobrini.
Perekond Pärna näitus Tartu Ülikooli raamatukogus
Priit, Olga ja Märt Rudolf Pärna illustratsioonide näitust "Jäämäe tipp" on kuni 24. oktoobrini võimalik nautida Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuse fuajees.
|
|
|
|
