Hea lugeja!
Siin on meie aprillikuu uudiskiri. Toome teieni värskemad uudised lastekirjanduse vallast, tulevastest olulisematest sündmustest, välismaal toimuvast ja palju muud. Meie Uudistajast leiate nagu ikka ka mitu toredat raamatusoovitust lastekirjanduse uurijalt Jaanika Palmilt. Selle kuu raamatust kirjutab teile keskuse praktikant Ene Mclaughlin.
Head lugemist!
Eesti Lastekirjanduse Keskus
|
|
Nukitsa konkursi võitjad on selgunud
XVII Nukitsa konkursil hääletas 6707 noort lugejat vanuses 5–13 aastat. Laste lemmikkirjanikuks osutus Janno Põldma ja parimaks illustraatoriks Heiki Ernits. Võidu tõi neile 2023. aastal kirjastuse Tammerraamat välja antud „Leiutajateküla pulmapidu“. Teisele kohale tulid kirjanikest Ilmar Tomusk ja kunstnikest Catherine Zarip raamatuga „Kullakallis kass“ (Tammerraamat, 2022). Kolmandale kohale hääletasid lapsed Andris Feldmanise ja Livia Ulmani kirjutatud raamatu „Erik Kivisüda“ (Postimees Kirjastus, 2022). Raamatukunstnike hulgas pälvis kolmanda koha Hillar Mets illustratsioonidega Ilmar Tomuski raamatule „Julius, mida sina suvel tegid?“ (Tammerraamat, 2022). Loe edasi...
|
|
Algupärase noorteromaani võistlus
Eesti Lastekirjanduse Keskus ja kirjastus Tänapäev kuulutavad välja algupärase noorteromaani võistluse, mis ootab käsikirju 14–18-aastaste noorte lugemisvara rikastamiseks. Parimad käsikirjad avaldab kirjastus Tänapäev ja võistluse auhinnafond on 3500 eurot. Loe edasi...
Fotol eelmise konkursi võiduraamatud
|
|
Järje Hoidja auhinna sai Ilmar Tomusk
Tallinna Keskraamatukogu andis juba 20. korda välja Järje Hoidja auhinna. Auhinnaga tunnustatakse eesti autorit, kelle raamatut on eelneval aastal raamatukogust enim laenatud. 2023. aastal oli selleks kirjanik Ilmar Tomuski lustakas raamat „Matemaatiline sõber: Marss Marsile“. Loe edasi...
|
|
Selgusid Tartu Lapsepõlve auhinna nominendid
Tartu linn annab kümnendat korda välja Lapsepõlve auhinna nime kandva kirjandusauhinna, mille laureaadiks saab üks 2023. aastal ilmunud laste- või noorteraamatu autor. Auhinna võitja selgub raamatu ja roosi päeval, 23. aprillil. Seekordsed Lapsepõlve auhinna nominendid on Margus Haava „Hundiema ühepajatoidu saladus“, Mika Keräneni ja Contra „Herta, löö siseküljega!“, Jana Maasiku „Kummituste peatänav“, Grethe Rõõmu „Kaarnapuu“ ja Mari Teede „Ingmar ja meri“. Loe lisa...
Tartu Lapsepõlve auhinna nominendid (foto: Tartu Linnaraamatukogu)
|
|
Näitus „Raamatust kaissu“ lastekirjanduse keskuse pööningul
Kuni 10. maini 2024 saab lastekirjanduse keskuse pööninguvitriinides näha Tartu Mänguasjamuuseumi näitust „Raamatust kaissu“. Loe edasi...
|
|
Publik valis Eesti kauneimaks raamatuks „Issi!“
Märtsis selgusid 2023. aasta Eesti kauneimate raamatute ja lasteraamatute publikulemmikud. Enam kui 300 hääletussedeli põhjal jõudsid lugemissõprade südametesse rõõmsatoonilised ja julged kujundused ning kaunid Eesti fotod. 25 kauneima Eesti raamatu ja 5 kauneima Eesti lasteraamatu konkursside publikuhääletusel osales 315 inimest, kellest 127 andis hääle värvierksale raamatule „Issi!“, mille autor on Indrek Koff, toimetaja Doris Kareva, piltide autor Elina Sildre ja kujundaja Dan Mikkin. 92 häält kogus publikult „Illikuku jutustab“, mille autor ja kujundaja on Margit Saluste. Loe lisa...
|
|
Selle hooaja viimased perehommikud
13. aprillil toimuval perehommikul teeme tutvust lastekirjanduse keskuse saalis oleva näitusega „Millest räägib linn?“. 20. aprillil tuleb perehommikule oma lapsepõlve lemmikraamatutest rääkima näitleja Maarja Johanna Mägi. Selle hooaja viimasel perehommikul, 27. aprillil teeme üheskoos muinasjutujoogat. Loe perehommikute kohta lisaks siit.
