Hea lugeja!
Veebruar toob ikka mitmeid tähtsaid uudiseid lasteraamatumaailmast. Selgunud on nii 5 kõige kaunimat Eesti lasteraamatut kui kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid.
Head uudistamist!
Eesti Lastekirjanduse Keskus
|
|
Selgunud on kauneimad lasteraamatud
 10. veebruaril kuulutati Kirjanike maja musta laega saalis välja 2021. aasta kauneimad lasteraamatud, milleks osutusid "Lydia" (ill. Jaan Rõõmus), "Orava sünnipäev" (ill. Regina Lukk-Toompere), "Kartuli kuningriik" (ill. Anne Pikkov), "Kartlik rebasepoeg" (ill. Catherine Zarip) ja "Appi!" (Kertu Sillaste). Eripreemiad said "Tuulelohe saab sõbraks" (ill. Ulla Saar), "Rahel, Anders ja ajaaugud" (ill. Marja-Liisa Plats) ja "Nabaprügi" (ill. Fred Kotkas). Eesti Lastekirjanduse Keskuse preemia pälvis Jaan Rõõmuse illustreeritud raamat "Lydia". Loe edasi... |
|
Uus illustratsiooni-alalne teematund
 Lastekirjanduse keskus kutsub 4.–9. klasse osalema uues teematunnis "Lugu pildis", mille eesmärk on äratada õpilastes huvi raamatuillustratsiooni vastu ja arendada laste esteetilist taju. Piltide roll raamatus on väga tähtis, sest need aitavad paremini mõista teksti ning avastada maailma. Tunnis tutvutakse Ulla Saare, Gerda Märtensi, Regina Lukk-Toompere ja teiste Eesti tuntud illustraatorite töödega. Uuritakse erinevaid tehnikaid ja vaadeldakse, kuidas visandist sünnib raamatupilt. Loe edasi... |
|
Lastekirjanduse aastapreemia nominendid on selgunud
 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid on selgunud. Lastekirjanduse valdkonnast nomineeriti preemiale Sandra Heidovi "Minu robot" (Varrak), Kadri Hinrikuse "Elevant" (Tammerraamat), Kätlin Kaldmaa "Lydia" (Hunt), Kristi Kangilaski "Suur rüütel" (Päike ja Pilv), Indrek Koffi "Kuhu lapsed said?" (Härra Tee & proua Kohvi) ja Anti Saare "Kuidas minust ei saanud kirjanikku" (Kolm Elu). Lastekirjanduse žürii koosseisu kuulusid Jaanus Kõuts (esimees), Leelo Märjamaa ja Ulla Saar. Loe edasi... |
|
Lucija Mrzljaki isikunäitus lastekirjanduse keskuses
 Eesti Lastekirjanduse Keskuse illustratsioonigaleriis saab kuni 5. märtsini imetleda horvaatia päritolu illustraatori ja animafilmirežissööri Lucija Mrzljaki isikunäitust "Sotto voce" ("Tasasel häälel"). Illustraator on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia magistrantuuri animatsiooni eriala Priit ja Olga Pärna juhendamisel. Ta on osalenud küll mitmetel lastekirjanduse keskuse korraldatud grupinäitustel nii Eestis kui välismaal, kuid "Sotto voce" on tema päris esimene isikunäitus. Loe edasi... |
|
Liisa Maria Murdvee näitus "Hundilood"
 Eesti Lastekirjanduse Keskuse trepigaleriis saab kuni 5. märtsini uudistada Liisa Maria Murdvee näitust "Hundilood". Murdvee elab Tartus, kus ta tegutseb vabakutselise kunstnikuna ja tegeleb kirjutamise, maalimise, fotograafia ja palju muuga. Näitusel näeb tema illustratsioone Juhani Püttsepa raamatust "Väikese hundi lood", mis võitis aastal 2008 Põlvepikuraamatu konkursil I–II koha ja pälvis 2010. aastal 5 kauneima Eesti lasteraamatu konkursil žürii eripreemia. Loe edasi... |
|
Natalja Velchinskaya näitus "Lilled ja kaardid"
 16. –28. veebruarini on lastekirjanduse keskuse pööningugaleriis avatud vene kunstniku Natalja Velchinskaya näitus "Lilled ja kaardid". Näitusel on väljas kunstniku tööd tema "botaaniliste lehtede ja geograafiliste kaartide" kogust. Geograafilised kaardid on katsetused suminagashi tehnikas (Jaapani versioon tilgatrükist). Lilled seevastu on käsitsi värvitud siidkangastest valmistatud ja väikeste pistetega tikitud. See on ühtaegu nii poeetiline herbaarium kui botaaniku teaduslik töö. Loe edasi... |
|
Programm "Gutenbergi jutumeeter"
 Tartus raamatupoes Biblioteek alustab terve aasta kestev, peamiselt eelkooliealistele sihitud lasteprogramm "Gutenbergi jutumeeter". Kord kuus satub sinna külla mõni eriti suur laste- ja raamatusõber. Eesti Lastekirjanduse Keskus pani programmi tarbeks kokku nimekirja algupärastest ja tõlgitud raamatutest, mida iga mudilane võiks enne kooliminekut isa-emaga lugeda. Nimekirja põhjal valmis Gutenbergi jutumeetri lugemispass. Aasta lõpus ootavad usinamaid lugejaid erilised auhinnad! Loe edasi... |
