Hea lugeja!

Sten Roosi muinasjutuvõistlus algab taas

Eesti Lastekirjanduse Keskusel on rõõm kutsuda 11–15-aastasi lapsi osalema juba 33. korda toimuval Sten Roosi nimelisel muinasjutuvõistlusel. Pika traditsiooniga võistluse eesmärk on äratada lastes huvi omaloomingu vastu, rikastada nende eestikeelset väljendusoskust ning arendada loovust. Võistlustöid ootame kuni 13. jaanuarini 2025, auhinnatseremoonia toimub 2025. aasta kevadel Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Loe edasi...
 

Rahvusvaheline illustratsiooninäitus „Maagiline mets“ 

Alates 3. septembrist kuni 30. novembrini 2024 saab Eesti Lastekirjanduse Keskuses näha rahvusvahelist illustratsiooninäitust „Maagiline mets“. Näitusel osalevad kunstnikud Eestist, Lätist, Leedust, Armeeniast, Soomest, Hispaaniast, Argentinast, Saksamaalt, Austriast, Prantsusmaalt, Poolast, Iisraelist, Itaaliast, Portugalist ja Colombiast. Näituse kuraator on Viive Noor ja seda saab külastada keskuse lahtiolekuaegadel E–R 10–18, L 11–16. Loe edasi...

Saksamaa kunstniku Olaf Hajeki illustratsioon „Hidden Girl"
 

Lastekirjanduse residentuuri stipendiaatideks said Pamela Samel ja Lucia Carlini 

Narva kunstiresidentuur (NART) ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutasid selle suve hakul juba teist korda välja konkursi kahele lastekirjanduse residentuurile. Valituks osutunud Pamela Samel ja Lucia Carlini resideeruvad Narvas selle aasta detsembrikuus, et koguda loomeindu ja töötada plaani võetud loometöö kallal. Residentuuridega kaasneb 3000-eurone stipendiumifond (1500 eurot ühele autorile) ja elamisvõimalus Narva kunstiresidentuuris 2024. aasta detsembris. Loe edasi...

Itaalia kunstniku Lucia Carlini illustratsioon „The Great Hunger"
 

Arvustusvõistlus Kapsas kutsub osalema

Lastekirjanduse keskus, raamatupood Apollo, ajakiri Hea Laps ja Õpetajate Leht ootavad noori raamatuarvustajaid osalema arvustusvõistlusel Kapsas. Võistlus kestab 29. novembrini 2024 ja toimub kahes vanuseastmes: 6.–7. klasside ja 8.–9. klasside õpilastele. Osalejad saavad arvustamiseks valida 2021.–2024. aastal eesti keeles ilmunud laste- või noorteraamatu. Lastekirjanduse keskuse kodulehelt leiab nii arvustamiseks sobivate raamatute soovitusnimekirja kui teisi abimaterjale. Loe edasi...
 

Keskuse huviringid hooajal 2024/2025

Septembri teisest nädalast alustasid Eesti Lastekirjanduse Keskuses taas loomingulised huviringid lastele ja noortele. Kõik loovkirjutamisest ja illustratsioonist huvitatud 1.–9. klassi lapsed on oodatud ringidega ühinema! Huviringe viivad läbi oma ala professionaalid ja valikus on loovkirjutamine, e-loovkirjutamine ja illustratsiooniring. Sellest sügisest alustab oma teist hooaega ka illustratsioonistuudio noortele vanusele 16–26. Huvi korral kirjuta liina@elk.ee või helista 617 7661.

Lisaks alustab 11–16-aastastele raamatusõpradele raamatuklubi, milles osalemine on tasuta. Raamatuklubiga liitumiseks kirjuta katrin@elk.ee. Kõikide huviringide ja raamatuklubiga saad lähemalt tutvuda siin.

