Hea lugeja!
 

Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhinna sai „Endel ja Kati“

Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid. Lastekirjanduse kategoorias oli võidukas Kadri Kiho ja Stella Salumaa raamat „Endel ja Kati“ (2022, kirjastus Päike ja Pilv). Žürii leidis, et „Endel ja Kati“ on värske, hoogne ja terviklik teos, kus lisaks humoorikale väljendusviisile on olulisel kohal ka vaimsed teemad nagu ärevus ja enesest võitu saamine. Erilist rõõmu ja avastamislusti pakub selle raamatu lugejale põnevate peatuse- ja tänavanimede lugemine ning uurimine. Loe edasi...

Emakeelepäev lastekirjanduse keskuses

Tähistasime sel korral emakeelepäeva lastele seto keele tutvustamisega. Kohale tulnud Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilased said vaadata teatritrupi Veerna Vorkatsi esituses etendust „Joorkakõsõ säidse sõpra“ („Jussikese seitse sõpra“). Etendus oli väga kaasahaarav, nii et lõpuks sai kogu publik karmoška saatel koos Joorkakõsõ ja tema seitsme sõbraga tantsu lüüa. Aitüma setokestele vahva emakeelepäeva sündmuse eest!

Selgunud on 2022. aasta head laste- ja noorteraamatud

Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutasid 1. märtsil välja möödunud aastal ilmunud parimad laste- ja noorteraamatud. Lastekirjanduse eksperdid valisid ligi 800 raamatu hulgast välja 17 teost lastele ja 11 noortele. Oma lemmiku valimisel said kaasa rääkida ka noored lugejad ise. Loe edasi...

Lastekirjanduse keskuses tunnustati häid lugejaid

2. märtsil tunnustati lastekirjanduse keskuses üle pika aja taas usinaid lugejaid. Hea lugeja märgi ja aukirja said 2.-7. klassi õpilased, kes keskuse raamatukogu ikka innuga külastavad ja on jäänud silma oma suure lugemishuviga. Lisaks kohtusid lapsed oma lemmikkirjaniku Jaanus Vaiksooga. Loe edasi...

Kadi Kurema juubelinäitus #VANA

Kuni 25. märtsini saab Eesti Lastekirjanduse Keskuses näha illustraator Kadi Kurema isikunäitust „#VANA“, millega tähistatakse kunstniku 60. juubelit. Keskuse suures saalis ja trepigaleriis on üleval tema illustratsioonid aastatest 2017-2023. Kunstnik on salvestanud graafika oma illustratsioonidesse, segades ja jagades omavahel joonistust ja igivanu graafikatehnikaid. Näitust saab külastada keskuse lahtiolekuaegadel E–R 10–18 ja L 11–16. Loe edasi...

Pamela Sameli illustratsioonid esindasid Eestit Bologna lasteraamatumessil

6.-9. märtsini toimus Itaalias Bologna 60. rahvusvaheline lasteraamatute mess, mille 57. illustratsiooninäitusel sai imetleda ka illustraator Pamela Sameli töid. Pamela Samel esitas konkursile illustratsioonid Liis Kiviranna raamatust „Toru“ (2021), mis on kujutlusvõimet ja maailmahuvi ärgitav teos. See suunab last märkama ümbritsevat keskkonda ja ka ise selle kohta küsimusi esitama. Raamatust leiab vaimukaid pilte, millelt laps avastab palju tuttavat, aga ka nii mõndagi üllatuslikku. Raamatu idee võitis 2021. aastal ka Põlvepikuraamatu konkursil III koha. Samuti valiti „Toru“ messinäitusele „The 2023 BRAW Amazing Bookshelf“, kus on üleval 100st tööst koosnev valik professionaalidele avastamiseks. Lisaks valiti raamat rahvusvaheliste pildiraamatute kirjastajate veebiportaali dPictus 2023. aasta 100 väljapaistva pildiraamatu hulka. Loe lisaks...

Lastekirjanduse keskuse illustratsiooniringi näitus

Kuni märtsi lõpuni saab keskuse pööningusaalis uudistada Kertu Sillaste juhendatud laste illustratsiooniringi töid näitusel „Maailma loomise lood“. 4.-11. klassi õpilased illustreerisid Eesti rahvalaulu taevakehade tekkimisest ja sinisirje linnukesest, Aafrika lugu maailma tekkimisest ja Hiina sodiaagi loomade müüti. 
Näitust saab vaadata keskuse lahtiolekuaegadel E-R 10-18 ja L 11-16.
 