Fotol Maarja Johanna Mägi
|
|
Praktiline loovkirjutamise töötuba õpetajatele
Kevadvaheajal, 22. aprillil kell 12–15 toimub õpetajatele lastekirjanduse keskuses taas praktilise loovkirjutamise töötuba, mida viib seekord läbi lastekirjanik ja lasteajakirja Hea Laps peatoimetaja Kätlin Vainola. Koolitusele saab registreeruda siin kuni kohtade täitumiseni. Osalemistasu on 20 eurot.
Foto: Kätlin Vainola (autor: Dmitri Kotjuh)
|
|
Linnalaager „8 ühe hoobiga“ 1.–3. klassi lastele
Sel kevadvaheajal, 23.–26. aprillini toimub 1.–3. klassi õpilastele selle hooaja viimane linnalaager. Laagrit korraldavad Tallinna vanalinnas Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Nukuteatrimuuseum, Niguliste Muuseum ning Kadriorus Tallinna Linnamuuseumi filiaalid Peeter I maja ja lastemuuseum Miiamilla. Laagrisse registreerimine on avatud. Uuri lisa siit.
|
|
Muuseumiöö lastekirjanduse keskuses
18. mail kell 18–23 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses taas muuseumiöö, mida saadab rikkalik kultuuriprogramm. Tänavune muuseumiöö kannab pealkirja „Öös on vabadust“. Sissepääs kuni kolmeaastastele lastele tasuta, teistele 1 euro. Loe lisa...
|
|
Luulevõistlus lastele
2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval tähistati traditsiooniliselt rahvusvahelist lasteraamatupäeva. Inspireerituna 2024. aasta lasteraamatupäeva sõnumist „Lood rändavad linnutiivul, lootuses kuulda su rõõmust põksuvat südant“, korraldab IBBY Eesti osakond luulevõistuse „Luulelennul üle merede“. Oodatud on vabalt valitud teemal ja vormis luuletused lastelt vanuses 7–12. Töid ootame 30. aprillini aadressil ibby.estonia@gmail.com. Palume ära märkida autori nimi, vanus, kool ja kontakt. Parimatele on auhinnaks luuletöötuba mai lõpus Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Loe edasi...
|
|
Anti Saar esines Milano Eesti koolis
Aprilli algul esines kirjanik Anti Saar Itaalias Milano Eesti koolis, kus ta rääkis lastele oma raamatust „Kuidas istuda, kuidas astuda“. Arutleti koos selle üle, kas itaalia lastel on mõni sarnane kõnekäänd nende kohta, kes käituda ei oska, ja mismoodi meil ja neil korralik käitumine üldse välja võiks näha.
Foto: Anti Saar (autor Dmitri Kotjuh)
|
|
Bologna lasteraamatumess
8.–11. aprillini toimub Itaalias Bologna 61. rahvusvaheline lasteraamatumess, kus tutvustatakse ka uuemat Eesti lastekirjandust. 10. aprillil antakse messi 2024. aasta peakülaliselt Sloveenialt üle teatepulk järgmise aasta peakülalisele, Eestile.
|
|
Eesti lasteraamatud olid Läti lugemispeol edukad
Riias Läti rahvusraamatukogu 22. lugemispeol selgusid möödunud aasta parimad lasteraamatud. Lugejate hääletuse tulemusel sai 9+ vanuserühmas teise koha Triinu Laane „Luukere Juhani juhtumised“ ning 11+ vanuserühmas Reeli Reinausi „Kuidas mu isa endale uue naise sai“. Mõlemad raamatud on illustreerinud Marja-Liisa Plats. Loe edasi...
|
|
Aprill 2024. Cornelia Travnicek „Ketsid“
Napp lehekülgede arv raamatus ei tähenda alati seda, et lehtedele mahutatu oleks kergesti hoomatav või mõeldud kõige noorematele lugejatele. „Ketsid“ on sellest hea tõestus. Cornelia Travniceki 2012. aastal ilmunud debüütromaan on kujunenud Austria tänapäevase noortekirjanduse klassikaliseks teoseks. „Ketsid“ on pälvinud erinevaid auhindu, kinnitatud nii Saksamaa kui Austria koolides kohustuslikuks kirjanduseks ning viinud autori kohtuma lugejatega üle terve maailma. 2013. aastal jõudis autor ka Eestisse. Puhas rõõm, et Madli Oras Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni „meistri-selli“ programmi raames just selle teose valis ja eesti lugejateni tõi. Loe edasi...