Annela Samueli foto
 

Näituse „Maagiline mets“ haridusprogramm 3.–6. klassile

Eesti Lastekirjanduse Keskuses on 3. septembrist 2024 kuni novembri lõpuni üleval illustratsiooninäitus „Maagiline mets“, mis näitab tuntud illustraatorite töid nii Eestist kui välismaalt. Keskus pakub 3.–6. klassi õpilastele näituse põhjal haridusprogrammi, millele registreerimine on avatud kuni teematundide täitumiseni. Üheskoos tehakse tunnis varjuteatrit, luuakse loitse ja lugusid, uuritakse nii mütoloogiat kui ka kaasaegset ilukirjandust. Loe lisa...

Soome illustraatori Virpi Talvitie illustratsioon „Magica foresta primaverile“ 
 

„Puust ja punaseks“ koolipäevad ootavad klasse osalema

Tallinna vanalinna seitsme muuseumi ja keskuse ühine koostööprojekt „Puust ja punaseks“ jätkub ka 2024/2025 õppeaastal. 4.–6. klassidele suunatud ettevõtmise eesmärk on ühe meeleoluka päeva jooksul pakkuda teadmisi teatri, kunsti ja muusika vallas või hoopis uurida lähemalt ajalugu, loodust, kirjandust ja disaini. Koolipäevad toimuvad oktoobris, novembris, jaanuaris ja aprillis ning registreerimine on avatud. Seekord on valikus ka eestikeelsele õppele üleminekut toetav koolipäev keelekümblusklassidele. Loe lisa...

Perehommikud ja mudilastunnid alustavad uut hooaega

Esmaspäeviti ja neljapäeviti kell 11–12 toimuvad Eesti Lastekirjanduse Keskuses kuni maikuuni taas mudilastunnid. Tunnid on mõeldud 2–3-aastastele lastele koos vanematega, perepilet maksab 6 eurot. Laupäevased perehommikud alustavad uut hooaega 28. septembril kell 12.00. Esimesel kohtumisel räägib Daila Ozola oma uuest raamatust „Klikk-klikk!“, mis valmis koos Contraga. 5. oktoobril esitleb Pille Kannisto oma raamatut „Rendikass“ ja 12. oktoobril tutvustab Ketlin Priilinn raamatut „Possu sünnipäev“. Hoia silma peal ka meie kodulehel, et saada infot teiste sündmuste ja järgmiste esinejate kohta. Loe edasi...

Andres Teissi foto

Valminud on Eesti lastekirjanike fotomapp 

Lastekirjanduse keskuse ja kirjastus Avita koostöös valmis Eesti lastekirjanike fotomapp, kuhu on koondatud 63 lastekirjaniku portreed. Persoonide valimisel aitasid kaasa ka õpetajad ja raamatukoguhoidjad. Fotod on pärit nii professionaalsete fotograafide käe alt kui ka erakogudest ja on abiks õpetajatele ja raamatukoguhoidjatele nende töös. Pildikogu on kilesse pakitud lahtiste lehtedena, mida saab tulevane kasutaja vastavalt soovile edaspidi raamida, muul moel seinale riputada või hoopis mappi panna. Loe lisa...
 

Rahvuskultuuri fondi toetused laste- ja noortekirjandusele

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond võtab 15. oktoobrini vastu taotlusi 2025. aasta stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks. Stipendiume ja toetusi jagatakse 125-st nimelisest allfondist, millest kaks toetavad laste- ja noortekirjanikke. Härmatali fond toetab lastekirjanikke ja illustraatoreid, kelle looming kannab edasi eesti rahva traditsioone ja tutvustab eesti kultuuripärandit. Juhan Jaigi mälestusfond on mõeldud laste- ja noorsookirjanduse arengu soodustamiseks. Loe edasi...
 

