Raamatukogu riiulile ei jää pikalt lugejat ootama ükski lastekrimka, olgu nendeks siis kodumaised lood Kribust ja Krabust Ilmar Tomuski sulest, Eesti juurtega rootslanna Lena Lilleste jutud Tommy ja Kribu juhtumistest või Widmarki Lassemaia detektiivibüroo tegemistest pajatav sari. Nüüd on eelmainituile lisandunud Anna Holmström Degermani „Maxi ja Morgani krimka”, mille esimene osa „Nohik Niilusel” Rootsis alles mullu trükivalgust nägi.
Juba loo pealkiri sunnib kogenuma lugeja otsima paralleele maailma ühe tuntuma krimikirjaniku, Agatha Christie teosega „Surm Niilusel”. Õnneks avatakse vihje ka neile, kes krimikirjanduse klassikat nii hästi ei tunne. Raamatu peategelase jaoks on pealkirjal aga ka otsene tähendus – emaga ristlusreisile kaasa kaubeldud parimas poisieas Maxile tundub uimaselt veniv laev ning muistsete templite ja hauakambritega tutvumine surmigav. Õnneks on ema talle nädalase ekskursiooniderohke laevareisi eest lubanud teise puhkusenädala veeta hotellis, milles on uhke veepark.
Laevapuhkusel on vaid täiskasvanud, ainult nohiklik Morgan on Maxi vanune. Poisid on erinevad ning tavalises koolisituatsioonis suhtlema ei kipuks. Maxi huvitavad arvutimängud, veepargid ja jalgpall, Morganit aga köidavad raamatud ja Egiptuse ajalugu. Reisitingimustes suudavad (või on sunnitud suutma) poisid kiiresti ühise keele leida. Neid ühendab uudishimu ja seiklusiha. Nii hakkavad nad igavuse peletamiseks jälgima kummaliselt käituvat reisikaaslast, kelle nad Lahedaks Selliks ristivad. Kui viimane templiekskursioonil pidevalt suitsetava nn Vähkmehega kohtub, hakkavad sündmused poiste jaoks üha kiiremini arenema. Algul lihtsa mänguna tundunud lapselik jälitamine näib poistele aeg-ajalt lausa mõttetuna, kuid päädib siiski ohtlikke olukordi lahendades rahvusvahelise kuritegeliku jõugu kinnipidamisega.
Anna Holmström Degermanist (1970), kelle esmateos avaldati 2008. aastal, on nüüdseks kodumaal kujunenud populaarne laste põnevusjuttude autor. Ta on armastatud just oma konkreetse ja selge kirjutamislaadi tõttu. Jutustuses „Nohik Niilusel” köidab lisaks kirjaniku oskus erinevaid teemasid sulandada. Nii põimib ta huvitavalt ja omapäraselt kokku Egiptuse ajaloo ja sealsed kaasaja sündmused, lisab neile pisut Põhjamaade probleeme ning saab põneva, lugejat pidevalt huvikonksu otsas hoidva teose. Kui kohati tundubki, et edasised sündmused on ette ennustatavad, pole see ometi nii. Autor oskab vajalikul hetkel ootamatuid süžeepöördeid köitvalt kasutada või vaatenurka muuta, nii et kuriteo lahendamine tundub olevat kord imelihtne, kord ilmvõimatu.
„Nohik Niilusel” on igati tore suvelugemine kooliealistele lastele, nii poistele kui tüdrukutele. Lisaks lastele võiksid raamatu kätte võtta ka lapsevanemad. Selles pole neilegi midagi üleliia keerukat ega komplitseeritut, puhas põnevus ja lugemisrõõm!
Tõlkinud Allar Sooneste
Illustreerinud Valentin Schönbeck
Välja andnud kirjastus Tammerraamat
116 lk
Jaanika Palm, lastekirjanduse uurija
