Hea lastekirjanduse sõber!
Maikuu toob kaasa toredalt palju kultuuri- ja kirjandussündmusi. Põnevat programmi pakuvad nii jutuvestmisfestival Ööbikuööd, rahvusvaheline Muuseumiöö kui ka kirjandusfestival HeadRead. Kõikidest nendest saab ka Uudistajast lugeda. Sahtli rubriigis tutvustab oma tegevusi Iisraeli illustraator Natalie Pudalov.
Head uudistamist!
Eesti Lastekirjanduse Keskus
|
|
Anti välja K. E. Söödi nimeline lasteluuleauhind
 Esmaspäeval, 16. mail 2022 kuulutati välja Karl Eduard Söödi nimeline lasteluuleauhind, mille pälvisid Indrek Koff ja Elina Sildre värssjutustuse "Kuhu lapsed said?" eest. Preemia antakse eelmise aasta parima lasteluulekogu autorile ja illustraatorile (sobiva raamatu puudumisel tunnustatakse ka ajakirjanduses ilmunud luuletusi). Auhinda annab välja Luunja vallavalitsus alatest aastast 1988. Varasemate laureaatide hulka kuuluvad Anti Saar, Olivia Saar, Ilmar Trull, Aidi Vallik jpt. Loe edasi... |
|
Koomiksivõistlus "Kõige naljakam päev minu elus"
 Lastekirjanduse keskus ootab 3.–6. klassi õpilasi osalema koomiksivõistlusel "Kõige naljakam päev minu elus". A4 formaadis võistlustööd palume saata 31. maiks 2022 Eesti Lastekirjanduse Keskusesse (Pikk tn 73, Tallinn 10133) või skannitult e-posti aadressile elk@elk.ee. Tööle palume lisada koomiksi autori nimi, vanus, kool ja klass ning kontaktiks e-posti aadress. Parimad koomiksid valivad välja koomiksikunstnikud Liisa Kruusmägi, Elina Sildre ja Kristel Maamägi. Võitjaid ootavad auhinnad! Loe edasi... |
|
Natalie Pudalovi näitus lastekirjanduse keskuses
 Eesti Lastekirjanduse Keskuses on kuni 18. juunini 2022 avatud silmapaistva ja eripärase käekirjaga Iisraeli illustraatori Natalie Pudalovi isikunäitus "Unistades valjusti". Kunstniku stiili iseloomustab humoorikus, absurdsus ja eripärane vaatepunkt. Ideid kogub ta mitmesugustest allikatest, mille hulka kuuluvad loodus, loetud raamatud, külastatud näitused ja vaadatud filmid. Tema humoorikat ja loodusest inspireeritud loomingut saavad huvilised lastekirjanduse keskuses avatud näitusel uudistada. Loe edasi... |
|
Lasteraamatukoguhoidjate õpipäeva ettekanded veebis
 11. mail 2022 toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses lasteraamatukoguhoidjate õpipäev „Varesele valu, harakale haigus – kas sõnal on väge?”. Õpipäeva fookuses oli laste ja noorte vaimne tervis ning kirjanduse – ja seeläbi ka raamatukogude ja raamatukoguhoidjate roll – selle tervise toetamisel ja hoidmisel. Ettekannetega esinesid Anne Kleinberg, Kairi Tilga, Berit Kaschan, Kadri Hinrikus, Maili Tirel, Jaanika Palm ja Triin Lumi. Õpipäeva on võimalik järele vaadata keskuse Facebooki lehel. Loe edasi... |
|
Festival Ööbikuööd lastekirjanduse keskuses
 Reedel, 20. mail 2022 kell 11–12 tuleb Eesti Lastekirjanduse Keskusesse külla jutuvestmisfestival Ööbikuööd. Festivali lastehommikul esineb jutuetendusega "Pikk tige vanaeit" jutuvestja Liia Kanemägi. Liia on Teater Oma Lava näitleja ja jutuvestja, kelle esituses saab keskuses kuulda eesti muinasjutte kaasaegses võtmes nii lastele, noortele kui kõigile täiskasvanud jutuhuvilistele. Lavastuses kuuleb ka rahvalaule ning rahvapillide. Etendus on tasuta. Loe edasi... |