VIII Kadrioru kirjandustänava festival

Eesti Lastekirjanduse Keskus on kohal VIII Kadrioru kirjandustänava festivalil, mis toimub Tallinnas Koidula tänaval 14. septembril 2024. Pakume Tammsaare muuseumi hoovis (L. Koidula 12a, Tallinn) kella 12–18ni kõige noorematele raamatusõpradele vahvat programmi. Kavas on põnevaid kohtumisi kirjanikega ning huvilised saavad meisterdada, mängida ja kuulata põnevaid lugusid. Täpsema programmi leiad siit.

Fotol Kadrioru kirjandustänava festivali publik 2023. aasta septembris
 

LUGEMISISU stardikoolitus

13. septembril kell 10–15 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses „Lugemisisu“ lugemisprogrammiga liitunud raamatukogude esindajatele virtuaalse ülekandega stardikoolitus, kus tutvustatakse „Lugemisisu" lugemisprogrammi, uuemat lastekirjandust ja programmiga kaasnevaid teematunde. Ülekannet saab jälgida Facebookis „Lugemisisu” grupis. 

Algupärase noorteromaani võistlus

Eesti Lastekirjanduse Keskus ja kirjastus Tänapäev kuulutavad välja algupärase noorteromaani võistluse, mis ootab käsikirju 14–18-aastaste noorte lugemisvara rikastamiseks. Parimad käsikirjad avaldab kirjastus Tänapäev ja võistluse auhinnafond on 3500 eurot. Võistlustöid oodatakse 1. novembriks 2024. Võitjad kuulutatakse välja 2025. aasta alguses. Loe edasi...

Fotol eelmise konkursi võiduraamatud
 

Eesti illustraatorite näitus Leedus

Leedu Kirjandustõlkijate Liit kuulutas 2024. aasta Eesti kirjanduse aastaks. Selle puhul esitletakse Leedu Martynas Mažvydase rahvusraamatukogus Eesti kaasaegsete autorite teoseid ja nende illustratsioone. Näitus „Tänapäeva lasteraamatuillustratsioonid“ on rahvusraamatukogu laste- ja noortekirjanduse osakonnas avatud 8. augustist kuni 22. septembrini. Loe edasi...

Viive Noore illustratsioon
 

Joonas Sildre Soomes

Joonas Sildre esitles 31. augustist 1. septembrini 2024 toimunud Helsingi koomiksifestivalil oma hiljuti soome keelde tõlgitud graafilist romaani „Kahe heli vahel“, mis jutustab Arvo Pärdi muusikalistest otsingutest alates tema lapsepõlvest kuni 1980. aastani, mil helilooja pere oli sunnitud Eestist lahkuma. 

Foto: Joonas Sildre (autor Elina Sildre)
 

Pamela Samel Tšehhis

20.–28. septembrini toimub Prahas illustratsioonifestival LUSTR, mille noorte talentide näitusest võtab osa ka Eesti illustraator Pamela Samel. Žürii valis Sameli 35 näitusel esindatud kunstniku sekka rohkem kui 400 kandidaadi hulgast kogu maailmast. Korraldajate sõnul pakub näitus läbilõiget kaasaegse globaalse illustratsiooni mitmekesisest vormist. Loe näitusest lähemalt siit.

Fotol Pamela Samela illustratsioonid 
 

Linnateemaline näitus rändab Poola

11. oktoobrist 8. detsembrini 2024 on Gdanski Läänemere Kultuurikeskuses avatud näitus „Telling the City“ („Millest räägib linn?“), kus saab näha kolme Balti riigi ja Poola illustraatorite loomingut. Eesti illustraatoritest on näitusel esindatud Kärt Einasto, Ragne Hoog, Marja-Liisa Plats, Ulla Saar ja Reda Tomingas. Näituse avamisest võtab osa illustraator Reda Tomingas. Loe näitusest lähemalt siit.

Poola kunstniku Katarzyna Bogucka illustratsioon näituselt „Telling the City“
 

August 2024. Sarah Crossan „Kus süda peaks olema“

September 2024. Tiiu Kitsik „Me kolime ära“

Tööd on mul enamasti kas laual kindlates hunnikutes või peas. Sahtleid on mul ka, aga need on mul pigem materjalide ja töövahendite jaoks. 

