Hea lastekirjanduse sõber!
Kirjandus on rasketel aegadel lugejatele ikka toeks ja toredaks kaaslaseks. Uudistaja proovib tuua oma tellijate postkasti pisut rõõmsamaid sõnumeid lasteraamatute maailmast.
Olge hoitud!
Eesti Lastekirjanduse Keskus
|
|
Selgus lastekirjanduse aastapreemia laureaat
 Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid. Lastekirjanduse kategoorias oli võidukas Kätlin Kaldmaa ja Jaan Rõõmuse lasteraamat "Lydia", mis kõneleb luuletaja Lydia Koidula lapsepõlvest. Žürii leidis, et tegemist on aasta kõige märgilisema teosega, mis puhub elu sisse luuletajale, keda lapsed kohtavad eelkõige kooli kirjandusklassi seinal rippuval fotol. Lastekirjanduse žürii koosseisu kuulusid Jaanus Kõuts (esimees), Leelo Märjamaa ja Ulla Saar. Loe edasi... |
|
Kuulutati välja head laste- ja noorteraamatud
 Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutasid välja parimad möödunud aastal ilmunud laste- ja noorteraamatud. Lastekirjanduse eksperdid tegid valiku ligi 850 raamatu hulgast, millest 233 olid algupärandid ja 610 tõlgitud raamatud. Nende hulgast valiti nimekirja 17 teost lastele ja 9 noortele. Oma lemmiku poolt hääletasid ka noored lugejad ise. Raamatute hindamisel olid partneriteks eksperdid Eesti Lugemisühingust, Eesti Noortekirjanduse Ühingust, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust ja Rahva Raamatust. Loe edasi... |
|
IBBY Eesti kogub Ukraina laste toetuseks annetusi
 Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti sektsioon kutsub annetama Eestisse saabuvate Ukraina laste toetuseks uusi pildiraamatuid (vähese tekstiga), värviraamatuid, joonistusplokke ning värvi- ja viltpliiatseid. Annetused toimetatakse lasteni koostöös Sotsiaalkindlustusametiga ja need saab tuua Eesti Lastekirjanduse Keskusesse (Pikk 73, Tallinn), mis on avatud E–R 10–18 ja L 11–16. Kogumine kestab kuni märtsi lõpuni. Loe edasi... |
|
Uus näitus lastekirjanduse keskuses
 Lastekirjanduse keskuses saab kuni 30. aprillini imetleda rahvusvahelist illustratsiooninäitust "Libarebane. Rebase võlu". Näitusel osaleb 48 illustraatorit Eestist ja välismaalt. Hiina ja Jaapani mütoloogiast tuntud libarebane on Euroopas kaunis tundmatu nähtus. See kujumuutev vaimolend, keda ei tohiks samastada meie libahundiga, on Idamaises kultuuriruumis aga võrdselt armastatud ja kardetud. Näitusel uuritakse, kuidas paistab see mitmekülgne tegelane eurooplase pilgule. Keskuse pööningul saab uudistada ka libarebaseid Stuudiolt 14. Loe edasi... |
|
Märtsi perehommikud lastekirjanduse keskuses
 Märtsis kohtume lastekirjanduse keskuse laupäevastel perehommikutel mitmete põnevate külalistega. 12. märtsil uurime üheskoos lasteraamatut "Suur Rüütel", mis räägib ühte- ja üksteisehoidmisest. Perehommikule tuleb külla raamatu kirjutanud ja illustreerinud kunstnik Kristi Kangilaski. 26. märtsil toob imelised muinaslood keskuse pööningule jutuvestja Polina Tšerkassova. Ta tutvustab oma detsembris ilmunud autorimuusikaga heliraamatut “Suurte jõgede muinaslood”. Loe edasi... |
|
Registreerimine laste loovuslaagrisse VASS algab pea