|
Muuseumiöö lastekirjanduse keskuses
 Laupäeval, 21. mail 2022 avab Eesti Lastekirjanduse Keskus oma uksed, et tähistada rahvusvahelist Muuseumiööd. Sel aastal kannab Muuseumiöö pealkirja "Öös on unistusi". Keskus on külastajatele avatud kell 18–23 ja töötab ka raamatukogu. Suurtele ja väikestele külastajatele pakutakse vahvat programmi, mis on kokku pandud just Muuseumiöö tarbeks. Saab mängida toredat otsimismängu, kohtuda Lotte ja Roosiga, meisterdada ning kuulata jutuvestja Polina Tšerkassovat. Loe edasi... |
|
Festival HeadRead lastekirjanduse keskuses
 Kirjandusfestival HeadRead toob mai lõpus Eesti Lastekirjanduse Keskusesse mitmeid põnevaid esinejaid meilt ja mujalt. Lisaks toimub laupäeval, 28. mail kell 12.00–14.00 keskuse hoovis lasteraamatute vahetuslaat "Sulle-mulle". Keskuses esinevad kultuurkapitali aastapreemia nominendid lastekirjanduse kategoorias ja mitmed väliskülalised. Samuti toimuvad projekti "Miniraamatud Balti autoritelt" töötoad. Kõik suured ja väikesed raamatusõbrad on oodatud! Loe edasi... |
|
Läti lapsed loevad Eesti autorite raamatuid
 Läti Rahvusraamatukogu Lastekirjanduse Keskuse korraldatav lugemisprogramm "Laste-, noorte- ja lapsevanemate žürii" tunnustas kahe Eesti autori raamatuid. Projekti jooksul loevad osalejad raamatuid, mille on välja valinud täiskasvanud spetsialistid. Sel aastal valiti programmi raamatute hulka ka kaks teost Eesti autoritelt: Indrek Koffi "Koju" Marja-Liisa Platsi piltidega ja Juhani Püttseppa "On kuu kui kuldne laev" Gundega Muzikante illustratsioonidega. Loe edasi... |
|
 Mai 2022: Ane Barmen "Unenäod ei tähenda midagi"
"Unenäod ei tähenda midagi" on 1984. aastal sündinud näitleja ja muusikateadlase Ane Barmeni esikteos. Seda üllatavam tundub raamatu süvenemisaste, läbitöötatus ja viimistletus, mis kombineerituna uue tulija värskuse ja kirjutamiskirega on vägagi kaasahaarava tulemuse andnud. Eriti võluv on Barmeni oskus mitte suruda end kirjanduse piiridesse ja taotleda meeleheitlikult kirjanduslikkust, nagu debütantidega sageli kipub juhtuma. Ta räägib selle asemel lihtsalt lugu, edastab peategelase mõtteid ja tundeid, ilma liigsete targutuste ja suure elufilosoofiata. Tegemist on justkui väljavõttega reaalsusest, mida lugejale näidatakse. Samas on aga Barmen väga salapärane, ta annab lugejale vähe ette, ergutades nii teksti vastuvõtja aktiivsust ja võimaldades mitmeid lugemisviise. Loe edasi...
|
|
 "Sahtel" on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtlid Iisraeli illustraator ja suur koerasõber Natalie Pudalov, kelle näitust "Unistades valjusti" maikuus Eesti Lastekirjanduse Keskuses imetleda saab.
Minu tööprotsess algab tekstisse süvenemisega. Proovin koguda võimalikult palju informatsiooni selles käsitletud teema, tegevusaja ja -koha ning tegelaste kohta. Seejärel hakkan looma visandeid. Kui need on valmis, liigun edasi kompositsiooni juurde.
Kui töö koosneb ainult ühest joonistusest, siis tegelased üldjuhul ei arene ning seda on lihtsam luua kui projekte, mille näol on tegemist illustratsiooniseeriate või terve raamatuga.
