Hea lugeja!
Nii nagu uus kooliaasta, algas ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse uus hooaeg uue hooga ning Lastekirjanduse Uudistaja on tagasi, et anda ülevaade kõigest sellest põnevast, mis meie majas ja ka lastekirjanduse maailmas laiemalt toimub. Septembrikuu uudiskirjas on meil lausa kaks kuu raamatut ja varasalve leidu. „Sahtli“ rubriigis saab lugeda kirjanik Indrek Koffi tegemistest ja toimetamistest. Siit leiate ka käimasolevad loomekonkursid ja tulevad võistlused.
Head lugemist!
Eesti Lastekirjanduse Keskus
|
|
Selgusid Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia nominendid
 Lastekirjanduse ja raamatuillustratsiooni ekspertidest koosnev žürii valis välja Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia nominendid. Auhind antakse üle 21. septembril, Valteri sünniaastapäeval kell 15 Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Illustratsioonipreemia eesmärk on väärtustada ja tunnustada eesti raamatuillustraatorite loomingut, jäädvustada illustraatori ja lastekirjaniku Edgar Valteri mälestust ning edendada ja toetada lastekirjanduse arengut. Žürii valis välja viis nominenti, kes on eesti illustratsioonikunsti tipptegijad. Nende hulka kuuluvad Ulla Saar, Piret Raud, Kertu Sillaste, Catherine Zarip ja Marja-Liisa Plats. Loe lisa...
Fotol tänavuse Valteri illustratsioonipreemia nominentide illustreeritud raamatud
|
|
Narva lastekirjanduse residentuuri tulevad kirjanik Veronika Kivisilla ja illustraator Greta Alice Liekyte
 Suve keskel avasid Narva kunstiresidentuur ja Eesti Lastekirjanduse Keskus konkursi Narva lastekirjanduse residentuurile ja stipendiumile. Tähtajaks saabus 37 taotlust, millest 13 olid loometandemid. Avaldusi tuli nii Eestist kui ka mujalt, näiteks Montenegrost ja Saksamaalt. Välja valiti kaks stipendiaati – kirjanik Veronika Kivisilla ja illustraator Greta Alice Liekyte, kellest kumbki saab 2000 eurot ning võimaluse veeta kuu aega Narva kunstiresidentuuris. Loe lisa...
Pildil Greta Alice Liekyte koomiks-illustratsioon
|
|
Sten Roosi muinasjutuvõistlus algab taas
 Eesti Lastekirjanduse Keskusel on rõõm kutsuda 11–15-aastasi lapsi osalema juba 32. korda toimuval Sten Roosi nimelisel muinasjutuvõistlusel. Pika traditsiooniga võistluse eesmärk on äratada lastes huvi omaloomingu vastu, rikastada nende emakeelset väljendusoskust ning arendada loovust. Võistlustöid ootame kuni 15. jaanuarini 2024, auhinnatseremoonia toimub 8. juunil Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Loe edasi...
|
|
Arvustusvõistlus Kapsas ootab osalema
Eesti Lastekirjanduse Keskus, ajakiri Hea Laps ja Õpetajate Leht otsivad juba teist aastat noori andekaid raamatuarvustajaid ja kutsuvad neid osalema arvustusvõistlusel Kapsas. Võistlus kestab 30. novembrini ning sellest oodatakse osa võtma 6.–7. klasside ja 8.–9. klasside õpilasi, kes saavad arvustamiseks valida 2021.–2023. aastal eesti keeles ilmunud laste- või noorteraamatu. Loe edasi...
