fbpx
Hüppa põhisisu juurde

Ilmunud on lastekirjanduse ajakiri Nukits

Ilmunud on Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostatud ajakirja Nukits 27. number. Ajakiri koondab artikleid lasteraamatute, illustratsiooni ja lugemise teemadel, mis pakuvad huvi kõikidele lastekirjanduse sõpradele.

Krista Kumberg annab ülevaate lasteraamatutes tegutsevatest asjadest, kellel tundub viimasel ajal olevat rohkem iseloomuomadusi kui lapstegelastel. Jaanika Palm kirjutab Sipsiku kohast meie kultuurimälus ning Hasso Krull arutleb lasteraamatuillustratsioonide lugemise ja tõlgendamise teemadel. Erilises fookuses on tänavuses Nukitsas ka noorte, nendele mõeldud kirjanduse ja lugemise teemad. Mirjam Kaun Tallinna keskraamatukogust mõtiskleb selle üle, kuidas noori raamatukokku meelitada ning Riin Luks annab ülevaate vaimse tervise häirete kujutamisest algupärases noortekirjanduses. Samuti leiab ajakirjast Regina Lukk-Toompere intervjuu Edgar Valteri illustratsioonipreemia laureaadi Anne Pikkoviga ja Leelo Märjamaa usutluse Astrid Lindgreni mälestusauhinna võitnud prantsuse kirjaniku Jean-Claude Mourlevat’ga. Lisaks palju muudki huvitavat. (Vaata sisukorda teate lõpust.)

Ajakirja toimetaja Jaanika Palmi sõnul püüab Nukits olla nii möödunud lastekirjandusaasta tore kokkuvõtja kui ka tulevasteks tegemisteks mõtteaine ja inspiratsiooni pakkuja. Palm leiab, et ajakirja artiklite näol on tegemist püsivamat väärtust kandvate kirjutistega, mis loodetavasti tunduvad sama sisukad ja tuumakad ka aastate pärast. „Eriti rõõmustav oli tänavu see, et kaastööliste hulgas oli päris mitu esmakordselt Nukitsasse kirjutajat, kes võtsid vaevaks lugejaga oma mõtteid jagada. Loodetavasti jagub neid ka tulevateks aastateks.“ Palm kutsub kõiki, kes tunnevad, et neil on laiema lastekirjandushuviliste ringiga midagi põnevat jagada, oma artikleid toimetusele saatma.

Info ajakirja tellimise kohta leiab Eesti Lastekirjanduse Keskuse veebilehelt www.elk.ee

Nukitsat saab tellida aadressil elk@elk.ee. Tasutud arve korral saab väljaanded kätte Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Tallinn, Pikk 73, E–R 10–18, L 11–16. Väljaannete saatmisel lisanduvad postikulud. Lisaks saab Nukitsat osta lastekirjanduse keskusest kohapealt.

Ajakirja hind on 4,50 eurot.

Nukits 2021 sisukord:

2 Krista Kumberg. Iseloomuga asjad

9 Jaanika Palm. Kas Sipsikust jääb kultuurimällu ainult röhatus?

16 Hasso Krull. Piltide lugemine

22 Anne Pikkov: Tegelikult on see ime, et meil on nii rikkalik valik eestikeelseid lasteraamatuid. Regina Lukk-Toompere intervjuu illustraator Anne Pikkoviga

30 Eesti lastekirjanduse sündmusi 2021. aastal

32 Riin Luks. Vaimse tervise häirete kujutamine algupärases noortekirjanduses

36 Mirjam Kaun. Noored raamatukokku! Aga kuidas?

38 Mida arvavad noored lugemisest

40 Aile Laats. Kirjanduslik haritus ehk Millest on mul vanaemaga rääkida?

43 Sandra Jürgenson. Suvevaheaeg koos raamatuga

46 Lastekirjanduse tähtpäevi 2022

48 Rita Raudsepp – raudselt raamatuinimene. Aasta lasteraamatukoguhoidja 2020

49 Leelo Märjamaa. IBBY Eesti uudiseid

50 Indrek Koff. Jean-Claude Mourlevat, muinasjutumeister

51 Mourlevat: Kunagi ei tohi mõelda selle peale, mis lugejatele meeldib. Leelo Märjamaa intervjuu kirjanik Jean-Claude Mourlevat’ga

52 Summary

Kaanel: Anne Pikkovi illustratsioon Helena Kochi raamatust „Kartuli kuningriik“ (2021)

Head lugemist!

