Hea lugeja!
Enne kui Uudistaja suvepuhkusele läheb, saate siit lugeda veel viimaste uudiste ja tulevaste sündmuste kohta lastekirjanduse vallas. Kuu raamatuks valis meie lastekirjanduse uurija Jaanika Palm seekord Maria Parri „Oskar ja mina. Kõike meie mängukohad“ ja varasalvest tutvustab ta teile Asta Kassi 1983. aastal ilmunud raamatut „Pahupidi puhkus“. „Sahtli“ rubriiki kirjutas seekord tõlkija Vahur Aabrams.
Ilusat sooja suve ja head uudistamist!
Eesti Lastekirjanduse Keskus
|
|
Sten Roosi muinasjutuvõistluse võitjad selgunud
Eesti Lastekirjanduse Keskuses kuulutati 8. juunil välja 32. Sten Roosi nimelise muinasjutuvõistluse võitjad. Kokku saadeti võistlusele 241 muinasjuttu vabalt valitud teemal ning osalejaid oli 61 koolist. Tänavuse muinasjutuvõistluse esimese koha sai Gerli Grau Palivere Põhiooli 9. klassist muinasjutu „Metsloomade laulupidu“ eest. Teise koha vääriliseks hindas žürii Tabasalu Kooli 4. klassi õpilase Harriet Luure muinasjutu „Jänese julgustükk“. Kolmandale kohale tuli Elsbet Steinberg Tallinna Reaalkooli 5. klassist oma muinasjutuga „Karli kratt“. Loe edasi...
Fotol tänavuse Sten Roosi muinasjutuvõistluse auhinnasaajad
|
|
Narva kunstiresidentuuri oodatakse kandideerima lastekirjanikke ja illustraatoreid
Narva kunstiresidentuur NART ja lastekirjanduse keskus kuulutavad taas välja konkursi kahele lastekirjanduse residentuurile, millest üks on lastekirjanikule ja teine illustraatorile. Residentuuriga kaasneb 3000-eurone stipendiumifond (1500 eurot ühele autorile) ja elamisvõimalus NARTis perioodil 1.–31. detsember 2024. Kandideerima on oodatud nii Eesti kui ka välismaa autorid, kes töötavad kas üksi või loometandemina. Taotluste esitamise tähtaeg on 12. juulil 2024. Loe edasi...
Fotol Narva kunstiresidentuur (NART)
|
|
Lasteraamatute illustratsioonide näitus Kärdlas
Kärdla Kultuurikeskuse sammassaalis saab kuni 26. augustini näha lasteraamatute illustratsioonide näitust „Piltidega imet tabamas“. Näitust korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös Hiiumaa kirjandusfestivaliga teist aastat järjest. Näituse kuraator on Viive Noor. Loe edasi...
Pildil Viive Noore illustratsioon
|
|
Kutsume raamatukogusid „LUGEMISISU“ programmiga liituma
Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugemisprogramm „LUGEMISISU“ kutsub raamatukogusid 2024/2025 hooajaks liituma! Sügisel 7. hooaega startiv lugemisprogramm innustab lugema 5–10-aastaseid lapsi, pakkudes raamatukoguhoidjale mängulisi lisategevusi ja teematunde. „Lugemisisu“ lugemisprogrammi registreerimine toimub 23. augustini 2024. Loe edasi...
|
|
„Puust ja punaseks“ koolipäevad
Tallinna vanalinna seitsme muuseumi ja keskuse ühine koostööprojekt „Puust ja punaseks“ jätkub ka 2024/2025 õppeaastal. 4.–6. klassidele suunatud ettevõtmise eesmärk on ühe meeleoluka päeva jooksul pakkuda teadmisi teatri, kunsti ja muusika vallas või hoopis uurida lähemalt ajalugu, loodust, kirjandust ja disaini. Koolipäevadele saab gruppe registreerida alates 26. augustist. Loe lisa...
|
|
Lastekirjanduse keskuse suvised lahtiolekuajad
22. ja 24. juunil on lastekirjanduse keskus suletud. Alates 25. juunist kuni 19. augustini on keskus avatud esmaspäevast reedeni kella 10–17, laupäeval ja pühapäeval oleme suletud. Alates 21. augustist oleme avatud taas esmaspäevast reedeni 10–18, laupäeval 11–16 ja pühapäeval suletud.
|
|
Lastekirjanduse keskus osaleb Pärnu kirjandusfestivalil
Eesti Lastekirjanduse Keskus on vahva programmiga kohal Pärnu kirjandusfestivalil, mis toimub 17. augustil Koidula pargis. Laval esinevad mitmed armastatud lastekirjanikud ja LAPS LOEB alal saab meisterdada ja mängida. Täpsem programm tekib suve jooksul kirjandusfestivali Facebooki lehele.
