Hea lugeja!
 

Põlvepikuraamatu konkurss ootab osalema

Eesti Lastekirjanduse Keskus, kirjastus Päike ja Pilv ning Kultuuriministeerium kuulutavad välja loomevõistluse Põlvepikuraamat. Konkursile oodatakse kuni 7-aastastele lastele mõeldud raamatute käsikirju, milles on võrdselt pööratud tähelepanu nii tekstile kui illustratsioonile. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 9. september 2023. Käsikirja maksimaalne maht on 1000 sõna ja ühes käsikirjaga tuleb esitada vähemalt viis originaalsuuruses illustratsiooni. Käsikirjad palutakse tuua või saata posti teel Eesti Lastekirjanduse Keskusse aadressil Pikk 73, 10133 Tallinn. Üksikasjalikud võistlustingimused leiab konkursi reglemendist. Loe edasi...

Fotol 2021. aasta Põlvepikuraamatu konkursi võitjad.
 

Selgunud on kirjandusmängu võitjad

Laupäeval, 1. aprillil toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses üleriigilise kirjandusmängu finaal. Pealinna tulid omavahel mõõtu võtma paikkondlike eelvoorude võitjad. Omavahel võistlesid 16 võistkonda 14 maakonnast ja Tartust ning Tallinnast. Kirjandusmängus oli 18 küsimust, millede eest võis õigesti vastamisel kokku saada 51 punkti. Võitjaks kuulutati Võrumaa võistkond koosseisus Heili Eliise Simson, Karolin Inger Kadarik ja Kerstin Kalda (Võru Kreutzwaldi Kool, juhendaja Aigi Laine), kes sai tulemuseks kirjandusmängu aegade kõrgeima punktisumma – 49. Teise koha pälvis Tallinna võistkond, kuhu kuulusid Siim Oliver Hiie, Fred Seestrandt ja Märt Schimanski (Audentese erakool, juhendajad Lea Heier ja Kairi Antson), saades tulemuseks 43 punkti. Kolmandale kohale võitles end 42 punktiga Pärnumaa võistkond – Laurete Kallaste, Marko Liidlein ja Liisa Maria Kivimäe (Pärnu Ülejõe Põhikool, juhendajad Helen Põbo ja Krista Karu). Loe edasi...

Algab lastejutuvõistlus „Minu esimene raamat“

Eesti Lastekirjanduse Keskus, kirjastus Tänapäev ja ajakiri Täheke kuulutavad välja lastejutuvõistluse „MINU ESIMENE RAAMAT“. Konkurss toimub üheteistkümnendat korda. Võitjad kuulutatakse välja 2024. aasta alguses, auhinnalise koha pälvinud ja äramärgitud tööd avaldab kirjastus Tänapäev. Loe edasi...

Fotol eelmisel lastejutuvõistlusel I-II koha saanud Maris Mändeli käsikirjast „Tüdruk vagunelamus“ valminud raamat. Marise käsikiri jagas I-Ii kohta Heidi Raba käsikirjaga „Ruuben, Tobias ja Lilli“.

Osale miniraamatuvõistlusel „Ma olen raamat. Loe mind“

2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval tähistati traditsiooniliselt rahvusvahelist lasteraamatupäeva. Inspireerituna 2023. aasta lasteraamatupäeva sõnumist korraldab IBBY Eesti osakond miniraamatuvõistluse „Ma olen raamat. Loe mind“. Milline raamat sa oled? Milline on sinu lugu? Loo väike minipildiraamat ja jutusta meile oma lugu. Juhised raamatu voltimiseks leiad siit ja valmistamise video siit. Saada oma töö 1. maiks 2023 Eesti Lastekirjanduse Keskusesse Pikk 73, Tallinn 10133, märgusõnaks „IBBY miniraamatuvõistlus“. Lisa kindlasti juurde oma nimi, vanus ja kontakt. Kümnele parimale autorile on auhinnaks töötuba Ukraina illustraatori Oksana Drachkovskaga 27. mail 2023 lastekirjanduse keskuses. Loe lisaks rahvusvahelise lasteraamatupäeva kohta siit.