Viibin parajasti Visbys residentuuris. Tulin siia, sest tööd tahtsid üle pea kasvada ja lootsin, et argipäeva askeldustest eemal olles õnnestub mul neid paremini taltsutada. 

Mida ma siin siis taltsutan? On üks meretuule hõnguline käsikiri, mille on kirjutanud Ester Urbala ja mis tahab saada rohkelt illustreeritud lasteraamatuks 9+ vanustele lastele. Selles on metsikut loodust, laste omavahelisi suhteid ja kaks tegusat vanainimest. Raamat räägib elust saarel, nii et mis oleks sobivam kui illustreerida seda saarel Saare poolt? 

Teiseks on mul viimaks töös üks rootsi autori käsikiri, mis on oma järge oodanud aastast 2020. Lugu räägib tüdrukust nimega Elinor, kes on kummitus. Ta on kodus „lõksus”, kuna ta pere ei taha tal peale tema surma minna lasta. Ta küll proovib neile igasuguste nippidega teada anda, et tal on kõik hästi, aga see ei taha eriti õnnestuda. Sellest peaks tulema pildiraamat.

Lisaks on mul veel sel aastal ilmumas autoriraamat lastele, kes on just lugema õppimas ja kelle suured sõbrad on trükitähed. Raamatu peategelasteks on tüdruk Ita, kes armastab kanda punast jänesekostüümi, ja tema suur sõber Piuks, kes on koerte piiksulelu, see kanakujuline. Kuidas nad esimest korda kohtuvad, sellest see raamat räägibki. 

Foto: Ulla Saar 
 

„Varasalve“ rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume raamatutega eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Septembrikuu uudiskirjas tutvustab lastekirjanduse uurija Jaanika Palm teile lausa kahte raamatut. Esimeseks on Tove Janssoni „Muumitroll“, mille saamislugu ulatub aastasse 1975. Teise raamatuna toome teie ette Helga Nõu teose „Ruuduline röövel" aastast 1965.

9. augustil 2024 oli armastatud soomerootsi lastekirjaniku Tove Janssoni 110. sünniaastapäev. Tema loomingu peategelaste muumidega võib lisaks kümnetele jutu‑, koomiksi‑, tsitaadi‑ jm kingiraamatutele kokku puutuda ka nõude- ja riidekauplustes, suveniiripoodides, ekraani vahendusel või Naantali teemaparki külastades. Nii õigupoolest ei leidugi meil ehk inimest, kes ei teaks, kes on muumitrollid. Samas aga mida aeg edasi, seda küsitavam tundub, kui paljud meist on muumidest lisaks ka mõnda lugu täisversioonis lugenud. Ehk polegi paremat hetke kui nüüd ja parimat kohta kui praegu, et mõni „vana-aja“ muumilugu kätte võtta ja sellega tutvust värskendada?

Eestisse jõudsid kodumaal Soomes 1945. aastal alguse saanud muumilood esmakordselt 1975. aastal kogumikus „Muumitroll“ Vladimir Beekmani suurepärases tõlkes ja Andres Jaaksoo napi, kuid asjatundliku järelsõnaga. Neljalt ja poolelt sajalt, tänases päevas harjumatult tihedalt täidetud leheküljelt leiame jutustused „Trollitalv“, „Muumipapa ja meri“ ning „Muumipapa memuaarid“, samuti lühemad palad nagu „Nähtamatu laps“, „Õudne lugu“, „Hatifnattide saladus“ jpt. Tihedate tekstiplokkide vahele on pikitud vaid mõned ilmekad mustvalged illustratsioonid. Peale iseseisvuse taastamist jõudsid kirjastuse Tiritamm vahendusel meieni ka muumilugude alguspunktiks peetav „Sabatäht”, „Ohtlik jaanipäev” ning lugude lõppakord „Hilja novembris“ (kõik Elo Raukase tõlkes). Samuti on Janssonilt tänaseks eestikeelsena kättesaadavad mitmed täiskasvanutele mõeldud teosed.