|
Lastekirjanduse aastakoosolek
 Neljapäeval, 3. märtsil 2022 kell 14–17 toimub lastekirjanduse keskuses lastekirjanduse aastakoosolek, kus antakse ülevaade möödunud aastal välja antud lasteraamatutest. Ettekannetega esinevad Jaanika Palm, Krista Kumberg ja Anneliis Lepp. Samuti kuulutatakse välja lastekirjanduse asjatundjate poolt välja valitud head laste- ja noorteraamatud 2021. Osalemiseks on vajalik end eelnevalt registreerida. Koosoleku otseülekannet saab vaadata keskuse Facebookist. Loe edasi... |
|
Veebruari perehommikud lastekirjanduse keskuses
 Veebruaris saab lastekirjadnduse keskuse laupäevastel perehommikutel kohtuda mitme põneva külalisega. 12.02 tulevad meile külla näitlejad Doris Tislar ja Joosep Uus, kes mängivad peaosi noorsooteatri värskes lavastuses "Röövlitütar Ronja". 19.02 meisterdab lastega illustraator ja nukukunstnik Tiia Mets ning 26.02 räägivad Aasta Rosina auhinna võitnud raamatust "Kuhu lapsed said?" selle autorid Indrek Koff ja Elina Sildre. Loe edasi... |
|
Eesti illustraatori looming Bologna raamatumessil
 Bologna rahvusvahelise lasteraamatumessi 56. illustratsiooninäitusel näeb ka Eesti illustraatori Marja-Liisa Platsi töid. Kokku kandideeris näitusel osalema 3873 raamatukunstnikku 92 riigist üle kogu maailma. Nende hulgast valis žürii välja 318 finalisti, kelle hulgast omakorda valiti välja 78 võitjat 29 riigist. Lõppnimekirja jõudnud illustraatorite pilte on võimalik imetleda märtsis rahvusvahelisel Bologna raamatumessil toimuval illustratsiooninäitusel. Loe edasi... |
|
Nukitsa konkurss ootab lapsi hääletama
 Kõikidel Eestimaa lastel vanuses 6–13 on veel kuni 23. veebruarini 2022 võimalik valida Nukitsa konkursil oma lemmikkirjanik ja raamatukunstnik. Hääletada saab raamatukogudes üle Eesti või lastekirjanduse keskuse kodulehel. Valiku saab teha 100 eesti lasteraamatu hulgast, mis on ilmunud kahe viimase aasta jooksul. Võitjad kuulutatakse välja rahvusvahelisel lasteraamatupäeval 2. aprillil 2022 keskuses toimuval auhinnapeol. Loe edasi... |
|
 Veebruar 2022: Kätlin Kaldmaa "Lydia"
(Laste)kirjanikud võib jagada kahte suurde gruppi. Ühe rühma moodustavad need, kelle jaoks on primaarne põneva loo rääkimine, teise aga võib liigitada autorid, keda inspireerib raamatut kirjutama maailma paremaks muutmise soov. Kätlin Kaldmaa kuulub kindlasti sellesse teise gruppi. Tundub, et talle on käivitamiseks vaja tõsielulist probleemi, mida siis kirjutades lahendama asuda. Kui "Lugu Keegi Eikellegitütre isast" (2012) tõi keskmesse üksikemade lapsed ning "Halb tüdruk on jumala hea olla" (2016) esitas meile olukordi, kus laps kasvatab lapsi, kui vanemad tööd rügavad, siis elulooraamatuks maskeerunud "Lydia" julgustab lapsi, eriti tüdrukuid, olema vapram, tegema rohkem ning mitte võtma väikese ja väeti hoiakut, mida sulle nii lahkelt pakutakse.
Kirjanikku on ilmselt kandnud suur missioonitunne – ei ole siiani keegi asunud niisama ja vabatahtlikult meie kultuuri ühe mõjukama luuletaja elulugu lastele sobivasse vormi töötlema. Täiskasvanuile on Koidulast küll valminud näidendeid, kuid lastele ja noortele pole midagi ilmutatud, kui mitte arvestada Loone Otsa paarileheküljelist peatükki raamatust "Lugusid kuulsatest eestlastest" (2017). Seepärast ongi pidevalt kooliprogrammides olnud Koidulast tänapäevaks saanud vaid pilt kirjandusklassi seinal, kivistis, mille tagant raske pärisinimest ja tema lugu märgata. Loe edasi...
|
|
 "Sahtel" on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtlid illustraator Anu Kalm.
Minu laual on täiendused keelekümbluse õpiku ja töövihiku "Tere, kool!" 1. klassi 1. osale. Uuesti tuleb joonistada telereid, arvuteid ja telefone, mille välimus on aastatega teisenenud, et pildid ikka noorele lugejale ajaga kaasas käiksid. Jänesed ja oravad jäävad samaks, nemad nii lihtsalt ei muutu, nende tegemised kestavad piltidel üle aastate.
