Hea lugeja!
Märtsikuu uudiskirjast leiate viimased uudised lastekirjanduse vallast. Näiteks selle, et on selgunud 2023. aasta head laste- ja noorteraamatud ning kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia laureaat. Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm on kuu raamatuks valinud Kairi Loogi ja Anne Pikkovi raamatu „Natuke suur“. Oma sahtli avab seekord kirjanik Jaanus Vaiksoo. Varasalve artikli kirjutas Heljo Männi raamatust „Toomas Linnpoeg“ keskuse praktikant Ene Mclaughlin. Tulge kindlasti meile külla, sest keskuses on avatud ka uus illustratsiooninäitus „Millest räägib linn?“.
Head lugemist!
Eesti Lastekirjanduse Keskus
|
|
Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia sai „Kuidas istuda, kuidas astuda“
 Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid. Lastekirjanduse kategoorias oli võidukas Anti Saare raamat „Kuidas istuda, kuidas astuda“ (2023, kirjastus Kolm Elu). Loe edasi...
|
|
Selgunud on 2023. aasta head laste- ja noorteraamatud
 Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutasid 5. märtsil välja möödunud aastal ilmunud parimad laste- ja noorteraamatud. Lastekirjanduse eksperdid valisid 750 raamatu hulgast välja 18 teost lastele ja 11 noortele. Oma lemmiku valimisel ja hääletamisel said kaasa rääkida ka noored lugejad ise. Loe edasi...
Fotol 2023. aasta head laste- ja noorteraamatud
|
|
Rahvusvaheline illustratsiooninäitus linnaelust
 Kuni 4. maini on Eesti Lastekirjanduse Keskuse saalis ja trepigaleriis avatud näitus „Millest räägib linn?“, kus saab näha kolme Balti riigi ja Poola illustraatorite loomingut. Loe edasi...
Poola kunstniku Katarzyna Bogucka illustratsioon
|
|
Lastejutuvõistluse „Minu esimene raamat“ võitis Liina Vagula
 22. veebruaril selgusid Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ning kirjastuse Tänapäev lastejutuvõistluse „Minu esimene raamat“ tulemused. Konkursi võitis Liina Vagula käsikiri „Kingitus südamest“. Loe edasi...
Fotol lastejutuvõistluse tänavused võitjad
|
|
Perehommikud märtsis ja aprillis
 17. märtsil mängime perehommikul lugemismänge koos lastekirjanduse keskuse programmi kuraatori Liina Ottoga. 23. märtsil toimub raamatu „Öölaps“ tutvustus koos autorite Piret Jaaksi ja Lumimariga. 30. märtsil ja 6. aprillil perehommikuid ei toimu. 13. aprilli perehommik on inspireeritud illustratsiooninäitusest „Millest räägib linn?“. Rohkem infot tulevaste perehommikute kohta saab siit.
Fotol raamatu „Öölaps“ autorid Piret Jaaks ja Lumimari (autor: Lumimari) |
|
Rahvusvaheline lasteraamatupäev
 2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval tähistatakse traditsiooniliselt rahvusvahelist lasteraamatupäeva. Inspireerituna 2024. aasta lasteraamatupäeva sõnumist „Lood rändavad linnutiivul, lootuses kuulda su rõõmust põksuvat südant“, korraldab IBBY Eesti osakond luulevõistuse „Luulelennul üle merede“. Oodatud on vabalt valitud teemal ja vormis luuletused lastelt vanuses 7–12. Töid ootame 30. aprillini aadressil ibby.estonia@gmail.com. Palume ära märkida autori nimi, vanus, kool ja kontakt. Parimatele on auhinnaks luuletöötuba mai lõpus Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Loe edasi...
|
|
Linnalaager „8 ühe hoobiga“ 1.–3. klassi lastele
 Järgmisel koolivaheajal, 23.–26. aprillini toimub 1.–3. klassi õpilastele selle hooaja viimane linnalaager. Laagrit korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus koos seitsme Tallinna vanalinnas asuva muuseumiga. Loe lähemalt linnalaagri kohta siin.
|
|
Bologna lasteraamatumess
 8.–11. aprillini toimub Itaalias Bologna 61. rahvusvaheline lasteraamatumess, kus tutvustatakse ka uuemat Eesti lastekirjandust.