Lisaks Eestile on muumiraamatud populaarsed ja armastatud ka teistes Põhjamaades, aga samuti Inglismaal, Itaalias, Hispaanias, Jaapanis ja mujalgi. Üheks teoste erakordse menu põhjuseks on kindlasti need eriskummalised, mõneti kapibaarat ja jõehobu meenutavad peategelased, aga samuti nendega lähestikku elavad teised omapärased olendid, kellest igaüks veidi veider, kuid siiski armas omamoodi. Sügavalt omanäoline, kuid samas igaühele lapsepõlvest tuttav on turvaline ja helge maailm, mida Janssoni muumilood pakuvad. See köidab lugejat, võimestab, aga ka lohutab samaaegselt. Samuti on autor osav huumori ja tõsiste teemade kombineerimises, elukeerukuse lihtsale, olulisimale taandamises ning illustratsiooni ja teksti omavahelises sümbiootilises seostamises.

Iga raamatu korduv lugemine toob teoses esile uued aspektid. Nii võivadki varasemast teravamalt silma hakata hoopis teistsugused nüansid, tegevusliinid, mõtteterad. Tore, et lisaks igasugu töötlustele on võimalik ka esialgsete tõlgete juurde tagasi pöörduda.

„Muumitroll“,  Eesti Raamat 1975
Illustreerinud Tove Jansson
Tõlkinud Vladimir Beekman
 

22. septembril tähistab lastekirjanik Helga Nõu suurt juubelit – ta saab 90-aastaseks. Tähtpäeva puhul otsisime raamaturiiulilt üles tema esikteose, algklassilastele mõeldud põnevusjutu „Ruuduline röövel", mille autor on ise ka illustreerinud.

Raamatu peategelaseks on Randu, kes igatseb üle kõige endale koera. Olgu see siis ükskõik missugune – suur või väikene, sile või karvane, sabaga või sabata. Paraku aga pole Randu vanemad loomavõtust sugugi huvitatud. Kuid siis juhtub poiss ühel õhtul lugema muinasjuttu Aladdini imelambist. Küll oleks tore, mõtleb Randu, kui minulgi selline lamp oleks, mida hõõrudes kõik soovid täita saaks. Peagi märkab Randu õde Piia raamatupildile sarnast lampi lähedalasuva antiigipoe aknal. Kahjuks aga jõuab selle enne ära osta ruudulise pintsakuga mees, keda lapsed – kampa kuuluvad ka Randu parim sõber Mati ja Piia sõbranna Maie – jälitama asuvad. Üks asi viib teiseni ning varsti avastatakse end õige täbarast olukorrast.

Pikalt Rootsis õpetajana töötanud Nõu on meisterlik lapse hingeelu ja mõttemaailma kirjeldaja. Üksikute mõjusate detailide abil jõuab lugejateni ka kirjutamisaegne eluolu, olgu siis kodus, koolis või mujal. Ilmekalt näitab kirjanik, kuidas väikeste inimeste fantaasia lendu läheb ning tegelikkusest tugipunkte leides aina hoogu juurde saab.  

Nõu on üks väheseid väljaspool Eestit (laste)kirjanduslikku tegevust alustanud autoreid, kes hiljem ka kodumaal tõhusalt kanda kinnitanud ning lugejamenukaid teoseid avaldanud. Lisaks „Ruudulise röövli“ ja „Pea suu!“ (1983) kordustrükkidele on Nõu sulest ilmunud noorteromaanid „Tõmba uttu!“ (2001), „Kuues sõrm“ (2003), „Appi!“ (2008) ja „Jääauku“ (2010) ning jutustus „Sim-sala-Harri“ (2020).

Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965 
Tallinn: Eesti Raamat, 1990 
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Raamatusoovitused