Hea lugeja!
Nii nagu uus kooliaasta, algas ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse uus hooaeg uue hooga ning Lastekirjanduse Uudistaja on tagasi, et anda ülevaade kõigest sellest põnevast, mis meie majas ja ka lastekirjanduse maailmas laiemalt toimub. Nii nagu septembris kombeks, on meil uudiskirjas lausa kaks kuu raamatut korraga. "Sahtli" rubriigis saab lugeda Iisraeli illustraatori Lena Revenko tegemistest ja toimetamistest.
Head lugemist!
Eesti Lastekirjanduse Keskus
|
|
Sten Roosi muinasjutuvõistlus kutsub taas osalema
 Sten Roosi muinasjutuvõistlus leiab sel korral aset juba 31. korda ja kutsub 11–15-aastaseid õpilasi kirjutama vabalt valitud teemal muinaslugusid. Tekstid palume saata lastekirjanduse keskusesse 13. jaanuariks 2023. Võistlustöö pikkus on 1–2 A4 lehekülge. Võitjad tehakse teatavaks 2023. aasta juunikuus. Muinasjutuvõistluse eesmärgiks on äratada lastes huvi omaloomingu vastu, parandada nende emakeelset väljendusoskust ning arendada loovust. Loe edasi... |
|
Värske Rõhu kriitikakonkurss ja -seminarid
 Värske Rõhk kuulutab juba neljandat korda välja noorte kriitikute konkursi! 5. septembrist 25. oktoobrini toimuvale võistlusele on oodatud osalema kuni 30-aastased autorid. Sel aastal on konkursil kolm põhifookust: noorteromaanide arvustamine, poliitiline kirjanduskriitika ja luulekriitika. Koos Eesti Lastekirjanduse Keskusega antakse konkursil välja eripreemia parimale noorteromaani arvustusele. Tänavu toimub kriitikakonkursi raames ka kolm tasuta kriitikaseminari. Nendest üks leiab aset 27. septembril Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Loe edasi... |
|
Anne Pikkovi isikunäitus "Pildirida"
 Eesti Lastekirjanduse Keskuses on kuni oktoobrini avatud möödunud aastal Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia pälvinud raamatukunstniku Anne Pikkovi näitus "Pildirida". Preemiat antakse välja aastast 2019 ja võiduga kaasneb võimalus korraldada isikunäitus lastekirjanduse keskuse illustratsioonigaleriis. Pikkov võitis preemia oma mängulise ja üllatusi pakkuva loomingu eest ja tema kirkavärvilisi ning isikupäraseid pilte saavadki huvilised keskuses uudistada. Loe edasi... |
|
Lastekirjanduse keskuse uued huviringid
 Lastekirjanduse keskuses alustavad sel hooajal tööd lausa kaks uut huviringi. Värsket koomiksiringi juhendavad tuntud Eesti koomiksikunstnikud Kristel Maamägi, Liisa Kruusmägi ja Elina Sildre. Uues e-loovkirjutamises saavad kaasa lüüa õpilased üle kogu Eesti, sest ringitöö toimub Zoomi keskkonnas. Lapsi juhendavad lastekirjanikud Liis Sein ja Kätlin Vainola ning illustraator Kertu Sillaste. Lisaks jätkavad tegutsemist keskuse illustratsiooni- ja loovkirjutamise ringid. Registreerimiseks kirjuta katrin@elk.ee. Loe edasi... |
|
LUUP luulekonkurss
 Tartu laste- ja noortekirjanduse festival on kasvamas üle-eestiliseks ning kannab nüüdsest nime laste ja noorte kirjandusfestival Luup. Festivali luulevõistlusele oodatakse vabas vormis luuletust, milles tuleb kasutada vähemalt üht (aga võib ka mitut) viiest märksõnast: "vaikus", "mets", "värav", "pilvitus" ja "vari". Võistlustöid hinnatakse kolmes vanuseklassis: 4.–6. klass, 7.–9. klass ning 10.–12. klass. Luuletusi oodatakse märgusõna "Luulevõistlus" all hiljemalt 3. oktoobriks 2022 Eesti Lastekirjanduse Keskuse meiliaadressile elk@elk.ee. Loe edasi... |
