Hea lugeja!

Selgusid 2023. aasta kauneimad lasteraamatud

10. veebruaril kuulutati Kirjanike Maja musta laega saalis välja 2023. aasta kauneimad lasteraamatud, milleks osutusid „Illikuku jutustab“ (ill. Margit Saluste, sai ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia), „Issi!“ (ill. Elina Sildre), „Kiludisko“ (ill. Ulla Saar), „Jonniga jännis“ (ill. Kadri Ilves) ja „Laste maitse“ (ill. Jüri Mildeberg). Viie kauneima lasteraamatu konkursi žürii eripreemia pälvis „Kummituste peatänav“ (ill. Urmas Viik), žürii eripreemia uuele tulijale sai „Hundiema ühepajatoidu saladus“ (ill. Tuulike Kivestu-Rotella) ja Eesti Kujundusgraafikute Liidu eripreemia läks raamatule „Jalad“ (ill. Tiiu Kitsik). Loe edasi...

Fotol 2023. aasta kauneimad lasteraamatud
 

Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia võitis Mirtel Maasikas

5. veebruaril, Ilon Wiklandi 94. sünnipäeval kuulutati Haapsalus Iloni Imedemaal välja Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia konkursi laureaadid. Konkursi võitis Mirtel Maasikas, kes on Rocca al Mare Kooli ja Sally Stuudio õpilane. Teise koha pälvis Triinu-Liis Urgard Kohila Gümnaasiumist ning kolmanda koha Mirel Kallas Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist. Eriauhind anti Robi Mäeperele Haapsalu kunstikoolist. Näitust konkursi parimatest töödest saab Iloni Imedemaa II korruse saalis näha kuni 31. märtsini. Loe edasi...

Fotol Mirtel Maasikas (autor: Laura Eichhorst)
 

Arvustusvõistluse Kapsas võitjad on selgunud

26. jaanuaril kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja teist aastat toimunud  arvustusvõistluse Kapsas võitjad. Konkurss oli suunatud 6.–9. klasside õpilastele üle Eesti ja võistlusele saadeti kokku 88 tööd. Loe edasi...


Fotol Kapsa võistluse tänavused võitjad koos Hea Lapse peatoimetaja Kätlin Vainolaga (autor: Tuulike Kivestu-Rotella)
 

Arta Ozola-Jaunarāja isikunäitus

Kuni 2. märtsini saab Eesti Lastekirjanduse Keskuse saalis ja trepigaleriis vaadata läti kunstniku Arta Ozola-Jaunarāja raamatuillustratsioonide ja postmargipiltide näitust „Pildilugu“. Loe edasi...

Arta Ozola-Jaunarāja illustratsioon
 

Keskus ootab jätkuvalt lapsi huviringidesse

Lastekirjanduse keskuses toimuvad mitmed vahvad loomingulised huviringid, kuhu ootame jätkuvalt lapsi! Pakume 1.–9. klassi õpilastele põnevaid tegevusi, mis keskenduvad illustratsiooni- ja koomiksikunstile ning loovkirjutamisele. Kogenud ringijuhendajad on oma ala professionaalid, kelle asjatundliku pilgu all arenevad laste eneseväljendusoskus, loovus ja mõtlemine. Huviringe juhendavad lastekirjanikud Kätlin Vainola ja Liis Sein, illustraator Kertu Sillaste ning koomiksikunstnikud Kristel Maamägi ja Elina Sildre. Loe lisa...

 

Perehommikud veebruaris ja märtsis

17. veebruaril toimuval perehommikul räägib illustraator Pamela Samel taaskasutusest ja oma uuest pildiraamatust „Röster“. Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril perehommikut ei toimu. Järgmisel perehommikul, 2. märtsil kuulame Polina Tšerkassova imelisi muinaslugusid ja 9. märtsil teeb Maili Liinev perehommikul lugemisjoogat. Rohkem infot tulevaste perehommikute kohta saab siit. 

Illustratsioon Pamela Sameli raamatust „Röster“

 

Praktilise loovkirjutamise töötuba Liis Seinaga

26. veebruaril kell 12–15 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuse saalis järjekordne loovkirjutamise töötuba õpetajatele ja lastega töötavatele täiskasvanutele, mida viib seekord läbi lastekirjanik Liis Sein. Töötuppa saab registreeruda siin.