|
|
Joanna Concejo isikunäitus lastekirjanduse keskuses
 Kuni septembri lõpuni on Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatud poola illustraatori ja kunstniku Joanna Concejo (1971) isikunäitus. Concejo lõpetas 1988. aastal Poznańi Kaunite Kunstide Akadeemia. 1994. aastal kolis ta Prantsusmaale, Pariisi eeslinna, kus elab ja töötab tänaseni. Illustraatoritöö kõrvalt tegeleb ta ka kujutava kunstiga (skulptuur, keraamika) ning juhendab aeg-ajalt külalisõpetajana kursuseid Itaalia illustratsioonikoolides. Concejo on illustreerinud üle 20 raamatu, mille eest on pälvinud mitmeid mainekaid auhindu nagu Calabria Incantata „Abracalabria“ Altomonte (2004), IBBY Poola aasta raamat (2013), Bologna Ragazzi Olga Tokarczuki tekstiga raamatu „Lost Soul” illustratsioonide eest (2018), Musée d’Illustration Jeunesse/Moulinsi Gand Prix raamatu „Sénégal” eest (2021) jne. Loe edasi...
Foto: erakogu
|
|
Keskuse huviringid hooajal 2023/2024
 Alates sellest nädalast alustasid Eesti Lastekirjanduse Keskuses taas loomingulised huviringid lastele. Kõik loovkirjutamisest, koomiksitest ja illustratsioonist huvitatud 1.–9. klassi lapsed on oodatud ringidega ühinema! Huviringe viivad läbi oma ala professionaalid ja valikus on loovkirjutamine, e-loovkirjutamine, koomiksiring ja illustratsiooniring. Sellest sügisest alustas ka uus illustratsiooniring noortele vanuses 16–26, mil nimeks illustratsioonistuudio ja mida juhendab illustraator Kertu Sillaste. Registreerimiseks kirjuta liina@elk.ee või helista 617 7661. Huviringidega saad lähemalt tutvuda siin.
Foto: Kertu Sillaste juhendatud illustratsioonitunni õpilased (autor: Annela Samuel) |
|
Raamatusoovitused teemanimekirjadena
 Seoses alanud kooliaastaga korrastasime kodulehel lastekirjanduse keskuse raamatusoovituste rubriiki. Et õpetajatel, lastel ja nende vanematel oleks lihtsam sobivaid raamatuid valida, tekitasime rubriigi „Teemanimekirjad“, kust leiab erinevaid raamatusoovitusi teemade kaupa. Praegu on seal valik lihtsas keeles ilmunud lasteraamatuid, aga ka raamatuid (kooli)kiusamise käsitlemiseks ja muidugi suvelugemise mahukad nimekirjad vanuseastmete kaupa. Edaspidi tekib sinna teemasid kindlasti veel. NB! Kõik nimekirjad on võimalik endale ka arvutisse alla laadida! Teemanimekirju saab vaadata siit.
Foto autor: Annela Samuel
|
|
Lastejutuvõistlus „Minu esimene raamat“ ootab käsikirju
 Kuni 1. oktoobrini saab esitada käsikirju lastejutuvõistlusele „Minu esimene raamat“. Lastejuttude sihtgrupiks on 5–9-aastased lapsed. Võitjad kuulutatakse välja 2024. aasta alguses, auhinnalise koha pälvinud ja äramärgitud tööd avaldab kirjastus Tänapäev. Loe edasi...
|
|
Osale rahvusvahelisel koomiksivõistlusel
 Leedu lastekirjanduse propageerimisega tegelev programm VAIKŲ ŽEMĖ (Laste Maailm) kutsub kõiki 7–13-aastaseid õpilasi Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast osalema rahvusvahelisel sõnadeta koomiksite konkursil „Linn, mida pole olemas“. Konkursitöid võetakse vastu kuni 10. oktoobrini 2023. Loe edasi...
|
|
Mudilastunnid ja perehommikud alustavad uut hooaega
 Alates sellest nädalast toimuvad Eesti Lastekirjanduse Keskuses kuni maikuuni taas mudilastunnid, ikka esmaspäeviti ja neljapäeviti kell 11–12. Mudilastunnid on mõeldud 2–3-aastastele lastele koos vanematega, perepilet maksab 5 eurot. Uut hooaega alustavad ka laupäevased perehommikud. 23. septembril kell 12.00–13.30 toimuval üritusel räägib autor ja illustraator Kertu Sillaste oma uuest raamatust „Kus sa? Mis sa?“ ja kohale tulnud lapsed saavad temaga koos teha kila-kola kunsti. 30. septembril tuleb Toomas Luhats jutustama oma lapsepõlve lemmikraamatust. 7. oktoobril tuleb külla Taavi Eilat ja 14. oktoobril kohtume Anna Lutteriga.