Fotol Pärnu kirjandusfestivali publik 2023. aasta augustis
|
|
Algupärase noorteromaani võistlus
Eesti Lastekirjanduse Keskus ja kirjastus Tänapäev kuulutavad välja algupärase noorteromaani võistluse, mis ootab käsikirju 14–18-aastaste noorte lugemisvara rikastamiseks. Parimad käsikirjad avaldab kirjastus Tänapäev ja võistluse auhinnafond on 3500 eurot. Loe edasi...
Fotol eelmise konkursi võiduraamatud
|
|
Eesti illustraatorite näitus Almatõs
Kuni juuni lõpuni on Kasahstanis Almatõ Lasteraamatukogus avatud Eesti illustraatorite näitus „Sirvime eesti lasteraamatuid V“. Näitus rändas Almatõsse Astanast ja sel osalevad Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Piret Mildeberg, Gerda Märtens, Viive Noor, Margit Saluste, Catherine Zarip ja Urmas Viik. Loe edasi...
Pildil Gerda Märtensi illustratsioon
|
|
Tallinna illustratsioonitriennaali näitus Poolas
Juulis ja augustis saab Poolas Płocki kunstigaleriis näha Tallinna illustratsioonitriennaali (TIT) 2020 ja 2023 näituste töid eesti illustraatoritelt.
Pildil valik TIT 2023 osalenud eesti kunstnike illustratsioone postkaartidel
|
|
Linnateemaline illustratsiooninäitus Saksamaal
7.–30. augustini on Magdeburgi linnaraamatukogus avatud näitus „Telling the City“ („Millest räägib linn?“), kus saab näha kolme Balti riigi ja Poola illustraatorite loomingut. Eesti illustraatoritest on näitusel esindatud Kärt Einasto, Ragne Hoog, Marja-Liisa Plats, Ulla Saar ja Reda Tomingas. Loe näitusest lähemalt siit.
Poola kunstniku Katarzyna Bogucka illustratsioon
|
|
Juuni 2024. Maria Parr „Oskar ja mina. Kõik meie mängukohad“
Öeldakse, et lapsed ei hooli autorist – peaasi, et raamat oleks põnev ja kaasakiskuv. Siiski leidub kirjanikke, keda noored lugejad vägagi hästi teavad ning kelle teoseid oodata oskavad. Üks sellistest on kindlasti ka norra autor Maria Parr (s 1981). Kui tema esimesed jutustused „Vahvlist südamed“ ja „Vilgukivioru Tonje“ 2013. aastal eestikeelsena ilmusid, rajasid need kiiresti tee meie laste südametesse ning õige pea küsiti raamatukogust ja -poest sama autori uusi raamatuid. Pikalt oodatud „Väravavaht ja meri“ (2018) tõi ka varasemad teosed taas aktiivsesse lugemisse, mille ilmekaks tõestuseks on 2021. aastal ilmunud kordustrükid. Pole kahtlust, et hiljuti raamatupoodidesse jõudnud „Oskar ja mina“ endale vähemalt sama palju lugejaid leiab. Loe edasi...
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
|
|
„Sahtel“ on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtli tõlkija Vahur Aabrams.
Mäletan, et 26. mai õhtul Tallinnast tagasiteel Tartusse, kui buss sõitu alustas, seletasin pinginaabrile, miks mul nii palju lilli kaasas on. Ja mõtlesin ühel hetkel, et olen nagu misjonär: räägin võhivõõrale lahenduste ministeeriumist, nagu see olekski olemas. Aga võib-olla ikkagi ongi. Eesti Noorsooteatri suvelavastus „Lahenduste ministeerium” on küll olemas. Tulin ju otse esietenduselt ja nägin oma silmaga. Noor naine, kes võis olla Eesti Maaülikooli tudeng, kuulas bussis mu juttu igatahes huviga ja lubas suvel lavastust vaatama minna. Mängupaiku on üle Eesti: Kosel, Kadrinas, Tartus jpt kohtades — ka seal, kus teatrit vist just sageli ei mängita.