|
Lugemisprojekt Meie Väike Raamatukogu alustab taas
 Kuni 30. septembrini saavad koolieelikute lasteaiarühmad ning koolide 1. ja 2. klassid registreeruda lugemisprojekti Meie Väike Raamatukogu. Kõik registreerunud rühmad ja klassid saavad 6 raamatust ja töövihikutest koosneva komplekti, mille abil lugemist rõõmsamaks ja põnevamaks muuta. Lugemisprojekti raamatuteks on valitud Kadri Kiho “Endel ja Kati”, Monika Undo “Hernehirmutis Hugo otsib tööd" ja Tia Navi “Kimalane Karla ootab vihma” (Eesti), Evelina Daciūtė “Õnn on rebane” (Leedu), Kim Fupz Aakesoni “Lõvitüdruk” (Taani/Austria/Saksamaa) ja Przemysław Wechterowiczi “Olla nagu tiiger” (Poola). Loe edasi... |
|
Mudilastunnid lastekirjanduse keskuses
 Septembris tulevad suvepuhkuselt tagasi lastekirjanduse keskuse mudilastunnid. Kokkusaamised on mõeldud 2–3-aastastele raamatusõpradele ja need toimuvad esmaspäeviti ja neljapäeviti kell 11–12. Tunnis osalemiseks ei ole lugemisoskus vajalik. Üheskoos uurime raamatuid, mängime mänge ja meisterdame. Ootame mudilast keskusesse koos ema või isaga. Loe edasi... |
|
"Lugemisisu" stardikoolitus
 Reedel, 16. septembril 2022 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses "Lugemisisu" programmi uue hooaja stardikoolitus, millest osa saama on oodatud laste lugemisprogrammiga liitunud raamatukogude esindajad. Osavõtt on tasuta ning vajalik on eelregistreerumine kohtade täitumiseni. Stardikoolitust saab jälgida ka veebiülekande vahendusel Facebookist "Lugemisisu" grupist. Facebookis salvestuse jälgimiseks koolitusele registreerima ei pea. Salvestus koolitusest jääb paariks kuuks ka järelvaadatavaks. Loe edasi... |
|
Perehommikud lastekirjanduse keskuses
 Lastekirjanduse keskuse perehommikud kutsuvad väikeseid ja suuri kirjandushuvilisi raamatuseiklustest osa saama laupäeviti kell 12–13.30. Hooaja esimene perehommik toimub 24. septembril. Igal perehommikul on oma teema ning uued ja põnevad esinejad. Jutustame ja kuulame toredaid lugusid ning peame aru tähtsate ja huvitavate asjade üle, saame tuttavaks kirjanike ja illustraatoritega ning uurime raamatuid. Esimesel kohtumisel hakkame mängima tähtedega. Otsime, peidame, seame ritta ja püüame kinni. Loeme lugusid tähtedest ja meisterdame. Loe edasi... |
|
 August 2022. Colas Gutman "Kirbu-krants"
Enamasti kujutatakse koeri lasteraamatutes vaprate, võitmatute ja truude kaaslastena, kes igast olukorrast väljapääsu leiavad. Meenutagem siin kohal kasvõi Lassiet, kes alati koju tuleb. Siiski leidub mõningaid teistsuguseid penisid, kes vaatamata oma ebatäiuslikkusele nii vormis kui sisus vähemalt samavõrra sümpaatsed on. Colas Gutmani kirjutatud, Marc Boutavanti illustreeritud ja Indrek Koffi tõlgitud "Kirbu-Krants" võib poeriiulitel kergesti märkamatuks jääda – niivõrd õbluke ja väikese formaadiga on see raamat. Kes aga on kaanel tuvastanud armsa sitsiva loomakese roosas mullis, on kindlasti kohe intrigeeritud ja tahab teada, millest teos pajatab. Loe edasi...