Perehommikute perepilet maksab 7 eurot ja nende kohta saab lisa lugeda siit.
|
|
Lugemisisu stardikoolitus
 15. septembril kell 10–15 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses lugemisprogrammiga „Lugemisisu“
liitunud raamatukogude esindajatele virtuaalse ülekandega stardikoolitus Lugemisisu, kus tutvustatakse lugemisprogrammi, uuemat lastekirjandust ja programmiga kaasnevaid teematunde. Loe edasi...
|
|
Ettelugemise päev
 Laupäeval, 21. oktoobril toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses üleriigiline ettelugemise päeva võistlus, mis sel korral kannab pealkirja „Padakonna vada“ ning on pühendatud armastatud lastekirjanikule Eno Rauale, kelle sünnist möödus tänavu 95 aastat. Osalema oodatakse 4. klasside lapsi üle Eesti. Tallinnas toimuvale finaalile eelnevad maakondlikud võistlused, mida viivad läbi maakondade keskraamatukogude lasteosakonnad. 20. oktoobril tähistataval ettelugemise päeval kell 9.00–14.00 saavad kõik huvilised veebiülekande vahendusel kuulata katkendeid Eno Raua raamatutest eesti näitlejate esituses. Ettelugemist saadavad kohapeal valmivad raamatukunstnike illustratsioonid. Ettelugemise päeva üritused toimuvad laste ja noorte kirjandusfestivali LUUP raames, mis toimub üle Eesti 14.–21. oktoobrini.
|
|
Linnalaager „Kaheksa ühe hoobiga“
 24.–27. oktoobrini toimub 1.–3. klasside õpilastele lastelaager „Kaheksa ühe hoobiga!“. Lapsed saavad nelja päeva jooksul osaleda kaheksa Tallinna vanalinnas asuva muuseumi ja keskuse tegevuses. Pea kõik tegevused toimuvad vanalinnas ühe kilomeetri raadiuses. Laager annab hea võimaluse osa saada põnevatest haridusprogrammidest ja tegevustest, tänu millele on iga päev eri näo ja teoga. Projektis osalevad Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Kiek in de Köki kindlustustemuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Nukuteatrimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Kalamaja muuseum ja Niguliste muuseum. Registreeri oma laps 24.10–27.10.2023 toimuvasse laagrisse siin.
|
|
Kairi Look ja Ulla Saar Poolas
 Kirjanik Kairi Look ja illustraator Ulla Saar viibivad 14.–17. septembrini Poolas Gdański raamatumessil, et tutvustada oma poola keeles ilmunud lasteraamatut „Piia Präänik kolib sisse“.
Foto: Triinu Kööba
|
|
Kätlin Kaldmaa Šveitsis
 Kirjanik Kätlin Kaldmaa tutvustab septembri lõpus Šveitsis oma saksa keelde tõlgitud lasteraamatut „Lydia“.
Foto: Tomi Kontio
|
|
Reeli Reinaus Lätis
Reeli Reinaus viibib 6.–8. oktoobrini Lätis Siguldas kirjandusfestivalil, et tutvustada oma läti keeles ilmunud raamatuid.
Foto: Dmitri Kotjuh
|
|
 August 2023. Igné Zarambaité „Süngete vete vaimud“
Raamatud saab jagada kahte suurde rühma. Kui ühtede eesmärgiks näikse olevat küsimustele vastamine, siis teised pigem püstitavad küsimusi ja jätavad vastamise lugeja enda hooleks. „Süngete vete vaimud“ kuulub kindlasti teise gruppi. Loe edasi...