Vene illustraatori Anton Lomajevi isikunäitus

Detsembris kaunistab Eesti Lastekirjanduse Keskuse illustratsioonigalerii seinu vene illustraatori Anton Lomajevi isikunäitus „Pähklipureja“. Raamatukunstniku pilte saab keskuses imetleda 11. detsembrist 2021 kuni 29. jaanuarini 2022.

Anton Lomajev on üleilmselt tuntud ja tunnustatud illustraator, kes on osalenud arvukatel rahvusvahelistel näitustel ning saanud hulgaliselt auhindu. Nende hulgast leiab ka 2019. aastal võidetud Bratislava rahvusvahelise lasteraamatubiennaali auhinna Kuldõun, mis on üks mainekamaid illustratsioonipreemiaid maailmas. Tema illustreeritud raamatuid on välja antud nii Venemaal, Prantsusmaal, Saksamaal, USAs, Hiinas kui ka mitmetes teistes riikides.

Lomajev illustreerib nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud raamatuid ja lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert Viive Noore sõnul väärivad äramärkimist näiteks võrratud illustratsioonid Arthur Conan Doyle’i „Sherlock Homesi lugudele“ ja Isaak Babeli „Odessa lugudele“. Lastekirjanduse keskuse jõulunäitusel on väljas pildid, mis kaunistavad Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni jõulumuinasjuttu „Pähklipureja“, mille on tõlkinud vene keelde A. A. Sokolovski.

Kunstniku lasteraamatud on rõõmsad, soojad ja detailirikkad. Veebilehel fairyroom.ru selgitab autor, et tema jaoks on lasteraamatute illustreerimine täiskasvanutele mõeldud tekstide illustreerimisest lihtsam: „Lasteraamatu puhul saan selgemini aru oma eesmärgist, sellest, mida üritan pildi kaudu edasi anda.“  Kahe lapse isa leiab, et lasteraamatud pakuvad illustraatorile rohkelt võimalusi enese loominguliseks teostamiseks: „Lisaks tundub lasteraamatute väli mulle kui kunstnikule eneseväljendusvõimaluste poolest palju avaram ning lasteraamatute parem polügraafiline teostus annab veel täiendava perspektiivi.“

Näitus on avatud keskuse lahtiolekuaegadel ja seda on oodatud külastama nii suured kui väikesed kunstihuvilised.

Paabeli Torni tõlkeauhinna laureaadid selgunud


Neljapäeval, 25. novembril 2021 kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakonna sügisõhtul välja Paabeli Torni auhinna laureaadid.

IBBY Eesti osakond annab Paabeli Torni auhinda välja alates aastast 2004. Selle eesmärgiks on tõsta esile head tõlkelastekirjandust ning väärtustada tõlkijate ja kirjastajate tööd. Paabeli Torni audiplom antakse parima tõlgitud lasteraamatu autorile, selle eesti keelde tõlkijale ning raamatu kirjastajale Eestis.

Juturaamatute kategoorias võitis Sally Harrise raamat „Topelt-Felix“, mille tõlkis eesti keelde Jüri Kolk ja andis välja kirjastus Vesta. Teose kaasnominentideks olid Cressida Cowelli “Olid kord võlurid: Koputa kolm korda” (tõlkija Eve Laur; Pegasus), Sarah Crossani “Iiris” (tõlkija Kristina Uluots; Varrak,), Rob Harrelli “Vidusilm” (tõlkija Piret Orav; Hea Lugu) ja Jenny Jägerfeld “Minu suurejooneline elu” (tõlkija Kadi-Riin Haasma; Varrak).

Pildiraamatute kategoorias sai laureaadiks Marius Marcinkevičiuse raamat „Võlujärv“, mille tõlkis Tiiu Sandrak ja andis välja kirjastus Hea Lugu. Lisaks olid kategoorias nomineeritud Rébecca Dautremeri “Jacominus Gainsborough paremad päevad” (tõlkija Indrek Koff; Koolibri), Tomi Kontio “Koer nimega Kass” (tõlkija Jan Kaus; Päike ja Pilv), Bettina Obrechti “MA SIIS LÄHEN NÜÜD, ütles Aeg” (tõlkija Piret Pääsuke; Päike ja Pilv), Marco Viale “Siniste huntide linn” (tõlkija Eda Ahi; Päike ja Pilv).