 Esmaspäeval, 21. märtsil kell 14 algab registreerimine lastelaagrisse VASS ehk Väikeste Autorite Salaselts. Laager toimub Pivarootsis õppe- ja puhkekeskuses 14.–19. augustil 2022. Kuue laagripäeva tegevus tiirleb lugude loomise ja lastekirjanduse ümber ning seda suviselt mõnusas mängulises võtmes. Lastel on laagris võimalik kohtuda ka lastekirjanike ja illustraatoritega. Laager annab kuhjaga uusi oskusi, loomisrõõmu ning toredaid sõpru! Loe edasi... |
|
Miniraamatud Londoni raamatumessil
 Koostööprojekti "Miniraamatud lastele Balti autoritelt" tiim esineb 5. aprillil Londoni raamatumessil. Balti riikide lastekirjanikud ja illustraatorid lõid üheskoos 18 eriilmelist miniraamatut, mis on suunatud 6–10-aastastele lugejatele ja puudutavad mitmekesisuse ning inimõigustega seotud teemasid. Messil toimuva arutelupaneeli raames tutvustatakse huvilistele miniraamatuid ja neid saatvaid abimaterjale ning kõneletakse kirjanduse rollist inimõiguste-alase hariduse andmisel. Loe edasi... |
|
Algupärase noorteromaani konkurss
 Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Kirjastus Tänapäev kuulutavad välja algupärase noorteromaani võistluse. Oodatakse 14–18-aastastele lugejatele suunatud raamatute käsikirju, mille pikkus on 5–10 autoripoognat (200 000–400 000 tähemärki koos vahedega). Võistluse auhinnafond on 3500 eurot. Võistlustöid oodatakse 5. septembriks 2022 ja võitjad kuulutatakse välja aasta lõpus. Kolmes eksemplaris käsikiri palutakse varustada märgusõnaga ning tuua või saata postiga kirjastusse Tänapäev. Loe edasi... |
|
 Märts 2022: Kertu Sillaste "Pisikeses majas"
Kertu Sillaste "Pisikeses majas" võitis 2021. aastal kõige väiksematele raamatusõpradele kirjutama innustaval Põlvepikuraamatu käsikirjakonkursil teise koha. Ilmselt avaldas teose manuskript žüriile muljet nii oma põneva pildikeele kui ka selles sisalduvate igikestvate väärtuste pärast. Nüüd, kui raamat trükivalgust nägi, on maailm teose ümber muutunud ja lisanud sellele uusi kihte, kuid rõõm toredast teosest jääb. On ju hea (laste)raamatu üks tunnuseid võime kõnelda erinevate vaatajate-lugejatega erinevates ajahetkedes.
Sillaste on omanäoline pildiraamatuautor. Vaatamata sellele, et tema kunstnikukäekiri on ilmeksimatult äratuntav igaühele, kes ta loominguga rohkem kokku puutunud, püüab autor iga kord lisaks pakkuda ka midagi uut ja põnevat. Pole see teistmoodi ka tema värskes raamatus. Sillaste kasutab seekord varasemast jõulisemat värvigammat ja kollaažtehnikat, muutunud on ka jutustamise viis – põhiloole on lisatud raamjutustus. Loe edasi...
|
|
 "Sahtel" on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtlid lastekirjanik Sandra Heidov.
Mina olen Sandra Heidov, lasteraamatute "Minu robot“ ning "Lapsed ja natuke vanemad“ autor. Minu igapäevatööks on prantsuse keele õpetamine ja see tähendab, et aeg-ajalt pean kirjutama harjutusi ja tunnikontrolle. Vahel tulevad mulle aga pähe hoopis muud, sugugi mitte kooliga seotud mõtted, mis minu meelest samuti väärivad kirjapanemist ja teistega jagamist. Nii on.
Tore ettevõtmine, milles äsja kaasa lõin ja millest saavad osa väga paljude riikide väikesed lugejad, on Balti riikide autorite miniraamatute projekt. Eesti, Läti ja Leedu kirjanike-kunstnike koostöös valmisid erinevatel teemadel raamatukesed, mis tõlgiti kümnesse keelde.