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
|
|
 September 2023. Reeli Reinaus „Juuli ja August. Kuidas vabaneda rahast?“
Oma värskes, peamiselt teisele kooliastmele adresseeritud jutustuses käsitleb Reeli Reinaus põhjalikumalt majandusküsimusi, mis tema varasemates raamatutes vaid episoodiliselt esile on kerkinud. Loe edasi...
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
|
|
„Sahtel“ on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtli kirjanik Indrek Koff.
Viimasel ajal olen märganud, et raamatumõtted kipuvad tulema mitmekesi korraga. Sihistavad-sahistavad kusagil ajukäärude vahel, kuni leiavad õige hetke ja lükkavad ühe enda seast välja. Või õigemini sisse – just samamoodi nagu ringmängus „Kes aias?”.
Sel sügisel on mul suurepärane võimalus töötada neli nädalat Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses, kus hakkan kirjutama üht isevärki raamatut (koomiksit? graafilist romaani?) iseendast lapsena ja oma vanaisast. Mõte on idanenud juba ammugi, nüüd siis lõpuks üritan sellel sabast kinni saada. Kas raamat kunagi ka valmis saab, seda näitab aeg.
Tõlkimise sahtlis aga on mõnda aega oma järge oodanud Kirbu-Krants, kes tuleb kiiremas korras sealt sahtlist välja päästa, sest ta on armunud! Ma tean küll, et lugejad ei jõua Kirbu-Krantsi ja Kilu-Kiisu uusi lugusid ära oodata. Natuke kannatust veel ja valmis ta saabki!
|
|
 „Varasalve“ rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume raamatutega eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Esimeseks raamatuks tutvustab lastekirjanduse uurija Jaanika Palm teile Annie M.G. Schmidti raamatut „Jip ja Janneke“ aastast 1996.
Hollandi esilastekirjanik Anna Maria Geertruida ehk Annie M. G. Schmidt (1911–1995) on meie mail pikemat aega valdavalt tuntud olnud oma Viplala lugudega, mis peale eestikeelset esmailmumist 1969. aastal Vladimir Beekmani tõlkes said kiiresti populaarseks ja teenisid ära ohtralt kordustrükke. Siiski peetakse kodumaal Schmidti paraadteoseks pigem illustraator Fiep Westendorpiga koostöös valminud väikelastele mõeldud jutukogu „Jip ja Janneke“, mis meil alles pärast iseseisvuse taastamist, 1996. aastal Marian Lavingi tõlkes välja anti.
Algselt kirjutas Schmidt Jipi ja Jannekese lugusid Hollandi ühte mainekamasse ajalehte Het Parool. Hiljem koguti need kokku, nagu populaarsed lood ikka, ja anti välja raamatutena (1953–1960). Niisiis tähistab teos tänavu juba oma 70. sünnipäeva, kusjuures menukuse kahanemist pole selle aja jooksul märgata ei kodumaal ega väljaspool sedagi. Tõlgituna inglise, saksa, hispaania, hiina, poola jpt keeltesse on Jipi ja Jannekese lood leidnud igal pool sooja vastuvõtu ja saanud mitmeid kordustrükke. Ilmselt soovivad need, kellele teost kunagi on ette loetud, saadud lugemiselamust oma lastegagi jagada.
Raamatu peategelased Jip ja Janneke on naabrilapsed, kes tihti koos aega veedavad. Raamatulugudes kirjeldatakse mudilaste toimetusi nii argipäevadel kui pühade ajal. Lapsed mängivad kauboisid ja poodi, ujutavad paate ja korjavad lilli, käivad juuksuris ja loomaaias. Et aga suuremaks ei saa kasvada, ilma et miskit vahel veidi vussi ei läheks või omavahel ei riieldaks, tuleb Jipil ja Jannekesel sedagi ette. Olgugi lood lihtsad ja tavalised, on need kirjaniku poolt väikeste lugejate jaoks suureks ja seikluslikuks kirjutatud – kogevad ju lapsed paljutki esimest korda. Ühtlasi annab Schmidt mudilasele suurepärase võimaluse koos Jipi ja Jannekesega nii mõndagi läbi elada ja nii oma elukogemust kasvatada või siis toimuvat oma kogetuga võrrelda. Paralleelide tõmbamine on lihtne, kuna iga laps tunneb enda Schmidti tegelastes ära – niivõrd ehedalt ja loomutruult on kujutatud Jippi ja Jannekest oma rõõmu- ja kurbusehetkedes, jonnipuhangutes ja heasoovlikkuses ning pidevas tegutsemisihas.