Lastekirjanduse keskuse praktikant Ene Mclaughlin
|
|
„Sahtel“ on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtli illustraator Tuulike Kivestu-Rotella.
Minu sahtlis on päris mitu asja tööjärge ootamas. Parasjagu joonistan pilte Johanna-Iisebel Järvelille kirjutatud raamatule „Mardikas Mart“. See lugu räägib kiirustamisest ja sellest, et vahel tuleb tööde ja tegemiste kõrval aeg maha võtta ning lihtsalt puhata. Väikese mardika kõrval on raamatus mitmeid toredaid tegelasi nagu näiteks tuulelohe, kaelustuvi ja helikopter, keda on väga mõnus joonistada. Raamatu annab välja kirjastus Koolibri.
Kohe-kohe saabub trükikojast minu kirjutatud mudilasteraamat „Maailma parim sünnipäev“, kuhu joonistas imearmsad pildid Catherine Zarip ning mille annab välja kirjastus Tammerraamat. Raamat räägib sõprade leidmisest ning loodetavasti julgustab paljusid üksildasi lapsi.
Käsil on ka uus tekst – lugu siilist, kes leiab ühel päeval oma postkastist saladusliku postkaardi ja hakkab siis selle saatjat otsima. Kes sellele loole elu aitab anda, veel ei tea.
Suvel ootab mind ees kunstiresidentuur Jaapanis ning fotonäitus Veneetsias Palazzo da Mulas. Ootan mõlemat sündmust elevusega.
Foto: erakogu
|
|
„Varasalve“ rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume raamatutega eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Aprillikuu uudiskirjas tutvustab lastekirjanduse uurija Jaanika Palm teile Juhan Liivi raamatut „Vari“, mille saamislugu ulatub aastasse 1894.
Just tänavu, kui 30. aprill tähistatakse Juhan Liivi 160. sünniaastapäeva ning möödub 130 aastat jutustuse „Vari“ esmailmumisest, on paras aeg see meie kirjandusklassikasse kuuluv teos (taas)avastamiseks kätte võtta.
Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu projekti „Tähtteose kiirkursus“ „Varju“ käsitlevas klipis nenditakse, et Liiv kirjutas jutustuse vaid kaheksa päevaga palavikulises loomepuhangus. Napile valmimisajale vaatamata ei salga keegi teose kõrget taset, omanäolisust ega erakordsust nii ilmumisajal kui tänapäevalgi. Kirjaniku muu loomingu taustalgi on „Vari“ aegade jooksul endale väga erilise positsiooni kätte võidelnud, olles luule kõrval üks väheseid Liivi proosateoseid, mis tänasenigi, ja igati õigustatult, mitmetes koolides käsitlemist leiab.
Jutustuse peategelaseks on vallavaeste tarbeks loodud sookülast Kukulinnast pärit mitmekordne orb Villu, kes mõisa toapoisina töötava kasuvenna õpetusel lugema õpib ja erakordset taiplikkust ja hingehellust üles näitab. Siiski ei õnnestu Villul talle määratud sotsiaalsest klassist pääseda. Õiglustunne viib Villu teomeeste ihunuhtlust takistama, mistõttu ta julmalt läbi pekstuna meelemõistuse kaotab. Lapsepõlve igatsus näha metsa taga aimatavat Peipsit, avarat, kohisevat, vaba, jääbki teostumata. Igatsus, kui seda metsa ees ei oleks, jääb.
Liiv jälgib Villu elukäiku erakordselt suure südamesoojuse ja kaasaelamisega. Jutustuse alapealkiri „Lugu lähemast minevikust“ laseb toimuvat näha mitte ainult üksikisiku saatusena, vaid üldisemal, üldrahvalikul taustal, tuues esile 19. sajandi algupoole teoorjuse aja olud. Igast kirjutatud reast kumab kirjaniku unistus õiglasemast ühiskonnast, mil päritolu ega sugu ei määraks lapse elusaatust, vaid noore enda soovid, võimed ja tahe. Kasutades ilmekaid ja jõulisi vastandusi, nagu mõisnikud ja vallakehvikud, härrasrahva häärber ja teomeeste hurtsikud, metsa piiratus ja vete avarus, luuakse mõjus teos, millel tänaseski päevas oma lugu rääkida.