Žürii koosseisu kuulusid Mirjam Kaun, Kadi Kurema, Anne Kõrge, Ave Mattheus ja Tiina Undrits.

Lisainfo:
Anne Kõrge
žürii esinaine
56634281
anne.korge@elk.ee

Esseekonkursi “Jäljed minu järel” võitjad on selgunud

Tallinna Lastekaitse Ühingu ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse keskkonnateemalisele esseekonkursile „Jäljed minu järel“ laekus kokku 20 tööd.

Ootasime noorte vaadet maailmas toimuvale ning mõttekäike teemadel, kuidas mõjutab nende endi tegevus keskkonda ja milline võiks olla nende ökoloogiline jalajärg.

Looduskaitsest ja rohelisest maailmavaatest on ühiskonnas palju räägitud ja noorte kirjutistest peegeldub ka huvi selle vastu, nimetades oma generatsiooni „kliimakriisi lasteks“. Tavapärastest hoiakutest hakkasid žüriile silma pigem isiklikuma ümbrusesse suhestumisega arvamusavaldused ja naudingut pakkusid just poeetilisemad lähenemised.

Esseekonkursi võitjad valiti kahes vanuseastmes. Põhikooliealistest (8.-9. klassi) õpilastest kirjutasid parimad esseed Joel-Matis Ungru Tallinna Järveotsa Gümnaasiumist ja Helena Uuetalu Tallinna 21. Koolist. Gümnasistide hulgast olid võidukad Annette Maria Hermaküla Tallinna 21. Koolist ja Alisa Pelihh Tallinna Mustjõe Gümnaasiumist. Björn Oker-Blomi Fond toetab igat võitjat 200 euro suuruse stipendiumiga ja võitjate esseed avaldatakse Lastekaitse Liidu veebiajakirjas Märka Last.

Aktiivselt osaleva klassi loosiauhind ühiskülastus Fotografiskasse kuulub Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi 8. klassile (õpetaja Elona Üksiratsa). Esseekonkursi teemaga sobivalt on Fotografiskas 20. veebruarini avatud kriitilise pilguga loodusmaailma jäädvustava inglise fotograafi Nick Brandti näitus „See tühi maailm / Meile jääb vaid tolm“.

Esseid hindab žürii koosseisus:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing
Juhani Püttsepp, kirjanik
Anneli Kengsepp, Eesti Lastekirjanduse Keskus
Villem Saar, noorte esindaja

Esseekonkurssi korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Tallinna Lastekaitse Ühing, kellel on 1992. aastast head sõprussidemed Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondiga (B.O.B). Esseekonkurss toimub fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks. Konkurssi toetab fotokunstikeskus Fotografiska.

Peagi selguvad Paabeli Torni auhinna laureaadid


Neljapäeval, 25. novembril 2021 kuulutatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimuval IBBY Eesti osakonna sügisõhtul välja Paabeli Torni auhinna laureaadid.

IBBY Eesti osakond annab Paabeli Torni auhinda välja alates aastast 2004. Selle eesmärgiks on tõsta esile head tõlkelastekirjandust ning väärtustada tõlkijate ja kirjastajate tööd. Paabeli Torni audiplom antakse parima tõlgitud lasteraamatu autorile, selle eesti keelde tõlkijale ning raamatu kirjastajale Eestis. Žürii koosseisus Mirjam Kaun, Kadi Kurema, Anne Kõrge, Ave Mattheus ja Tiina Undrits valisid välja järgmised nominendid:

Juturaamatute kategooria:

  • Cressida Cowell Olid kord võlurid: Koputa kolm korda. Tõlkija Eve Laur. Pegasus, 2020
  • Sarah Crossan Iiris. Tõlkija Kristina Uluots. Varrak, 2021
  • Rob Harrell Vidusilm. Tõlkija Piret Orav. Hea Lugu, 2021
  • Sally Harris Topelt-Felix. Tõlkija Jüri Kolk. Vesta, 2021
  • Jenny Jägerfeld Minu suurejooneline elu. Tõlkija Kadi-Riin Haasma. Varrak, 2020

Pildiraamatute kategooria nominendid:

  • Rébecca Dautremer Jacominus Gainsborough paremad päevad. Tõlkija Indrek Koff. Koolibri, 2021
  • Tomi Kontio Koer nimega Kass. Tõlkija Jan Kaus. Päike ja Pilv, 2021
  • Marius Marcinkevičius Võlujärv. Tõlkija Tiiu Sandrak. Hea Lugu, 2020
  • Bettina Obrecht MA SIIS LÄHEN NÜÜD, ütles Aeg. Tõlkija Piret Pääsuke. Päike ja Pilv, 2021
  • Marco Viale Siniste huntide linn. Tõlkija Eda Ahi. Päike ja Pilv, 2021

Lisainfo:
Anne Kõrge
žürii esinaine
56634281
anne.korge@elk.ee

Balti illustraatorite suurnäitus „Joostes huntidega“ Roomas

Roomas arutletakse liigirikkuse säilimise üle ja tutvustatakse Eesti, Läti ja Leedu parimate raamatuillustraatorite hunditeemalisi töid. Eesti, Läti ja Leedu illustraatorite suurnäitus „Joostes huntidega“ avatakse seal 24. novembril ja seda on võimalik uudistada kuni 8. detsembrini 2021.

Euroopas kaduvate liikide hulka kuuluv hunt valiti 2018. aastal Eesti rahvusloomaks. Ka Rooma sündi sümboliseerib emahunt, kes toitis Igavese Linna rajajaid, kaksikvendi Romulust ja Remust. Tänavu tähistab Rooma 75. aastat Itaalia Vabariigi ning 150. aastat ühendatud Itaalia pealinnana. Balti illustratsiooninäituse „Joostes huntidega” avamisel toimus rahvusvaheline keskkonnahoiu, elurikkuse ja kunsti teemaline ümarlaud „Euroopa identiteedi juured: hunt Vahemere ja Läänemere folklooris elurikkuse säilimise sümbolina”.

„lllustratsioonikunst võimaldab jutustatud lugudesse või reaalselt toimunud sündmustesse põimida uued väärtused – näiteks keskkonnateadlikkuse, rohepöörde, hirmudega toimetuleku ja tõeliste eluväärtuste äratundmise,” selgitab näituse Eesti kuraator Viive Noor. Itaalia kunstiteadlane ja Balti illustraatorite näituse Itaalia-poolne kuraator Tiziana D’Acchille lisab, et see kunstivorm kõnetab nii lapsi kui täiskasvanuid ja illustratsioonikunstis edasiantud sõnum jõuab seega laiemate massideni.

Õnneliku kokkusattumisena ühtis huntinimesele keskenduva näituse avamine Roomas Ilmar Rootsi uurimuse „Susi – meie rahvuslooma 523 nime” avaldamisega Eestis. Teos kirjeldab eestlaste lugupidavat ning olulist suhet hundiga, kes on oma eeskujuga aidanud meie esivanematel loodusega kooskõlas ellu jääda. Eestis on loodud Hundi ümarlaud, mille eesmärk on leida lahendus, kuidas inimene hundiga koos elukeskkonda jagab. Rahvuslooma ümarlaua initsiatiivil andis Eesti Pank oktoobris välja miljon hundisümboliga 2-eurost meenemünti.

Eestit esindas Roomas keskkonna ja rohepöörde teemalisel ümarlaual Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann. „Just kunst on vahend, mis aitab keskkonnateadlikkust ja meid kõiki puudutavat tuleviku toidu teemat ühiskonnas laiemalt teadvustada,” ütles Tiidemann, kes on varem Roomas Eestit esindanud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonis FAO. Ümarlaual osalesid ka Eesti Suursaatkonna konsul ja kultuuridiplomaat Marika Lampi, Eesti Suursaatkonna nõunik Anne Mardiste, Eesti Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel ning Eesti Kunstnike Liidu president Elin Kard. Eestist olid kohal ka Rahvuslooma ümarlaua esindajad – Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts, keskkonnaajakirjanik Helen Arusoo ja Ell Sellis Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidust. Itaalia poolelt rääkisid keskkonnahoiust, rohepöördest ja hundiga seotud traditsioonidest Itaalia endine põllumajandusminister Alfonso Pecoraro Scanio, kunstiajaloolane ja kauaaegne Rooma Kaunite Kunstide Akadeemia direktor Tiziana D’Acchille, psühhoanalüütik Pietro Lasalvia, teose „Homerose eeposte Läänemere päritolu” autor Felice Vinci, La Sapienza ülikooli ajaloo ja ühiskonnateaduste professor Andrea Carteny ja La Sapienza ülikooli Balti uuringute keskuse juht Ülle Toode.