Et mahukast, üle kolmesajaleheküljelisest koondkogumikust oleks (ette)lugejal võimalik kiiresti hetke ja olukorda sobivaim lugu leida, on raamatu lõpus lisaks sisukorrale ka temaatiline register, mis esitab palad teemade kaupa.
„Jip ja Janneke“
Eesti Raamat, 1996, 2002, 2010
Illustreerinud Fiep Westendorp
Tõlkinud Marian Laving
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
|
|
 „Varasalve“ teise raamatuna toome teie ette Mira Lobe raamatu „Vanaema õunapuu otsas“ aastast 1973.
Septembri teisel pühapäeval tähistatav vanavanemate päev viib mõtted vastavateemalistele lasteraamatutele. Ühena esimestest meenub kindlasti Mira Lobe „Vanaema õunapuu otsas“. See, originaalis 1965. aastal ilmunud teos võitis enne tõlkimist rohketesse võõrkeeltesse nii Viini linna lasteraamatu- kui Austria riikliku lastekirjandusauhinna. 1973. aastal jõudis teos Dagmar Normeti vahendatuna meie lastenigi. Peale vanaema-loo on Lobelt eesti keelde tõlgitud veel „Hiir kipub välja“ (1984, tõlkinud Dagmar Normet) ja „Rohelise südamega linn“ (2023, tõlkinud Marge Pärnits). Kõik need raamatud on meile vahendatud Susi Weigeli originaalillustratsioonidega.
Ennekõike seostub Lobe aga ikka raamatuga „Vanaema õunapuu otsas“, mis räägib ühe väikese poisi igatsusest vanaema järele. Vaatamata sellele, et Andil on ema ja isa, vanem vend Jörg ja õde Kristel, taksikoer Bellost ja koolisõpradest rääkimata, tunneb poiss siiski kellegi puudu olevat. Nii kohtubki ta ühel ilusal päeval õunapuu otsas igavledes vanaemaga, kes temaga lõbustuspargis möllamas käib ja preerias metsikuid hobuseid taltsutab. Kui siis naabermajja koliv proua Fink Andi ja vanaema mereseiklused katkestab ja poisi endale appi kolima palub, tunneb Andi ühtäkki, et seegi on tore. Et proua Finki lapselapsed elavad Kanadas ja ta tunneb neist väga puudust, saab Andist talle asenduslapselaps, poisile saab naabrimemmest aga argipäevavanaema, kes pööraste seikluste asemel igapäevaeluks tarvilikke kogemusi luua aitab. Kuidas asetada lamp lauale või tuua taldrik nii, et see katki ei läheks? Kuidas keeta kartuleid ja valmistada murulaugu-redise kastet nii, et muld hamba all ei krigiseks? Kuidas istutada lilli? Veelgi olulisem on aga argivanaema õpetus, kuidas olla lahke ja arvestada inimesega enda kõrval ning teha üksteisele toetudes maailm pisutki lahkemaks ja hoolivamaks paigaks.
Raamatuga koos meenuvad paratamatult ka selle tõlked teatrikeelde. Laiema mõjuväljaga neist oli kahtlemata Elvi Koppeli lavastajakäe all 1977. aastal valminud telelavastus, milles Salme Reek nii meeldejääva rolli tegi, et edaspidisel lugemisel vanaema ka aastaid hiljem tema häälega kõlab. Ka hilisemad lavastused (Rakvere Teater 2001, Teatribuss 2021) ja järjepidevalt ilmunud kordustrükid (2000, 2003, 2008) on tõestuseks, et teos oma aktuaalsusest ka uuel sajandil grammigi kaotanud pole. Nagu Lobe ajal, vajavad lapsed ka tänasel päeval vanaemasid, elagu nad siis kõrvalmajas või olgu kohatavad ainult õunapuu otsas.