Töölaua teisel nurgal on tore käsikiri Anne Gravelt, uus lugu Toomasest ehk Tommist, kes on nüüd juba teise klassi õpilane. Soe ja südamlik tekst, joonistan suure rõõmuga. Teen alguses mõtteid sättides pliiatsiga paberile kogu raamatu pildid, et sisu terviklikult paika saada. Joonistades tulevad ka tegelased, pilt pildi järel võtavad õige näo ja kuju. Siis korrigeerin kalkapaberitel täpsemaks ja lõpuks joonistan puhtalt paberile, selle raamatu tarbeks kolme erineva vildikaga – heledam ja tumedam hall ning must. Joonistada armastan väga, värvipliiatsid on mu sõbrad lapsepõlvest peale.
Veel on tulemas käsikiri raamatule, mis kingitakse vastsündinud uutele kodanikele, aga esialgu on see veel tekstide kokkupanemisel. Aja selleks olen küll juba plaaninud. Suvedel saangi teha suuremaid töid, siis on õpetajatööst pikk puhkus. Hea on teha puhas töö ühes jutis, tulemus saab ühtlasem ja elad tegemise aja raamatu maailmas, keskendud sellele.
|
|
 "Varasalve" rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume ühe raamatuga eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Sel korral jäi meile pihku Teet Kuusmaa "Pontu ja Priidu" aastast 1977.
On vähe neid autoreid, keda nimepidi ei teata, kuid kes end sellele vaatamata jäädavalt meie lastekirjanduse ajalukku on kirjutanud. Teet Kuusmaa (1931–2004) on kindlasti üks neist, kelle nimi paljudele raamatusõpradele midagi ei ütle, kuid kui mainida, et tegemist on Priidu ja Pontu loojaga, siis teavad vist küll kõik, kes eelmise sajandi 70.–80. aastail lapsed olnud, kellega on tegu. Tavaelus ehitusinseneri ametit pidanud Kuusmaa hobiks oli karikatuuride ja koomiksite joonistamine.
Legendaarne Priidu ja Pontu koomiks sai tuule tiibadesse 1973. aastal, mil see toonases lastelehes Säde ilmuma hakkas ja kiiresti lugejate/vaatajate seas austajaid võitis. 1977. aastal anti see välja õhukese brošüürina ja sai vaatamata toonasele hiigeltiraažile juba 1979. aastal kordustrüki. Samad tegelased seiklevad lugejamenust innustununa ka järjelugudes "Priidu ja tema sõber Pontu" (1983) ning "Kes armastab, ei hammusta" (1987). Üks põhjus, miks Priidu ja Pontu nii popid tegelased olid, peitus koomiksivormis – polnud ju omal ajal ses vallas eriti suurt valikut. Teine ja ehk määravamgi põhjus oli Kuusmaa soe ja mõnusalt humoristlik stiil, mis noori lugejaid köitis.
Nagu nimigi ütleb, pajatab "Pontu ja Priidu" koolipoisi ja tema truu sõbra, bernhardiin Pontu lustakatest seiklustest. Koolitunnid ja kelgutamine, loomaaia külastamine ja kinoskäik, pioneerilaagrisse minek ja vanemate abistamine – kõike teevad vahvad sõbrad koos. Pontu on Priidule abiks ka siis, kui on vaja geograafiat vastata, males vastast võita või maitsvat õuna puu otsast alla raputada. Olgu elu poolt pakutavad väljakutsed millised tahes, sõbrad jäävaid ikka üksteisele toeks.
Tore, et kõik need lood hiljuti taas ühiste kaante vahel välja anti. Nii saavad needki, kel omaaegseid hittraamatuid enam käepärast pole, taas sellele vahvale duole kaasa elada ja nende seiklustest rõõmu tunda.
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
|
|
Sõber Raamat. Kuula lapsega
Sõber Raamat on psühholoogide koostatud audiolugude sari, mis aitab lastel elus ettetulevaid olukordi mõista ja nendega toime tulla.
Töötuba "Tekst ja pilt lasteraamatus"
Pühapäeval, 20. veebruaril kell 11-16 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses Drakadeemia töötuba "Tekst ja pilt lasteraamatus", mida juhendavad lastekirjanik Liis Sein ja illustraator Kertu Sillaste.
Lavastus "Röövlitütar Ronja" noorsooteatris
Eesti noorsooteater tõi lavale Astrid Lindgreni armastatud lasteraamatul põhineva lavastuse "Röövlitütar Ronja". Peaosi täidavad Doris Tislar ja Joosep Uus ning lavastaja on Taavi Tõnisson.
Raamatusoovitused
Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjandusuurija Jaanika Palm soovitab Postimehe raamatuportaalis "6 põnevat aimeraamatut, mis teevad lapse targemaks ja avardavad silmaringi".
Eesti Kirjameeste Selts 150
9. märtsil 2022 algusega kell 11 toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Kirjameeste Seltsi 150. aastapäevale pühendatud konverents. Ettekandega astub üles ka lastekirjanduse uurija Jaanika Palm.
|
|
|
|