|
|
Joonas Sildre Bologna Ragazzi Awards žüriis
 Eesti illustraator Joonas Sildre osales Bologna Ragazzi auhinna (Bologna Ragazzi Awards) koomiksite eripreemia žüriis. Bologna Ragazzi auhind on üks prestiižsemaid tunnustusi lasteraamatute kirjastamise valdkonnas. Auhinnaga tunnustatakse parimaid illustreeritud lasteraamatuid ning preemia määramisel võetakse arvesse raamatu graafilist kujundust ja väljaande kvaliteeti. Preemia kuulutatakse välja Bologna rahvusvahelisel raamatumessil. Loe edasi...
|
|
 Märts 2024. Kairi Look „Natuke suur“
Hiljutisel lastekirjanduse aastakoosolekul oli juttu, et nii nagu üsna mitmel varasemal aastal, moodustasid ka mullu julgelt üle poole lasteraamatutest mudilastele mõeldud (pildi)raamatud. Ja kuigi nende seas on rohkelt nii omamaiseid ahvatlusi kui väärt tõlketeoseid, on Kairi Look ja Anne Pikkov otsustanud just selles tihedas konkurentsis end proovile panna. Siinkohal peab muidugi kohe ära märkima, et vähese tekstiga pildirohked raamatud pole kindlasti mitte ainult mudilaste pärusmaa. Parimad neist pakuvad lugemis- ja vaatamisrõõmu ka suurematele lastele ja täiskasvanutele, mõned on aga lausa täiskasvanutele loodudki. Loe edasi...
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
|
|
 „Sahtel“ on rubriik, kust saame teada, millised põnevad tööd on ühel kirjanikul, tõlkijal, illustraatoril või kirjastajal parajasti käsil või ootavad sahtlis avaldamist. Sel korral avab oma sahtli kirjanik Jaanus Vaiksoo.
Kirjutan parasjagu oma Kinga-sarja neljandat osa, siis pealkirjaga „King nr 42“. Eelmine osa ilmus pea kahe aasta eest, nii et lugejad ikka juba uurivad, millal järgmine king tuleb ja kui suur see on? Pikem paus tuli sisse seetõttu, et tuttav King-sarja seltskond – Paul, Minna, Ats ja Valter – hakkas kolmandas osas tegutsema Ida-Virumaal Katja ja Hugo maakodus ning sinna sõidavad nad ka uues raamatus. Aga et seda uut osa kirjutada, pidin ma kõigepealt pisut lähemalt tuttavaks saama lendoravate eluga ja käisin selleks kahel kevadel koos teadlastega metsas lendoravate elupaiku otsimas. Kogu see lendorava teemasse süvenemine lõppes sellega, et ma kirjutasin ja koostasin vahepeal hoopis „Lendoravaraamatu“ ja nüüd siis olen Kinga-raamatu lainel tagasi. See kõrvalepõige lendorava-maailma oli minu jaoks väga vajalik ja on selline tunne, nagu oleks käinud kusagil kaugel loodusteaduslikul ekspeditsioonil ja nüüd koju jõudes sain üle tüki aja kokku oma vanade heade tegelastega. Igal juhul jällenägemisrõõm Pauli, Minna, Arturi, Valteri, Katja ja Hugoga on olnud suur!
Foto: Dmitri Kotjuh
|
|
 „Varasalve“ rubriigis pöörame pilgu minevikku ja tutvume raamatutega eesti lastekirjanduse varamust. Vaatame lastekirjanduse keskuse arhiivi ja varakambri vitriinidesse ning tõstame sealt esile pärleid, mis kindlasti meenutamist ja lugemist väärivad. Märtsikuu uudiskirjas tutvustab lastekirjanduse keskuse praktikant Ene Mclaughlin teile Heljo Männi raamatut „Toomas Linnupoeg“, aastast 1978.
Heljo Mänd kui lastekirjanik ei vaja pikka tutvustamist. Oluliselt vähem teatakse seda, et ta on kirjutanud raamatuid ka noortele. „Toomas Linnupoeg“ oli lausa üks kirjaniku enda lemmikuid oma teoste seast.
Kuigi põhikooli aastatel tulin raamatukogust üle päeva koju suurte raamatuvirnadega, siis „Toomas Linnupoeg“ jäi kahe silma vahele. Parem aga hilja, kui mitte kunagi, ehk nüüd oli hea võimalus võtta ette armastatud lastekirjaniku noorteraamat ja vaadata, kuidas on teos ajahambale vastu pidanud.
Heljo Mänd pani Toomas Linnupoja seiklused kirja aastatel 1965–1974. Peategelane on parimas mõttes ulakas kaheksanda klassi õpilane, kelle koolipäevad on kõike muud kui igavad. Sekeldusi tuleb põhimõtteliselt iga õpetajaga, keemiaringi katsetused lõppevad pauguga, rääkimata väiksematest asjadest nagu tunnis kirja saatmine või aknast visatud vahetusjalanõude abil koolimajja pääsemine. Keerulistest olukordadest pääsemisel on abiks Toomas Linnupoja siiras ja avatud iseloom, aga ka kiire taip.