„Nii Eesti kui Itaalia rahvusloomaks on hunt, millel on mõlema rahva ajaloos ja folklooris oluline tähendus. Eestis oleme aastasadu huntidega koos eksisteerinud ning ka täna on hundid oluliseks osaks meie elurikkusest. Vaid tihedas koostöös suudame saavutada ambitsioonikad keskkonnaeesmärgid ning kaitsta bioloogilist mitmekesisust, ühendades parimal viisil kunsti, poliitika ning teaduse,” ütles asekantsler Tiidemann Roomas säästlikule arengule pühendatud kohtumisel. Ümarlaua lõppedes kinkis asekantsler Siim Tiidemann Rooma linnale ja Itaalia parlamendi Balti sõprussuhete grupi esindajale Federico Molliconele Eesti Panga tänavu oktoobris väljaantud hundikujutisega meenemündi. Hundi sümboolikaga mündi said teiste seas ka keskkonnaaktivist ning endine Itaalia põllumajandus- ja keskkonnaminister Alfonso Pecoraro Scanio, psühhoanalüütik Pietro Lasalvia ning Balti näitust võõrustava Creativi Italiani Fondi president Vanna Fadini. „Eesti rahvausundi järgi toob hundi nägemine õnne. Lahkujatele sooviti alati – õnne teie teel ja tulgu hunt teile vastu,” räägib folklorist Marju Kõivupuu.

2018. a. Londoni raamatumessil ning seejärel Poolas, Leedus ja Põhja-Itaalias Pordenones kohaliku kunstifestivali raames eksponeeritud näitus saabus Itaaliasse, Ischia saarele oktoobris ning jõudis sel nädalal Rooma. See on aeg, mil maailm on toibumas koroonaviirusest ning hirmudega silmitsi seismine on pandeemiaajal saanud uue sisu.

Näituse kuraator ja kunstnik Viive Noor on Itaalias hästi tuntud. Aastatel 2014 – 2016 ringles Itaalias Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Itaalia Eesti Seltsi koostöös sündinud vendade Grimmide muinasjutunäitus „Elas kord..” (C’erauna volta…). Tuntud muinasjutumeistrid ammutasid inspiratsiooni Napoli barokiaegselt kirjanikult Giambattista Basilelt. Näitust sai kahe aasta jooksul näha üheteiskümnes Itaalia linnas, sealhulgas näiteks Roomas, Bolognas ja Materas. Äsja Roomas alanud Balti illustraatorite rändnäitus „Joostes huntidega” sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Fondazione Creativi Italiani ja Itaalia Eesti Seltsi koostöös. Seda rahastab Eesti Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital ning toetavad Eesti, Läti ja Leedu suursaatkonnad Roomas.

Näitus on Roomas, Creativi Italiani Fondi galeriis, Piazza della Liberta 4, avatud 8. detsembrini. Näitus keskendub Läänemere idakalda huntinimese pärimustele ja koondab Balti riikide illustraatorite töid.

Balti illustraatorite näitus „Joostes huntidega“ sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Itaalia Eesti Seltsi koostöös. Näitust rahastab Eesti Kultuuriministeerium ning Kultuurkapital ning seda toetavad Eesti, Läti ja Leedu suursaatkonnad Roomas. 2018. aastal Londoni raamatumessil alguse saanud näitust on eksponeeritud Poolas, Leedus ja Põhja-Itaalias Pordenones ning viimati Napoli lähedal Ischia saarel.

Lisainfo: Ülle Toode +335 126 8574 ja Fondazioni Creativi Italiani kodulehelt.

Ülle Meistri illustratsioon

Eesti illustraatorite näitused Komimaal

2. detsembril 2021 avatakse Komimaa pealinnas Sõktõvkaris mitu Eesti illustraatorite näitust, mis koonduvad koondpealkirja „Jõulumuinasjutt“ alla. Näitustega tähistatakse Komi vabariigi 100. sünnipäeva.

Eesti illustraatorite jõulu- ja talveteemalisel grupinäitusel osalevad Regina Lukk-Toompere, Kadi Kurema, Lucija Mrzljak, Urmas Viik, Katrin Ehrlich, Anne Linnamägi, Kadri Ilves, Catherine Zarip, Kristi Kangilaski, Tuulike Kivestu, Kertu Sillaste, Kristi Kangilaski, Piret Mildeberg, Maris Siimer, Tiina Mariam Reinsalu, Piret Niinepuu, Anne Pikkov ja Viive Noor.