Fotol Liis Sein (autor: Dmitri Kotjuh) 

 

Linnalaager „8 ühe hoobiga“ 1.–3. klassi lastele

Koolivaheajal, 27. veebruarist kuni 1. märtsini toimub 1.–3. klassi õpilastele taas vahva linnalaager, mis annab hea võimaluse osa saada põnevatest haridusprogrammidest ja tegevustest kaheksas Tallinna vanalinna muuseumis ja keskuses. Laagrit korraldavad seekord Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildihoone, Niguliste muuseum, Nukuteatrimuuseum, Kiek in de Köki kindlustusmuuseum, Fotomuuseum ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Loe lähemalt ja registreeri laps laagrisse siin. 

 

Lastekirjanduse aastakoosolek 

5. märtsil kell 14–17 toimub keskuses lastekirjanduse aastakoosolek. Koosolekul räägitakse mullusest lasteraamatutoodangust ning tehakse teatavaks Lastekaitse Liidu eestvedamisel lastekirjanduse asjatundjate poolt välja valitud head laste- ja noorteraamatud 2023. Seminari kava näeb siit. Osavõtt on tasuta, eelregistreerumine kohtade täitumiseni. Aastakoosoleku veebiülekannet on võimalik jälgida ka keskuse Facebooki lehel. Lisainfo: elk@elk.ee, tel 617 7231.

Foto autor: Annela Samuel

 

Vilniuse raamatumess 

22.–25. veebruarini toimub Leedus Vilniuses raamatumess, kus tutvustatakse ka uuemat Eesti (laste)kirjandust. Messil teeb kaks töötuba illustraator Ulla Saar. 




 

Eesti illustraator Vilniuses

26.–27. veebruarini toimub Vilniuse kunstiakadeemias meistriklass koomiksite loomise teemal graafika kateedri üliõpilastele, mida juhendab illustraator Ulla Saar.



Ulla Saare illustratsioon

 

Illustraator Marja-Liisa Plats nomineeriti Soome kauneimate raamatute konkursil

Soome 2023. aasta kauneimate raamatute konkursi finaali jõudis Soome-Eesti koostööna ilmunud raamat „Maa, mille nimi on Hampampamm“, mille on illustreerinud Marja-Liisa Plats ja kirjutanud Ville Hytönen. Soome Kirjanduskomitee esindajatest koosnev žürii valib finalistide seast 2023. aasta kauneima raamatu ja koostab kogumiku, mis sisaldab 25 kauneimat raamatut. Võitjad kuulutatakse välja märtsis. 

Fotol Marja-Liisa Plats raamatuga (allikas: erakogu)

 

Nukitsa konkurss kestab 29. veebruarini

Nukitsa konkurss kutsub kõiki 5–13-aastaseid raamatusõpru valima parimat eesti lastekirjanikku ja raamatukunstnikku. Hääletada saab raamatukogudes ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse veebilehel kuni 29. veebruarini 2024. Valiku saab teha 100 eesti lasteraamatu hulgast, mis on ilmunud kahe viimase aasta jooksul. Kõige rohkem hääli saanud kirjanik ja illustraator kuulutatakse välja 6. aprillil 2024 Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimuval auhinnapeol.

 

Veebruar 2024. Indrek Koff „Issi!“

Hetkel on minul ja kaasautor-illustraator Mette Mari Kaljasel küpsemas raamat söögilauast. Me kutsume lugeja söögilaua taha osa saama pidusöögist, pühapäeva pannkoogihommikust, lihavõttelõunast, argipäeva õhtusöögist. Igal kaetud laual rullub lahti erinev lugu ja laua maastikul tegutsevad erilised olendid.

Meie raamatu idee sai alguse 2022. aastal jalutuskäigust kevadises pargis, kus noppisime lõunasöögiks praemuna peale vahtraõisi ja piimanõgeseid ning võileivale nurmenukke. Lihtsast lõunalauast sai poeetiline ja kirev maastik ning mõistsime, et see argipäevamaagia vääriks raamatusse talletamist, vääriks oma lugu. Toidus peitub nii palju põnevat – mängime toidulugude- ja piltidega leidlikult, avardame maitseid ning tekitame muljeid. Mäletame lapsepõlvest, kuidas raamatutest loetud toiduelamused olid vahest need kõige eredamad ning loodame, et meiegi ühisloome võib tekitada toredat emotsiooni.