Krutskite kõrval jääb noormehel aega esimesteks kobavateks sammudeks romantiliste suhete maailmas, mis toob ühevõrra palju nii rõõmu kui kurbust ja kindlasti rohkelt segadust. Toomasele jääb silma klassiõde Maia, Toomas ise on aga sümpaatne klassiõele Viivile. Ja kui hiljem tuleb veel mängu Külliki, on kohe päris sasipundar!
Humoorikate koolipoisilugude võtmes kajastamist leidnud probleemid on poole sajandi möödumisest hoolimata tuttavad ka tänasele lugejale. Pole midagi teha, teatud teemad on aegumatud. Alati on need väikesed vennad tüütud, alati on kiusatus kooli hilineda või sinna üldse mitte minna, alati on selgusetu, mida oma eluga pärast kooliastme lõppu ette võtta ja alati on armukolmnurk, kus ühele meeldib teine, teisele meeldib kolmas ja kolmandale hoopis esimene. Võimalik, et realistliku tulemuse saavutamisel aitas kaasa seegi, et oma teisena ilmunud noorteromaani „Miks sa vaikid?“ kirjutamise eel osales autor kolm kuud mittekoosseisulise õpilasena ühe kooli kümnenda klassi elus. Aegumatud teemad ning juttude lühidus on raamatu plussideks.
Küll aga tuleb nentida, et kuigi Toomas Linnupoeg on 15-aastane, siis praeguse 15-aastase lugeja jaoks võivad raamatus toimetavad tegelased jääda veidi naiivseteks ja lihtsateks. Peategelase kaheksandast klassist üheksandasse liikumisega toimub küll selge muutus ja lood muutuvad sobilikumaks ka vanematele noortele, ent üldpildis võiks öelda, et Toomas Linnupoja lõbusad lood kõnetaksid praegusel hetkel pigem 10-12–aastaseid lugejaid. Vanema lugeja jaoks saab olukorda päästa, lugedes raamatut kui sissevaadet oma (vana)vanemate kooliaega ning lapsepõlve või kasutada seda arutelude ärgitajana.
„Toomas Linnupoeg“ on tõlgitud vene (1975), slovaki (1979), leedu (1980) ja ungari (1989) keelde. Haapsalu I Keskkooli näidismuusikateater on raamatust teinud ka muusikali.
Eesti Raamat 1968 (I osa), 1978 (kogu teos)
TEA Kirjastus 2008 (I osa), 2009 (II osa)
Tänapäev 2021 (kogu teos)
Ene Mclaughlin, Eesti Lastekirjanduse Keskuse praktikant
|
|
Hääleta: millised olid 2023. aasta parimad noortekad?
Tallinna Keskraamatukogu ja Eesti Noortekirjanduse Ühing korraldavad taas üle-eestilise hääletuse „Noor loeb“, mis kestab kuni 31. märtsini. Noori vanuses 13–26 oodatakse siin hääletama, millised möödunud aastal ilmunud noorteromaanid meeldivad neile kõige enam. Kõikide osalenute vahel loositakse välja head noortekirjandust.
„Tistou, roheliste sõrmedega poiss” Eesti Noorsooteatris
Veebruaris esietendus Eesti Noorsooteatris Maurice Druon`i samanimelise romaani ainetel lavastus „Tistou, roheliste sõrmedega poiss”, mis jutustab loo lapsest, kes esitab küsimusi, mida täiskasvanud enam küsida ei oska või ei julge. Lavastus sobib lastele vanuses alates 7. eluaastast. Loe edasi...
Lugemisprogramm „Raamatuga kevadesse”
„Raamatuga kevadesse“ 12. hooaeg kannab pealkirja „Teekond kultuuri ja endasse“. Sel korral innustab programm lugema põnevat ilu- ja teadmiskirjandust, mis käsitleb enesearengut, looduskaitset, erinevaid elustiile ja teisi mitmekesise ühiskonna komponente, mis teevad meid kõiki nii erinevaks ja eriliseks. Ühtlasi tähistame ka 2024. aastal algavat kultuuririkkuse aastat! Programmis saavad osaleda noored ja täiskasvanud. Osalejate vahel loositakse vahvaid auhindu. Loe lisa...
Raamatusoovitused
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm soovitab Postimehe raamatuportaalis 5 raamatut luulesõbrale, kes oskab emakeele ilu hinnata.
|
|
|
|