Hea Lapse mainumbrisse jõuab minu jutt armsatest emadest, kes täiesti ootamatul moel satuvad laste kriitika alla.
Sahtlis ootab kannatlikult järge ühe lasteloo algus.
|
|
 "Varasalve" rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume ühe raamatuga eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Sel korral jäi meile pihku Eno Raua "Huviline filmikaamera" aastast 1969.
Aastal 1969, kui Eno Raud oli juba mainekas lastekirjanik, ilmus temalt vahva väikelasteraamat "Huviline filmikaamera". Teos jutustab, nagu pealkirigi ütleb, uudishimulikust ja hakkajast filmikaamerast, kes püüab elu enda ümber paremaks muuta ja neid, kes harmooniat rikuvad, korrale kutsuda. Ta aitab miilitsal tuvastada liiklushuligaani, õpetab kraanat oma vigu märkama ja korrigeerima ning näitab koha kätte ulakale tänavavalguslambile. Lugu initsiatiivikast kaamerast, kes filmib üles elu ebakohad ja neid nõnda esile tuues ka probleemid lahendab, sai kiiresti paljude laste lemmikuks. Oli selle põhjuseks siis väikese lugeja elukogemusega paralleele võimaldav väike-aga-tubli-mentaliteet, imponeeris pahalaste teenitud palga saamine või köitis peategelase naksakus, polegi ehk tähtis.
Tänapäeval teost kätte võttes kerkib aga esile ka teistsuguseid assotsiatsioone, mis Raual teose kirjutamise ajal vaevalt et mõttes olid. Saab ju enamus meist nüüd iga hetk taskust oma kaamera välja võtta ja loendamatu arvu ülesvõtteid teha. See on filmimise plusside kõrval ilmsiks toonud ka kitsaskohti, nagu väärinfo levik, privaatsuse küsimused, sund pidevalt kontaktis olla jmt. Kindlasti on "Huviline filmikaamera" jätkuvalt lugu, mis võib olla alguspunktiks paljudele aruteludele tänaseski päevas.
Meeleolukas vaatamine on ka raamatu põhjal 1971. aastal valminud Eesti Telefilmi esimene animafilm, mille stsenarist on Eno Raud, kunstnik Jaak Palmse ja režissöör Ants Kivirähk.
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
|
|
Eesti Lugemisühingu fotokonkurss
Eesti Lugemisühing kuulutas välja fotokonkursi "Loeme koos imelisi pildiraamatuid!“, mille tähtaeg on 30. aprillil 2022. Üks autor võib esitada kuni kaks kvaliteetset fotot.
Loomekonkurss "Mina olen muutus"
Noorteinfoportaal Teeviit kuulutas välja loomekonkursi "Mina olen muutus". Oodatud on sisuartiklid, arvamuslood, kogemuslood ning proosa- või luuletekstid. Tekstide tähtaeg on 31. mai 2022.
Näitus "Luuleplahvatus"
Tallinna Keskraamatukogu kutsub luulehuvilisi esitama oma loomingut näitusele "Luuleplahvatus", mis avatakse Pääsküla ja Väike-Õismäe raamatukogudes 3. mail. Näitusele saab tekste esitada 14. märtsist kuni 14. aprillini.
Väikese kirjanduse suured teemad
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm kõneleb ajalehes Sirp avaldatud artiklis "Suured teemad väikeses kirjanduses" möödunud aastal välja antud algupärastest lasteraamatutest.
Tavaline eripära
Lastekirjanduse uurija ja raamatukoguhoidja Krista Kumberg kõneleb ajalehes Sirp avaldatud artiklis "Erijuhtumid on tavapärased" möödunud aastal välja antud tõlgitud lasteraamatutest.
Noor Loeb
1.–31. märtsini viib Tallinna Keskraamatukogu koostöös Eesti Noortekirjanduse Ühinguga läbi hääletust "Noor loeb", kus noored vanuses 13–26 saavad ise valida oma lemmikud möödunud aastal ilmunud noortekirjanduse seast.
|
|
|
|