Ma ei olnud üle kahe aasta Tallinnas käinud, aga nüüd tahtsin kuidagi minna. Mulle annab väga palju, kui näen, mida on tehtud tegelastega, kellele olen tõlkides katsunud elu sisse puhuda, veetnud nende seltsis kuid. Ja ma ei olnud veel iial varem kohtunud kirjanikuga, kelle raamatu ma olen tõlkinud. Sanne Rooseboomi „Lahenduste ministeerium”, mis on suvelavastusele aluseks, sai tõlgitud 2022. aasta kevadel ja suvel, raamat ilmus trükist oktoobris.
Minu meelest väga tore raamat, dramatiseering, lavastus ja etendus. Suurepärased näitlejad. Väga lootusrikas tundus esietendusel teatrisaalis kõik. Meenus ka kahe aasta tagune aeg, mis oli mulle raske, aga oli ju ka eriliselt palju lootust. Ma vist ei mäletagi teist nii lootusrikast aega, lootus oli alati taustal. Aga seda ma mäletan, et üheks lootuse allikaks oli tol kevadel ja suvel ka Sanne Rooseboomi raamat.
Ja ma arvan, et ma lähen Taavi Tõnissoni lavastust, mille ta Siret Campbelli dramatiseeringu põhjal selle raamatu tõlkest tegi, veel ühe korra vaatama. Võib-olla kodulinnas Tartus, mis on tänavu Euroopa kultuuripealinn. Ja ma arvan, et kirjutan suvel aeg-ajalt lasteluuletusi, võib-olla ühe ka teatrist. Ja saan ehk valmis ka ühe väikese raamatu tõlke. See sisaldab kirju mitmetelt loomadelt, sest ka loomad oskavad kirjutada, vähemalt selles Toon Tellegeni raamatus, ja inimestest vist peamiselt lapsed oskavad neid kirju lugeda.
Toon Tellegen on Hollandi lastekirjanik nagu Sanne Rooseboomgi, ainult umbes kaks korda vanem. Ja muide, Toon Tellegeni vanaonu elas üle saja aasta tagasi mõnda aega ka Tartus, tõsijutt, töötades seal rahukohtunikuna. See pole küll just lahenduste ministeeriumi ametnik, nagu on Niina, Alfa, Ruuben ja proua Vis Sanne Rooseboomi raamatus ja Eesti Noorsooteatri suvelavastuses, aga ideaalis siiski midagi sinnapoole ja kõlab ju ka hästi.
Fotol Vahur Aabrams koos Sanne Rooseboomiga (allikas: erakogu)
|
|
„Varasalve“ rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume raamatutega eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Maikuu uudiskirjas tutvustab lastekirjanduse uurija Jaanika Palm teile Asta Kassi raamatut „Pahupidi puhkus“, mille saamislugu ulatub aastasse 1983.
Asta Kassi „Pahupidi puhkus“ oli teos, mis koduselt raamaturiiulilt justkui ise su kätte hüppas niipea, kui kooliaasta lõpuaktus peetud sai ja suvealguse vabanemistunne meeli valdas. Vajadus millegi toreda, lõbusa ja lobeda järele kutsus ikka ja jälle vaatamata teose kohatisele pähekulumisele kaasa elama remondi eest linnakodust pagendatud kaksikute Heleni ja Marguse suvesekeldustele maal vanaema juures.