„Varasalve“ rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume raamatutega eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Veebruarikuu uudiskirjas tutvustab lastekirjanduse uurija Jaanika Palm teile Eduard Vilde raamatut „Minu esimesed „triibulised““, mille saamislugu ulatub aastasse 1904. 

Tänavu möödub 120 aastat Eduard Vilde märgilise jutu „Minu esimesed „triibulised““ esmakordsest ilmumisest ajalehe „Uudised“ joonealuses. Vilde oli selle kirjapanemise ajaks juba tunnustatud kirjanik. Ilmunud olid nii „Külmale maale“ (1896) kui kaks esimest osa nüüdseks Vilde peatööks peetavate ajalooliste romaanide triloogiast: „Mahtra sõda“ (1902) ning „Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903). Nii ongi juba omaette põnev küsimus, mis ajendas Vildet oma suurte romaanide vahele seda nappi lugu kirjutama. Võibolla soovis ta kirjutamisaja ebaõiglust kiiremini loetavas vormis esile tuua ja nõnda laiemate ringkondade võitlusvaimu kasvatada, ehk pakkus lühipala vorm talle meeldivat vaheldust pikemast proosast või tahtis kunagise ehk ebameeldivagi mälestuse endast eemale saada, kes teab. Olevat ju Vilde loo algimpulsiks Muuga mõisapargi tiigil metsaülema poja Henniga peetud merelahing, mis päädis tulevasele kirjanikule rikutud riiete eest sugeda saamisega.*

Napp küll, kuid kaasahaaravalt elava kirjelduse ja laia tundeskaalaga on see Vilde lugu. Alates juba esimestest hetkedest, mil seitsmeaastane aidamehe poeg Eedi saab kaasa elada ema ja isa rõõmule, et nende laps on mõisarahva poolt välja valitud olema noorhärra mängukaaslane oma kasitud olemise ja suurtsugu vaimu pärast. Peagi aga tunneb poiss suurt pahameelt, kui seesama uhke ema üritab teda palis küürida ja pigiharjaga kammida, seejärel küll rõõmustades poega pühapäevariiete selga panemisega. Mõisarahva ees muutub poisi üürike rõõm oma parimatest riietest aga kiiresti häbiks, kui ta võrdleb oma kehakatteid noorhärra uhke madruseülikonna ja hõbepannaldega kingadega. Veel suurem häbi võtab aga Eedi üle võimust siis, kui ta mütsi peast võtta unustab ja ema seda tema eest tegema peab. Esialgu talub poiss vanemate meeleheaks noorhärra kiusu, kuigi see paneb tema kannatuse tõsiselt proovile. Viimaks aga Eedi kannatus katkeb, mis viib tulise vihastumise ja magusa kättemaksuni. Kui siis kogu külarahvas Villi kisa peale kohale tormab, ei tunne Eedi oma tegude pärast piinlikkust, vaid teda kirjeldatakse kui vangi, kes mõisahärra ette nähtud karistuse isa käe läbi vastu peab võtma.

Vilde loo aegadeülesuse ühe põhjusena võib näha seda, et ta kirjeldab üldinimlikke olukordi ja tundeid, mis meile kõigile tuttavad. Eks ole ju igaüks, elagu ta millisel ajal tahes, tajunud ebaõiglust või tundnud end vahel alaväärsena. Plusspunkte lisab ka avatud tekst, mis lubab lugejal iseennast ja oma aega sinna sisse lugeda ning mõtiskleda selle üle, kuidas teha võrdsemat, õiglasemat maailma. Küllap seepärast ongi see jutuke enam kui sajand vastu pidanud ja seejuures nii mitmeid raamatukunstnikke inspireerinud.

* Elle-Mari Talivee. „Minu esimesed „triibulised““. Eesti lastekirjanduse kuldvara. Eesti Lastekirjanduse Keskus, 2018, lk 24-25.
 
Väljaanded omaette raamatuna:
Pääsuke, 1925 (ill. Helmut Valtman = HA-VE). Kättesaadav ka veebis. 
Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 1956 (ill. Richard Kaljo)
Eesti Raamat, 1964 (ill. Peeter Ulas)
Eesti Raamat, 1973 (ill. Enno Ootsing)
Tänapäev, 1999 (kaas Piret Niinepuu-Kiik)
 
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
 

Raamatusoovitused