Keskuses saab näha mereteemalisi kunstinäituseid

Kuni 20. maini on lastekirjanduse keskuses avatud rahvusvaheline kunstinäitus „Kas Läänemeri jääb meiega?“. Väljapaneku koostas Gdański Läänemere Kultuurikeskus, kes on iga-aastase Baltic Meetings of Illustrators korraldaja. Näitusel on esindatud Joanna Czaplewska (Poola), Rasa Joni (Leedu), Lucija Mrzljaki (Eesti), Gundega Muzikante (Läti) ja Justyna Nyka (Norra) illustratsioonid ja Grażyna Rigalli nukud, mis loodud inspireerituna poola lastekirjaniku Anna Czerwińska-Rydeli raamatust „Baltek“. Raamat kõneleb Baltekist, noorest ja targast tursast, kes koos teiste mereasukatega muretseb plastiga risustatud Läänemere tuleviku pärast. Iga kunstnik on püüdnud Balteki lugu interpreteerida omal viisil. Lisaks sellele on trepigaleriis võimalik vaadata illustratsiooninäitust „Meri jääb meiega“ lastekirjanduse keskuse kogudest. Näituseid saab vaadata keskuse lahtiolekuaegadel E-R 10-18 ja L 11-16. Loe lisa...

Pakume algklassidele keskkonnahoiu teemalist haridusprogrammi

Alates aprilli algusest kuni 18. maini on algklassilastel võimalik osa saada keskkonnahoidu käsitlevast haridusprogrammist, mis on inspireeritud keskuses üleval olevast rahvusvahelisest kunstinäitusest „Kas Läänemeri jääb meiega?“. Tegemist on näitusega, mis on loodud poola lastekirjaniku Anna Czerwińska-Rydeli raamatu „Baltek“ põhjal. Baltek on noor ja tark tursk, kes koos teiste mereasukatega muretseb plastiga risustatud Läänemere tuleviku pärast. Seoses sellega pakume 1.-4. klassi õpilaste gruppidele mere-teemalist näituseelamust koos hariva sisuga – tutvustame Läänemeres elavaid kalu ja räägime sellest, mis asi on mikroplast, kuidas see merre satub ja miks see mereasukatele ohtlik on. Töötoas meisterdame prügi-mereeluka. Haridusprogrammi teematunni hind on 4 eurot lapse kohta. Täpsemat infot teematunni kohta saab keskuse programmijuhilt Katrin Tõnissonilt, katrin.tonisson@elk.ee, tel 617 7233. Huvilised saavad vabu aegu näha tabelis ja teha vastava broneeringu. 

Lasteraamatukoguhoidjate õpipäev

10. mail kell 10-15 toimub lastekirjanduse keskuses lasteraamatukoguhoidjate õpipäev „Tere! Hello! Moi! Привіт!”, mis tänavu keskendub kultuurilise mitmekesisuse teemale. Täpsem kava ja registreerimisvorm ilmub kodulehele lähipäevil. Õpipäevast toimub Facebooki vahendusel ka videoülekanne.

Perehommikud aprillis

15. aprillil kell 12–13.30 toimub lastekirjanduse keskuse pööningul perehommiku raames lugemisjooga joogaõpetaja Maili Liineviga. Lugemisjoogas saame koos end sirutada, painutada ja lõõgastuda. Mängime koos liikumismänge, kuulame juttu ja joonistame pilte. Mängides uurime tähti ja püüame häälikuid kokku saada. Lugemisjooga sobib igale lapsele, kellele meeldib mängida, uurida ja lõõgastuda. 

22. aprillil tuleb perehommikule oma muinaslugudega külla Polina Tšerkassova (fotol). Polina on loonud erilise jutuvestmise viisi, kus tõsielulood põimuvad koduste või kaugetel maadel kuuldud muinasjuttudega ja mida saadab tema enda loodud muusika.