1984. aastal jutustuse ainetel valminud kuuldemäng, mille raadio tarvis seadis Tiia Rinne, on tänagi naudinguga Jupiteris kuulatav. Milliseks kujuneb aga režissöör Jaak Kilmi selle aasta sügisel linastuva ajaloolise põnevusfilmi „Vari“ saatus, näitab aeg. Filmi seob jutustusega, tõsi küll, peamiselt pealkiri. Tegemist on Indrek Hargla originaalstsenaariumil põhineva looga, milles hullumajast põgenenud Juhan Liiv kodukanti maapakku saabudes ootamatult mõrvajuurdluse tunnistajaks satub.
Jutustuse „Vari“ väljaanded omaette raamatuna:
G. Pihlakas, 1894
G. Pihlakas, 1903
Noor-Eesti, 1923
Geislingen, 1947
Eesti Raamat, 1966
Mixi Kirjastus, 2002
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
|
|
Raamatusoovitused
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm soovitab Postimehe raamatuportaalis 6 värsket põnevusraamatut, mida lapsed lugeda tahaks. ERRi kultuuriportaalist saab lugeda Jaanika lugemispäeviku märtsikuu sissekannet.
Lastekirjanduse eri Õpetajate Lehes
Aprilli algul ilmunud Õpetajate Lehest saate lugeda mitmeid huvitavaid artikleid lastekirjanduse teemal. Näiteks leiab siit lastekirjanduse uurija Jaanika Palmi artikli „Igaüks on isemoodi, aga oluline. Mitmekesisus lasteraamatuis“, mis inspireeritud kultuuririkkuse aastast. Väikeste laste suurtest tunnetest ja neist kõnelevatest raamatutest kirjutab Haapsalu Lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg. Lastekirjanduse õppejõud Mare Müürsepalt on ilmunud artikkel pildiraamatute teemal jne.
Kirjandusaasta 2023 ülevaatekoosolek
16. aprilli kell 17.30–20.30 korraldab Eesti Kirjanduse Selts koostöös Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonnaga kirjandusaasta ülevaatekoosoleku, mis keskendub 2023. aasta eesti kirjanduselule. Tänavu saab kuulata ettekandeid proosast, luulest, teatritekstidest, kirjanduskriitikast ning lastekirjandusest. Üritust saab jälgida otseülekande vahendusel. Täpsem info siin.
Noortekirjanduse päev Tallinna Keskraamatukogus
Reedel, 12. aprillil ootab Tallinna Keskraamatukogu kõiki noortekirjanduse huvilisi osalema noortekirjanduse päeval „Noor loeb“. Otse-eetris pakutavas mitmekesises programmis leidub noortekirjandust ja -kirjanikke tutvustavaid üritusi. Noortekirjanduse päeva korraldab Tallinna Keskraamatukogu koostöös Eesti Noortekirjanduse Ühinguga. Loe edasi...
Näitus „Kirjanduslike paikade taasloomine“ Tartus
Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis on kuni 18. maini avatud multimeedialahendustele tuginev näitus „Kirjanduslike paikade taasloomine“, kus saab näha nii täiskasvanute kirjandusest (näiteks Kafka), aga ka lasteraamatutest (Alice Imedemaal, Punamütsike, Väike Merineitsi jne) inspireeritud töid. Näituse kuraatorid on itaalia kirjandusuurijad ja ülikooli lektorid, doktor Francesca Arnavas ja Mattia Bellini. Loe lisa...
Piip ja Tuut ajavad võrseid Tallinna Botaanikaaias
6. aprillil esietendus Tallinna Botaanikaaias uus lavastus „Piip ja Tuut ajavad võrseid“, mille autor on Indrek Koff ja kunstnik Kristel Maamägi. Loe lisa...
Eesti Noorsooteatri suvelavastus „Lahenduste ministeerium“
26. mail esietendub Noorsooteatri Ferdinandi saalis Sanne Rooseboomi raamatu ainetel „Lahenduste ministeerium“. Suvised etendused toimuvad mängupaikades üle Eesti. Loe lisa...
|
|
|
|