Lisaks illustraatorite grupinäitusele avatakse Regina Lukk-Toompere isikunäitus lastele. Samuti on Komimaa kunstihuvilistel võimalik uudistada lausa kahte näitust Viive Noorelt. Üks neist keskendub illustratsioonile ning on suunatud lastele. Teisel on väljas graafika ning see on mõeldud täiskasvanud kunstipublikule.  

Samuti avatakse „Jõulumuinasjutu“ raames Tatjana Mohrjakova kureeritud rahvusvaheline nukukunstinäitus.

Näitused leiavad aset kultuurikeskuses Jugor.

Catherine Zaripi illustratsioon

November 2021. Aino Pervik „Tuulelohe saab sõbraks“

Nii tore, et mõned asjad on just nii nagu nad on. Näiteks see, et on Aino Pervik ja temalt on ilmunud uus raamat. Varem osaliselt Tähekeses avaldatud palad on lisaks saanud uusi lugusid ja kenasti ühiste kaante vahele paigutatuna moodustavad need Ulla Saare lustlike ja iseloomukate kollaažpiltidega võluva terviku.

Raamatusse on koondatud üheksa lühijuttu. Lugude läbiv peategelane on ühel kaunil päeval sündinud tuulelohe, kes iseendale kangesti meeldib. Ja miks ei peakski! On tal ju hästi suured silmad, millega näeb nii mõndagi, suu, mis annab rääkimisvõime, ja uhkelt tuules kaasa lehviv kolme värvilise lindiga saba. Kuna tuulelohele ei meeldi olla peremehe poolt juhitud, otsustab ta nöörist vabaneda ja ise enda elu määrama hakata. Loomulikult tuleb sel teel ette takistusi ja olukordi, mis tuulelohele probleeme tekitavad, kuid teistesse heatahtlikult suhtudes ja neile avatud meelega lähenedes leiab ta oma rännakul palju sõpru. Näiteks kohtab ta ulgumerele sattudes allveelaevaga, seejärel tuuleveski ja kiigega, hiljem kanakulli ja lõokese ning tuletorni ja pilvelõhkujaga. Üha uued ja uued kohtumised näitavad tuulelohele, kuivõrd mitmekesine on maailm ning kuivõrd erinevaid asukaid siin leidub. On neid, kes ei taha kuidagi kodust ära minna ja neid, kellele meeldib olla kogu aega teel. Leidub neid, kelle elu kese on järglaste saamine ja neid, kes on pühendunud jäägitult teiste aitamisele. Igaüks on avastanud viisi, kuidas rahulolu saavutada ja õnnelik olla. Erinevad vaated elule sunnivad tuulelohetki mõtlema, kes ta on, mida igatseb ja elus tähtsaks peab.

Nii mõnigi kord võib jutu algpunktina tajuda kaasaja ühiskonnas toimuvat, olgu selleks siis rändekriis või kaksiktornide langemine. Paralleele kutsub tõmbama ka oma konnatiiki ainsaks ja iseennast maailma kõige targemaks konnaks pidav isend. Ei saa ju olla olemas mitte midagi niisugust, mida tema ei tea. „See ei ole lihtsalt võimalik,“ mõtleb ta. Ühiskondlikult tundliku närviga lastele, kes ümbritsevat hoolikalt tähele panevad ja oma peas nende teemadega tegelema kipuvad, aitab raamat mõtteis selgust luua. Samas aga pole vihjete lugemise oskus teost kätte võttes vajalik, teemad saavad üldistatud ning laiemasse konteksti asetatud. Nii et argitasandi mullituse asemel on tegemist ikka pigem üldhumaanse käsitlusega.

Perviku tuulelohe-raamatu keel on lihtne, nii et sobib nii iselugejatele kui ettelugemisealistele lastele vägagi hästi. Mõtted, mida selle keelega väljendatud, on selged ja hoolikalt läbikaalutud. Vaatamata sellele, et tegemist on suurte, komplitseeritud küsimustega, millega inimesed maadlevad kogu elu, on Pervik osanud need lastele sobivas vormis lahti seletada. Ta ei targuta ega noomi, ta on lihtsalt ühtteist oma pika elu jooksul tähele ja kõrva taha pannud, mis nüüd igast kirjapandud loost tahes-tahtmata läbi kumab ja neile, kel elukogemust vähem, igati ivaks ära kulub. Pervik on justkui moraalne kompass, mis aitab praeguses argihulluses kurssi hoida ja meeles pidada seda, mis tähtsaim. Tuulelohe jaoks on  kõige olulisemad vabadus, tervis ja sõprus. Mis hoiab sinu elu koos ja teeb selle tähenduslikuks?