Kirjandusmäng

1. aprillil algusega kell 12 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses üle-eestiline kirjandusmäng. See on 3.–4. klasside õpilastele suunatud mälumäng, mille eesmärgiks on noortes lugemishuvi tekitamine ning süvendamine. Osalejad loevad mänguks valmistudes viimaste aastate jooksul ilmunud teoseid, mille on välja valinud lastekirjanduse eksperdid. Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab kirjandusmängu koostöös maakondade keskraamatukogude, Tallinna Keskraamatukogu ja Tartu Linnaraamatukogu lasteosakondadega. Mängu eelvoorud viiakse läbi maakondades. Loe edasi...

Perehommikud märtsis

18. märtsil kell 12–13.30 toimub lastekirjanduse keskuse pööningul perehommik kirjanik Kadri Kihoga. Kadri Kiho on lasteraamatukonkursi „Põlvepikuraamat“ võitnud lausa kahel korral – 2017. aastal sai auhinnaga pärjatud Mirjam Siimu illustratsioonidega raamat „Auklik päev“ ja 2021. aastal koostöös Stella Salumaa loodud raamat „Endel ja Kati“. „Endel ja Kati“ võitis eelmisel aastal ka lastekirjanduse keskuse töötajate südame ja üsna ühehäälselt andsime Kadrile ja Stellale selle vahva lasteraamatu eest Aasta Rosina tiitli. Perehommikul uurime, kust Kadri leiab nii häid mõtteid kirjutamiseks ja mis tal lauasahtlis järgmisena valmimas on. Lisaks mängime sõnamängu ja meisterdame. 25. märtsil tuleb külla tõlkija Ilona Martson, kes räägib meile raamatutest „Maia ja sõbrad“ ning „Sõda, mis muutis Rondot“. Sõda Ukrainas on nüüd kestnud juba üle aasta ja lõppu ei paista kahjuks veel kusagilt. Kuidas sellel teemal lastega rääkida? Mida nad teavad või teadma peaksid? Kuidas algatada vestlust sel teemal? Raskeid teemasid saab tihti käsitleda raamatute abil. Tänaseks on olemas juba mitu raamatut, mis tõlgitud ukraina keelest ja mis räägivad lapsesõbralikul moel koledusest, millega praegu suur osa maailmast võitleb. Perehommikute kohta saab rohkem infot siit.

Intervjuu tõlkija Adam Culleniga lastekirjanduse teemal

Veebiväljaanne Worldkidlit intervjueeris emakeelepäeval meie armastatud inglise keele tõlkijat Adam Cullenit. Tema viimaste lastekirjanduse tõlgete hulka kuuluvad näiteks Andrus Kivirähki „Oskar ja asjad“ ja Piret Raua „Trööömmmpffff ehk Eli hääl“. Adam on Eesti Kirjanike Liidu liige ja elab Eestis alates 2007. aastast. Intervjuud temaga saate ingliskeelsena lugeda siin.
Foto: Dmitri Kotjuh

Eesti autorite looming Saksa lasteajakirjas

Saksa lasteajakirja Gecko märtsikuu numbris ilmus Kairi Looki lugu  „Kingitus maailma parimale vanaisale” raamatust  „Piia Präänik kolib sisse”. Loo on saksa keelde tõlkinud Irja Grönholm, illustreerinud Ulla Saar. Samuti saab ajakirja kaante vahel imetleda Tiiu Kitsiku illustratsioone, mis loodud ühele saksa luuletusele. Loe rohkem ajakirja kohta siit. 

 „Trummilinna” etendus Itaalias

Bianca Maria Tricarico kirjutatud ja Viive Noore illustreeritud  „Trummilinna” raamatu abil õpetatakse Itaalias lastele sallivust teistsuguste inimeste suhtes. 10. märtsil toimus Trani linnas sama raamatu põhjal etendus, kus esinesid sealse linna lapsed oma hästi aktiivse kirjandusõpetaja juhendamisel. Etendus pälvis tähelepanu ka riigimeedias.  