Lasteraamatu puhul pean mõtlema mitmetele asjadele, nagu formaat, ühelt leheküljelt teisele liikumine, karakterite arenemine, huvitav kompositsioon ning mõistagi kogu raamatu kontseptsioon. Kõik see võtab päris kaua aega, enne kui teen esimese pliiatsi- või pintslitõmbe. Samal ajal mõtlen ka värvivalikule. Mõistagi muutub töö jooksul nii mõndagi.
Mulle meeldib joonistada MDF-plaatidele (need tunduvad olevat tehtud puidust, kuid on tegelikult kokkupressitud paberist) ja kasutada oma töös erinevaid tehnikaid ning kollaaži. Katan plaadid tavaliselt mitme erinevat tooni akrüülvärvikihiga, enne kui kannan neile põhitöö. Kui see on plaadile kantud, siis hakkan värvima tegelasi ja tausta. Raamatu puhul kestab kogu tööprotsess 8 kuust kuni pooleteise aastani ning selle aja jooksul võivad paljud tehnilised asjad muutuda ja areneda.
Saan raamatu kui põhiprojekti kõrvalt teha paralleelselt ka teisi töid, kui need ei hakka raamatu tegemist segama. Raamatu ilmudes olen väga õnnelik ja tunnen suurt rõõmu, et kõik laabus ning sündis uus teos.
Kui loen kirjastajate või kirjanike saadetud uusi tekste, siis otsin neist alati fantaasiat, mõnda ideed, metafoori või erilist tähendust. Seega illustreerin meelsamini raamatuid kooliealistele lastele ja natuke vanematele. Proovin alati illustratsiooni peita lisatähendusi, et see ei sõltuks ainult tekstist, vaid oleks lugejale huvitav ning võimaldaks teda teksti sisse tõmmata ning raamatut uuesti ja uuesti lugeda.
Samuti proovin pöörata tähelepanu huumorile. Huumor on väga teraapiline. Kui me naerame südamest, siis saame lõõgastuda ja laadida ennast positiivse energiaga. See energia mõjutab meie valikuid ja otsuseid. Mõte, et see energia võib tulla minu illustreeritud raamatust või tehtud tööst, pakub mulle suurt rahulolu.
Olen veendunud, et me kõik mäletame oma lapsepõlve lemmikraamatuid ja tegelasi ning kanname neid endaga terve elu jooksul kaasas.
Minu töödes ja projektides on tihti näha koeri, teisi loomi, putukaid ja väljamõeldud olendeid. Ma jumaldan kõiki loomi, aga koerad on mulle väga lähedased ja kallid. Neid leiab peaaegu kõigist minu lasteraamatutest ka siis, kui nendest tekstis ei kõnelda. Koerad on minu elu ja perekonna tähtis osa. Nad on minu suured õpetajad peamiselt oma võimega nautida iga sekundit elus, tingimusteta armastada ning unustada kiiresti omaniku muutlikud tujud. Minu pere naudib igapäevaseid pikki jalutuskäike meie koertega ning me võtame nad alati reisidele kaasa. Üldiselt on loomad ja loodus mulle suureks inspiratsiooniallikaks ning tähtsaks teemaks minu töödes.
Viimasel ajal olen teinud palju tööd isiklike projektidega. Leian, et töö selliste projektide kallal on väga oluline, sest nii saan proovida mitmesuguseid tehnikaid ning asju, mis erinevatel põhjustel kirjastajate juures ei toimi.
Praegu teen tööd omakirjutatud raamatuga ning loodan selle avaldada järgmisel aastal. Raamat põhineb päris elul, see on väga positiivne ning selle juhtidee on üpris lihtne: mida külvad, seda lõikad ning kõik tuleb ringiga tagasi… kui teed midagi head, ka kõige väiksem žest, nagu naeratus, mis ei maksa sulle midagi.
|
|
 "Varasalve" rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume ühe raamatuga eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Sel korral jäi meile pihku Karl Eduard Söödi raamat "Lastelaulud" aastast 1955.