|
|
 September 2022: Kadri Kiho "Endel ja Kati"
Kadri Kiho nimi on tõsistele lasteraamatusõpradele tuttav juba 2017. aastast, mil ta Põlvepikuraamatu konkursil esimese koha saavutas. Võiduteos, illustraator Mirjam Siimuga koostöös valminud "Auklik päev" (2019) pajatab poisist, kelle päev sisaldab igasuguseid auke – löökauke ja roosteauke, kalendriauke ja sõõrikuauke jne. Autori teinegi lasteraamat, hiljuti ilmunud "Endel ja Kati" sai tuule tiibadesse samalt loomevõistluselt, saavutades seal mullu samuti esimese auhinna. Erinevalt "Auklikust päevast" keskendub aga "Endel ja Kati" täiskasvanutele väljakutseid pakkuvale elule.
Raamatu peategelane Endel on bussijuht, kes tunneb end rooli taga nagu kodus. Kati on Endli tubli töökaaslane, kes elab kuskil bussi armatuurlaua värviliste tulede taga. Alati, kui Endel sõitma hakkab, asub Kati malbe, kuid enesekindla häälega bussi kõlaritest peatuste nimesid ette lugema. Ühel neljapäeval on aga Kati haigeks jäänud ning Endel peab teadustamisega ise toime tulema. Endlile kohe üldse ei meeldi rahvahulkade ees rääkida ja ta satub suurde ärevusse. Kuidas küll saada hakkama selliste peatusenimedega nagu Viievarba, Pingviinitu, Partla või Ertshertsog Ernsti plats? Loe edasi...
|
|
 "Sahtel" on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtlid Iisraeli illustraator Lena Revenko, kes külastas oma näitustega suvel ka Eesti Lastekirjanduse Keskust.
Alguses on alati paber. Mul on terve kuhi vanu raamatuid, ajalehti ja kirju, mida ma olen kogunud Iisraeli kirbuturgudelt või reisides. Võtan lehe ja silmitsen seda mõnda aega, püüdes ette kujutada, mida ma joonistama hakkan.
Siis teen pliiatsiga kiire visandi, aga kustutan selle tihtilugu ära, teen uue, kuni leian õige tegelaskuju. Mõnikord kasutan viiteid nagu vanu käsikirju, illustratsioone ja fotosid. Siis katan paberi tumepruuni akrüülvärviga, kannan sellele eelnevalt pliiatsiga tehtud visandi ning asun joonistama: kõigepealt heledad alad, siis tumedad alad, nagu mulle vene kunstikoolis õpetati. Siis lisan detailid. Nende loomiseks kasutan akrüülvärvide ja akvarellide segu, lõpus jäävad ainult akvarellid ja spetsiaalsed värvid miniatuuride tarbeks, mille ostsin kunagi Indiast. Viimaks, kui olen kindel, et maal on valmis, lisan allkirja.
Suur osa minu töödest tegeleb inimese sisekonfliktidega. Mõnikord proovime oma tegutsemise motiive isegi enese eest peita, rääkimata negatiivsetest emotsioonidest või kirgedest. Koletised ja olendid minu maalidel on tavaliselt need tunded ja emotsioonid, mida me proovime varjata või kamuflaažiga katta. Näiteks kujutavad mitmed minu tööd neutraalse ilmega tegelasi, kelle pea peal on end mugavalt sisse seadnud üks ahvipärdik (ahv on mitmetes kultuurides kire sümboliks). See ahvipärdik itsitab ja ei lase neil lõõgastuda. Olen ka kujutanud naist, kelle käekotist põgeneb palju väikeseid tegelasi, kes on nagu probleemid, mis kasvavad üle pea. Kokkuvõttes üritan luua visuaalset keelt, mis põhineb nii sümbolitel kui mütoloogial kui ka minu enda kogemusel ja elulool ning on seega isiklik.