Eesti Raamat, 1973, 2008
Illustreerinud Susi Weigel
Tõlkinud Dagmar Normet
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
|
|
Raamatusoovitused
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm on suve jooksul kirjutanud mitmeid raamatusoovitusi nii Postimehe raamatuportaali kui ERRi lugemispäevikusse.
ERR kultuuriportaalis ilmunud artiklid:
Jaanika Palmi lugemispäevik: helge ja optimistlik lastekirjandus
Jaanika Palmi lugemispäevik: värskeid noorteraamatuid suve ja sügise vahele
Jaanika Palmi lugemispäevik: lugemisnaudingud kunstielamustega kõrvu
Jaanika Palmi lugemispäevik: metsa ja mere äärde, aga ikka raamatuga
Postimehe raamatuportaalis ilmunud artiklid:
7 vahvat lasteraamatut vanavanematest
6 keskkonnateemalist raamatut, mis innustavad lapsi endasse kui muutuste käivitajasse uskuma.
Kirjanikke toetavad nimelised fondid
Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond võtab 15. oktoobrini vastu taotlusi 2024. aasta stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks. Täpsemalt saab lugeda taotluste vastuvõtu kohta siit. Stipendiume ja toetusi jagatakse 124-st nimelisest allfondist, millest neli toetavad kirjanikke: Härmatali fond, Rain Lõhmuse fond, Päevaleht „Kaleva“ fond ja Sini-valge fond. Taotlusi võetakse vastu elektroonilise taotlemise keskkonnas E-ANKEET. Jagamise info, allfondide nimekirja ning E-ankeedi leiate Eesti Rahvuskultuuri Fondi koduleheküljelt.
Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub lasteraamatu „Mis on sulle kallis?“ esitlusele
13. septembril kell 13.30–14.30 toimub Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtuste- ja filosoofiaraamatu „Mis on sulle kallis?“ veebipõhine raamatuesitlus. Üritusele oodatakse lasteaia- ja algklasside õpetajaid kui ka lapsevanemaid. Loe lisa...
Algab lugemisprojekt „Meie väike raamatukogu“ 2023/2024
Kuni 20. septembrini 2023 saab õpetaja registreerida oma 1. või 2. klassi või koolieelikute rühma lugemisprojekti „Meie väike raamatukogu“. Projekt toimub juba viiendat korda ja seekord loetakse järgmisi raamatuid: Kristiina Kassi „Kuninganna Karoliina prillid“ (Eesti), Jaanus Vaiksoo „Jõulutaadi ootel“ (Eesti), Kadri Kiho „Auklik päev“ (Eesti), Davide Calì „Kes on süüdi?“ (Itaalia), Olja Savičević Ivančevići „Minu sõber Karvakera“ (Horvaatia) ja Tomi Kontio „Koer nimega Kass kohtab kassi“ (Soome). Kõik lugemisprojektis kaasa löövad lapsed ja õpetajad saavad ka tegelusvihiku, mis pakub välja hulga arutlusteemasid ja ideid põnevateks, raamatuga seotud tegevusteks. Projekti info ja registreerimisvorm on kirjastuse Päike ja Pilv kodulehel.
Uus koguperelavastus „Kunksmoor ja kapten Trumm“
Tartus, Teatri Kodus saab vaadata uut koguperelavastust „Kunksmoor ja Kapten Trumm“. Aino Perviku armas ja vaimukas lugu Kunksmoorist ja kapten Trummist on lugu looduse avarusest ja linna kammitsaist, tülitsemisest ja leppimisest, enesekaotamisest ja -leidmisest, ning nõiarohtude, edevuse ja armastuse imelikust mõjust. Loe edasi...
|
|
|
|