Maikuu on lasteluulekuu. Osalt sellepärast, et on tärkav kevad, mis lausa kutsub õpetajaid lastele luuletuse kirjutamist kodutööks andma. Teisalt aga seetõttu, et just mais antakse üle Karl Eduard Söödi nimeline lasteluuleauhind. Tänavu, mil tähistame meie lasteluule klassiku 160. sünniaastapäeva, antakse luuleauhind välja juba 33. korda. Seepärast haarasime varakambri riiulilt just Söödi 1955. aastal ilmunud luulevalimiku "Lastelaulud".
Sööti võib pidada meie täisväärtusliku kunstlasteluule üheks algatajaks. Inspiratsiooni oma lastevärsside loomiseks ammutas ta folkloorist, mistõttu tema luule on mõnusalt rütmikas, kõla- ja kujundirikas. Nii mõndagi Söödi luuletust on peetud rahvalauluks. Vastupidiseid juhtumeid on ka – rahvalaulu "Meie kiisul kriimud silmad" on omistatud korduvalt Söödile. Ta on esimesi, kelle loomingus on tajutav lapse maailma peegeldus, mitte täiskasvanute värsivormis manitsused nooremale põlvkonnale.
Valikkogu "Lastelaulud" põhineb suures osas Söödi esikkogul, omaaegsel hitt-teosel "Lapsepõlve Kungla" (1923). Raamat algab huvitaval kombel unelauludega, millele järgnevad väikelaste hüpituslaulud. Veel kohtame kogus ohtralt tähelepaneliku silma, kõrva ja hingega kirjutatud loodusluulet, olgu tegelasteks siis ilmastikunähtused, linnud, putukad või loomad. Eriti palju on vahvad kassisalme – küll kujutatakse kassi kui hiirekuningat, vaadeldakse lapsesilmselt uudishimulike kassipoegade mängu ketikellaga või kirjeldatakse, kuidas laps loomakesele tähti õpetab. Kaasahaaravad on ka laste igapäevastest mängudest ja tegutsemistest pajatavad värsid. Olenemata teemast jääb Sööti lugedes helge tunne kauaks hinge.
Muide, Sööt nägi kevadet niimoodi:
Jälle kuused kumisevad,
Saared suisa sumisevad,
kaasik kajab, lepik lajab,
õisi helvetab ja sajab,
nii et muru neisse upub.
Lõo lõõrib, kägu kukub:
"Ära uinu, ära tuku!
Aeg on tõusta! Kukku, kukku!"
Pääsukene, piiri-pääri,
Lendab ümber räästa ääri.
Piiri-pääri, liiri-laari –
Kevade lööb pillerkaari!
("Jälle kevad!", lk 15)
Eesti Riiklik Kirjastus
Koostanud Ralf Parve
Illustreerinud Jaan Jensen
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
|
|
Lastekirjanduse keskuse raamatusoovitused
Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm soovitab Postimehe raamatuportaalis 5 raamatut uutest põnevussarjadest, mida lapsed päriselt lugeda tahavad.
Illustratsioonide konkurss “Mina näen nii 4”
Rapla Keskraamatukogu korraldab neljandat aastat 10–20-aastastele lastele ja noortele illustratsioonide konkursi. Tänavuse aasta teema on raamatukogude aasta puhul "Minu unistuste raamatukogu".
Suur mõistatamismäng "Avasta Eesti raamatukogusid"
1. maist algas raamatukogude aasta suur mõistatamismäng "Avasta Eesti raamatukogusid!", mille raames kutsutakse üles enda jaoks uusi raamatukogusid avastama.
Jutupiknik "Kus me kullad kokku saame"
19. mail alustab jutuvestja Piret Pääri uus jutupiknik "Kus me kullad kokku saame", mis on kogukonnale suunatud lugude jutustamise üritus. Esimene jutupiknik toimub koostöös Kõo raamatukoguga ja Pilistvere rahvamajaga.
Lugemisprogrammi “Loeme ennast teletorni tippu” kokkuvõte
Tallinna Keskraamatukogu lugemisprogrammis “Loeme ennast teletorni tippu” osalenud 1.–9. klasside õpilased täitsid programmi eesmärgi ligi kolmekordselt. Programmis osales 44 Tallinna koolide klassi 1005 õpilasega.
|
|
|
|