29. aprillil teeb Jane Meresmaa-Roos lastega muinasjutujoogat. Jooga ja muinasjutt on nagu kaks väga ilusat pärli koos. Muinasjutud aitavad maailma muuta rõõmsamaks ja põnevamaks, olles ühtviisi õpetlikud ja kaasahaaravad. Jooga omakorda suunab läbi oma keha ja meele jäljendama loodusvorme ja maastikku. Sel korral rändame Heljo Männi “Näkitüdruku” muinasloos, kus saame teada, kuidas oma südameunistuse poole kulgeda. Tule muinasjutujoogasse sokkis või paljajalu. Perehommikute kohta saab rohkem infot siit.

Linnalaager „Kaheksa ühe hoobiga“ kevadvaheajal

25.–28. aprillini toimub selle hooaja viimane lastelaager „Kaheksa ühe hoobiga“, mis ootab 1.–3. klasside õpilasi. Lapsed saavad nelja päeva jooksul osaleda kaheksa Tallinna vanalinnas asuva muuseumi ja keskuse tegevustes. Laagrit korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Loodusmuuseum, Nukuteatrimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Tervisemuuseum, Adamson-Ericu muuseum ja Eesti Ajaloomuuseum. Pea kõik tegevused toimuvad vanalinnas ühe kilomeetri raadiuses. Laager annab hea võimaluse osa saada põnevatest haridusprogrammidest ja tegevustest, tänu millele on iga päev eri näo ja teoga. Loe lisa...

Eesti illustraatorite näitus Poolas

Aprilli algusest kuni juuni lõpuni saab Poolas Gdański linnas Läänemere Kultuurikeskus näha rahvusvahelist illustraatorite näitust „Libarebane. Rebase võlu“. Seejärel rändab näitus Płocki linna kunstigaleriisse, kus on üleval augusti lõpuni. Näitusel osaleb 48 kunstnikku 12 riigist 69 tööga. Eestist osalevad  Katrin Ehrlich, Kadri Ilves, Kadi Kurema, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Jüri Mildeberg, Lucija Mrzljak, Piret Niinepuu-Kiik, Viive Noor, Tiina Mariam Reinsalu, Liis Roden, Ulla Saar, Maris Siimer, Elina Sildre, Eike Ülesoo, Maarja Vannas-Raid, Urmas Viik ja Catherine Zarip. Loe lähemalt näituse kohta siit.

Illustratsioon: Katrin Erlich

Londoni raamatumessil esineb Anneliis Lepp

20. aprillil esineb illustratsiooni ja pildiraamatute uurija Anneliis Lepp Londoni raamatumessi seminaril, mis käsitleb tsensuuri lastekirjanduses. Autoritest, illustraatoritest, toimetajatest ja teadlastest koosnev paneel uurib erinevusi ja sarnasusi lastekirjanduse tsenseerimises nõukogude okupatsiooni ajal Poolas, Ungaris, Leedus ja Eestis. Arutletakse selle üle, kuidas riiklik tsensuur on muutunud enesetsensuuriks, milliseid teemasid peetakse endiselt noortele lugejatele „kahjulikeks”, miks on sõnavabadus lastele kirjutamisel oluline ning millised on positiivsed näited neis riikides, mis üritavad vana malli muuta. Seminari viib läbi Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös English PEN-iga, mis on vanimaid inimõiguste eest seisvaid organisatsioone maailmas. Loe edasi...

 

Aprill 2023. Indrek Koff „Kes võidab?“

Möödunud aasta 24. veebruaril muutus meie maailm kardinaalselt. Sõda, mis tundus varem olevat vana, kauge ja võõras teema, oli ühtäkki siinsamas, vaid tuhatkonna kilomeetri kaugusel. Saabuvad põgenikud tõid sõjateema aga veelgi lähemale, peaaegu et otse koduukse ette. Nii saimegi lisaks meediast saadavale vahendatud meeldetuletusele ka vahetud ja isiklikud kokkupuuted linnapildist, trepikojast, koolist, klassist, huviringist. Siis polnudki ehk küsimust kas, vaid pigem millal ja mil moel need sündmused meie lastekirjandusse jõuavad ja niimoodi meie lastele tuge pakkuda saavad. Hea, et jõudsid just läbi Indrek Koffi tundliku ja avara teksti ning Olga Drachkovska jõulise ja toetava pildikeele. Loe edasi...