|
|
 "Varasalve" rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume ühe raamatuga eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Septembris möödus 130 aastat lastekirjanik Jüri Parijõe sünnist, mille puhul otsisime varasalvest välja tema raamatu "Tsemendivabrik" aastast 1926. Parijõe teisi raamatuid saab uudistada lastekirjanduse keskuse varakambris oleval näitusel.
2. septembril tähistasime Jüri Parijõe 130. sünniaastapäeva. Tema loomingu märgilisust ja mõju meie lastekirjanduse kujunemisele on raske üle hinnata. Parijõgi oli üks esimesi lastekirjanduse vallas haritud ja oma tegevust tõeliselt teadvustavaid lastekirjanikke. Oma teoseid ei loonud ta mitte täiskasvanud lugejatest ja kriitikutest lähtuvalt, vaid tema jaoks oli olulisim just noor lugeja, laps. Parijõgi oli kirjanik, kes hindas ja usaldas oma teoste adressaati ning tundis talle luues ka suurt vastutust.
Parijõe mõjuvaim teos "Tsemendivabrik" (esmatrükis "Semendivabrik") sisaldab 16 autobiograafilse alatooniga, omas ajas vägagi novaatorlikku novelli. Igaüks neist on küll omaette tervik, kuid üheskoos moodustavad nad harmoonilise koosluse, mis on suurem üksikosade summast. Lood pajatavad 7–8-aastase Jaan Pari suu läbi tema lapsepõlvest 20. sajandi alguse maaolustikus, tehes seda lapseliku avameelsuse ja siirusega. Raamat algab juttudega lapse toimetamisest kodus ja lähikonnas ("Katkine kruus", "Vargus", "Uued saapad"). Seejärel lapse maailma avardub: järgnevad oma elupaiga ("Meie küla") ja külameeste tööelu ("Streik", "Sadamas") kirjeldused ning laste mängud, mis on tõuke saanud täiskasvanute elust ("Tsemendivabrik"). Kogumik lõpeb kolmeosalise novelliga "Vanaema surm", mis justkui märgib sümboolselt lapsepõlve lõppu. Loe edasi...
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
|
|
Eesti Lastekirjanduse Keskus toestab lugemise kolme sammast
Lastekirjanduse keskuse toredad eksperdid kõnelevad Õpetajate Lehes sellest, milliste tegevustega lapsed ja raamatud kokku viia.
Lugemise tähtsusest
Lastekirjanik Ilmar Tomusk mõtiskleb Õpetajate Lehes lugemise tähtsuse üle: "Inimese aju oskab koguda infot ning seda analüüsida, töödelda, edasi arendada. Kuidas jõuab info ajusse? Suuremalt jaolt ikka lugedes."
Perepäev "Kogu Eesti loeb" Laagna aias
Rahvusvähemuste päeval, 24. septembril on kõik huvilised oodatud Laagna raamatukogu (Võru 11) juurde kogukonnaaeda, kus toimub tasuta perepäev "Kogu Eesti loeb!"
Meemikonkurss "Kogu Eesti loeb"
Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laste- ja noorteosakond kutsub raamatukogude teema-aasta raames noori vormistama meemideks oma kogemusi ja mõtteid seoses lugemise ja raamatutega.
Mika Keränen: kui ei loe, siis läheb pea paksuks
Mika Keränen arutles "Vikerhommikus" lugemise tähtsuse üle ja jagas ka raamatusoovitusi. "Lugemine ei ole ainult laste asi – sellega peavad tegelema ka täiskasvanud, et nad saaksid aru, mis ümberringi toimub," sõnas kirjanik.
|
|
|
|