Esialgi tundub lapsi ees ootavat tavapärane rahulik suvepuhkus vanaema, tema kitse Midri, kass Miiu ja tagasihoidliku peenramaa seltsis. Siis aga selgub, et samal ajal tuleb vanaema juurde taastuma ka tema kadunud abikaasa Arturi ema, kes on hiljuti insuldi saanud. Hädise hooldust vajava vanema naisterahva asemel saabub aga igati särtsakas ja ettevõtlik Roosimemm, kes noorte ja veel nooremate elule ohtralt värve lisab. Nii näiteks organiseerib ta kaaskondsed kodukaunistamise kuust osa võtma ja erilise põhjalikkusega kartuleid muldama. Kõige tipuks korraldab Roosimemm veel kolhoosi lasteaia puhkuse ajaks majja mudilaste hoiu, mis elanikel hetkegi puhata ei lase. Kui siis aga ühel hommikul sündmuste katalüsaator ootamatult kadunud on, valdab kõiki asjaosalisi mõnusa rahutunde asemel hoopis eriskummaline tühjus.
Teose suurimateks plussideks on värvikas karakterikujutus ja muhe vestelik jutustamisviis. Tegelaskujud, eesotsas Roosimemme ja vanaemaga, on küll karikatuursed, kuid siiski esitatud soojalt ja südamlikult. Autor kutsub lugejaid arvestama igasugu inimestega, sõltumata nende vanusest, soost, iseloomuveidrustest või muudest omapäradest. Jutulaad jätab aga mulje, justkui Margus ise istuks su kõrval ja pajataks juhtunust. Niivõrd elavalt ja värvikalt, et kogu sündmustik iseenesest filmina silme ees jooksma hakkab, on Asta Kass selle teose kirja pannud.
Eks ole varasematel või hilisematel aegadelgi vahvaid suveseiklusi raamatuks saanud. Meenutatagu siinkohal näiteks Jaan Rannapi „Maari suve“ (1983), Ilmar Tomuski „Pöörast puhkust Parakatkus“ (2010) või Andrus Kivirähki jutustust „Oskar ja asjad“ (2015). Asta Kassi teosel on nende seas oma kindel koht. Pole ju lustakaid suveraamatuid kunagi liiga palju.
Eesti Raamat 1983
Tiritamm 2006
Ühinenud Ajakirjad 2021
Illustreerinud Edgar Valter
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
|
|
Raamatusoovitused
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm soovitab Postimehe raamatuportaalis 6 vahvat lasteraamatut, millega koolivaheajale hoog sisse lükata.
Laste suve sisustab lugemisprogramm „Suvi raamatuga“
Tallinna Keskraamatukogu ootab kõiki kuni 13-aastaseid lapsi kaasa lööma suvises lugemisprogrammis „Suvi raamatuga“. Kuni 15. augustini kestev programm on tänavu pühendatud erinevate kultuuride tundmaõppimisele. Loe lisa...
Järjejutt ja audioraamat „Arabella, mereröövli tütar“
Raadioteater on audioraamatuks salvestanud armastatud ja põlvkondi ühendava Aino Perviku jutustuse "Arabella, mereröövli tütar". Vormiliselt seikluslik röövlijutt on nii oskuslikult mitmekihiline, et pakub midagi igaühele, nii lastele kui ka nende vanematele. Alates 17. juunist argipäeviti kell 11.30 saab seda kuulata järjejutuna Vikerraadios ja tervikliku audioraamatuna Lasteekraanis ja Jupiteris. Raamatut loeb Piret Laurimaa, režissöör Tiina Vilu, helirežissöör Külliki Valdma.
Lottemaa uus hooaeg on alanud
8. juunil alustas Lottemaa teemapark üheteistkümnendat hooaega. Teemapark on avatud 30. augustini.
„Lahenduste ministeeriumi“ suvelavastused
26. mail esietendus Eesti Noorsooteatri Ferdinandi saalis Sanne Rooseboomi raamatu ainetel „Lahenduste ministeerium“. Suvised etendused toimuvad mängupaikades üle Eesti. Loe lisa...
Tallinna Kirjanduskeskus kutsub lapsi linnalaagrisse
Tallinna Kirjanduskeskus ootab 8–10-aastaseid lapsi Kadrioru detektiivilaagrisse. Laager on mõeldud kõigile neile, kellele meeldiks tundma õppida detektiivide ametisaladusi, osaleda aardejahis, kohtuda politseiga ja teha palju muud salapärast ja põnevat! Kolmepäevane linnalaager toimub kahes vahetuses: I vahetus 18.-20. juunil ja II vahetus 13.-15. augustil. Muuhulgas külastatakse ka lastekirjanduse keskust. Uuri laagrist lähemalt siit.
|
|
|
|