Märts 2023. Piret Raud „Järve kiri“

Piret Raua esimene lasteraamat „Kataleena isemoodi juuksed“ ilmus 1995. aastal. Jõulisemalt ja sihikindlamalt on ta aga lastekirjandusmaastikul tegutsenud alates aastast 2004, mil nägi trükivalgust tema lastejutukonkursi võidutöö „Ernesto küülikud“. Kui Piret Raud siis mõni aeg tagasi paralleelselt ka täiskasvanuile kirjutama asus, jäi tähelepanu lastele loodavale paratamatult vähemaks. „Initsiaal purjeka ja papagoiga“ (2018), „Verihurmade aed“ (2019), „Kaotatud sõrmed“ (2020), „Portselanist nael“ (2021) ja „Nimepanija“ (2022) näitasid ilmekalt, et lastekirjanduslik andekus ei välista edukust täiskasvanuilegi kirjutades. Piret Raua lasteloomingu austajad olid muidugi pisut kurvad. Ehk isegi lausa meelt heitmas, eriti kui 24. jaanuaril kirjandusministri juures aru andes kirjanik oma tulevikuplaanidest rääkis. Kas tõesti nüüd on Piret Raua kui lastekirjaniku loometee otsa saanud? Kui siis aga vaevu nädal peale telesaadet jõudis raamatupoodidesse autori värske pildiraamat „Järve kiri“, oli põhjust rõõmustamiseks rohkem kui küll. Kuigi autor ise on kahelnud, kas ja kuivõrd on tegemist lasteraamatuga, pole teemad, millest räägitakse, ega tunne, mida kirjeldatakse, noortele lugejatele sugugi võõrad. Loe edasi...

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

„Varasalve“ rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume ühe raamatuga eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Märtsikuu uudiskirjas tutvustame teile Priit Pärna raamatut „Naljapildiaabits“ aastast 1983. 

Igal aastal kuulutatakse vabariigi sünnipäeva eel välja riiklikud elutööpreemiad. Üks seekordseist auhinnasaajaist on animaator, karikaturist ja illustraator Priit Pärn, kelle neli kümnendit tagasi ilmunud „Naljapildiaabitsaga“ tutvust värskendame.

Omas ajas oli raamat vägagi eriline – koosnes see ju karikatuuridest ja mõnepildilistest koomiksiribadest, mida haruharva raamatus näha sai. Tõsi küll, mõni aasta varem oli Pärnalt ilmunud ka samalaadne autoriraamat „Tagurpidi“ (1980), mille menukus uueks raamatuks kindlasti indu lisas. Peamiselt oli aga Pärn lastekirjanduses tuntust kogunud pigem multifilmide ja nende alusel valminud raamatute „Rüblik“ ja „Kas maakera on ümmargune?“ (mõlemad 1979) kaudu ning ühe toonase populaarsema luuletaja Ott Arderi luulekogude „Bumerang“ (1980) ja „Koer poiss sõitis jänest“ (1982) illustraatorina.  

Sarnaselt „Tagurpidile“ osutus lugejamenukaks ka joonistusplokki meenutav paarikümneleheküljeline „Naljapildiaabits“. Osalt mängis selle populaarseks saamisel rolli küll ka vähene konkurents koomiksivallas, kuid märkimisväärsemaks põhjuseks võib pidada Pärna absurdiga tembitud huumorisoont, tõlgendatavuse ambivalentsust ja äravahetamatult isikuomast joonistusviisi.

Raamat on üles ehitatud aabitsana, alustatakse alfabeedi alguse a-st ja liigutakse läbi kõigi tähestiku tähtede ü-ni välja. Mõne tähe kohta on valminud vaid üks piltlugu („Auto“, „Banaan“, „Chaplin“), teine on aga pakkunud autorile inspiratsiooni rohkemaks („Hunt“, „Huligaan“, „Habe“, „Hiired“). Pärna piltlood lähtuvad väga erinevalt aluselt. On lugusid, mis koonduvad peamiselt keelelise aspekti ümber („Dušš“, „Kes see on?“, „Üllatus“), ja neid, mille keskmes ühiskonnakriitiline alltekst („Banaan“, „Huligaan“, „Maandumine“). Omajagu nalja pakub ka leidlik mängimine proportsioonide ja perspektiiviga („Ronib“, „Päkapikud“, „Silmapiir“, „Trepp“). Olgu kuidas on, vaade maailmale Pärna perspektiivist kulub praegu vägagi marjaks ära.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
 

Raamatusoovitused

Hääleta: Millised olid 2022. aasta parimad noortekad?

ERR lasteekraani võistlus – miniturniiri kuulajaküsimus