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

„Varasalve“ rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume ühe raamatuga eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Aprillikuu uudiskirjas tutvustame teile J. Oro raamatut „Muna“ aastast 1938. 

Lugu väikesest Ainost, kes koos oma ema ning koera, kassi ja kirju kanaga külas elab, on tuttav paljudele põlvkondadele. Ikka ja jälle on kaasa elatud sellele, kuidas kana muneb kevadel muna, mille ema Ainole ära keedab. Tüdruk jagab maitsvat pala oma sõprade – koera ja kassiga. Kui aga Aino pooliku muna pingile paneb, et tuppa ema vaatama minna, näppab häbematu harakas selle ja põgeneb kase otsa maiuspala sööma. Aino on kurb ja keegi lähikondseist ei suuda teda lohutada. Kui aga kana lubab uue muna muneda, toob tüdruk kiiresti talle teri süüa.

Tõesti, ilma J. Oro „Munata” ei kujuta paljud oma lapsepõlve ette, kuigi nägemus sest teosest on põlvkonniti pisut erinev. Tänaste vanemate vanaemadel ja -isadel mõlgub meeles maineka kunstniku Richard Kiviti illustreeritud raamat, mis ilmus 1938. aastal kirjastuse Loodus sarjas „Kuldne Kodu”. Nüüdisaja lastel ja nende vanematel seostub „Muna” aga eeskätt nõukogudeaegse kordustrüki illustraatori Lilian Härmi piltidega.

Tegelikult ilmus „Muna” esimest korda hoopis ajakirja Taluperenaine tasuta kaasande Laste Maailm 1936. aasta aprillinumbris ja oli mõeldud lihavõttepühade tähistamiseks. Juba samal aastal noppis Voldemar Tamman jutu oma populaarsesse aabits-lugemikku „Huvitaja” ning hiljemgi on teksti lastele mõeldud kogumikes meelsasti kasutatud. Soome keelde tõlgituna ilmus Kiviti piltidega raamat kirjastuse WSOY populaarses sarjas „Kultainen koti” lausa kolmeteistkümnes trükis (1938–1968). Ka kodumaalt emigreerununa ei jäetud „Muna” maha (taastrükk Soomes 1945).Kodu-Eestis toimus raamatu taastulek märksa hiljem, 1975. aastal vastupidava papiraamatu kujul ning sama vormi on enamasti kasutanud ka kordusväljaanded.

Miks on just „Muna” nii tugevasti meie lastekultuuri sööbinud, et kirjanduskaugetelegi inimestele see lapsepõlve lemmik – teostest esimesena meenub? J. Oro tekst on noorele lugejale sobivalt lihtne ja arusaadav, sõnavara on hoolikalt valitud, teema eakohane, sündmustik emotsioonirikas. Teose olustik oli toonasele lapsele lähedane, tänapäeval aga asendab raamat lapsele puuduvat maavanaema, kelle juures koduloomadega esmast tutvust sobitada. Süžee on dünaamiline ja hoogne, selles on paras annus dramaatikat. Autor esitab sündmustiku kaudu noorele lugejale tuttavaid emotsioone (millestki ilma jäämise kurbus, olukorra lahenemise rõõm, enese vajalikuna tundmine jne), samuti pakub teos rohkelt võimalusi edasiarendusteks. Ühesõnaga – täiuslik mudilasraamat!

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Tekst on varem ilmunud ka raamatus „Lastekirjanduse kuldvara“ (ELK, 2018)

Raamatusoovitused

Kirbu-Krantsi jutuvõistlus: minu lemmikloom