Illustreerinud Ulla Saar
Kirjastus Tänapäev 2021
64 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Eesti Lastekirjanduse Keskus ja PÖFF Shorts näitavad animafilme lastele

Lühifilmide ja animatsiooni festivali PÖFF Shortsi lasteanimatsioonide programm on seiklusi täis. Artise kinos eestikeelse dublaažiga linastuvad filmid valis tänavu välja Eesti Lastekirjanduse Keskus.

„Hea pildiraamatu puhul peame võrdselt oluliseks nii teksti, pilti kui ka loo ideed ja kompositsiooni. Usun, et ka filmi puhul on need komponendid võrdselt olulised, et tekiks hea ja tugev animateos, mis lapsi kõnetaks. Hea valik sai!” tõdes Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Rahvusvahelisse lasteanima võistlusprogrammi valiti 12 filmi kaheksast riigist, Prantsusmaast Lõuna-Korea ja Soomeni. Rahvusvahelise esilinastuse teeb Chen Yangi film “Punane” (Saksamaa), lugu punases maailmas elavast tüdrukust, kes kogemata avastab teiste värvide olemasolu. Kõiki filme näidatakse Baltimaades esmakordselt.

„Filmid pakuvad värsket vaadet perekonnale, loodusele ja meie eelarvamustele,“ kirjeldas PÖFF Shortsi animaprogrammi juht Vassilis Kroustallis. Programmi panid kokku Triin Soone, Ulla Saar ja Kadri Naanu Eesti Lastekirjanduse Keskusest.

Laupäeval, 20. novembril kell 12.00–14.30 toimub festivali raames Eesti Lastekirjanduse Keskuses ka perehommik, milles osalejad saavad Animakooli toredate juhendajate käe all valmis meisterdada päris oma animafilmi.

PÖFF Shorts lasteanima võistlusprogrammi näeb kinos Artis laupäeval, 20. novembril kell 15.30 ning pühapäeval, 21. novembril kell 10 ja 11.
Filmid linastuvad eestikeelse dublaažiga.

Rahvusvaheline lühifilmide ja animatsiooni festival PÖFF Shorts leiab aset 16.–24. novembrini. Filme saab vaadata nii kinosaalis Tallinnas ja Tartus. Alates 22. novembrist saab filme vaadata virtuaalselt PÖFFi veebikinos üle Eesti.


PÖFF Shortsi võistlusprogrammid: https://shorts.poff.ee/filmid/
PÖFF Shorts kodulehekülg: http://shorts.poff.ee
PÖFFi kodulehekülg: www.poff.ee
Facebook: https://facebook.com/poffshorts/
Instagram: http://instagram.com/poffshorts

Selgusid Põlvepikuraamatu konkursi võitjad

Neljapäeval, 11. novembril 2021 kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja Põlvepikuraamatu konkursi võitjad. Lastekirjanduse keskuse, kirjastuse Päike ja Pilv ning Kultuuriministeeriumi koostöös toimunud loomevõistlusele esitati kokku 66 raamatuprojekti, mis on mõeldud kuni 7-aastastele lugejatele.

Põlvepikuraamatu konkurss toimub alates 2006. aastast ja selle eesmärk on rikastada väikelastele ja koolieelikutele mõeldud lugemisvara professionaalselt teostatud ja kõrgekvaliteediliste algupäraste pildiraamatutega, milles on võrdselt pööratud tähelepanu nii tekstile kui illustratsioonile.

Konkursi võitsid kirjanik Kadri Kiho ja illustraator Stella Salumaa käsikirjaga „Endel ja Kati“. Teise koha pälvis Kertu Sillaste pildiraamatuprojekt „Väikeses majas“ ning kolmanda koha vääriliseks hindas žürii Liis Kivirandi kirjutatud ja Pamela Sameli illustreeritud võistlustöö „Toru“. Võidutööde autoreid ootab rahaline preemia ning need avaldab kirjastus Päike ja Pilv.

Teise koha saanud Kertu Sillaste „Väikeses majas“ avaldatakse nii eesti kui ka võru keeles – nimelt andis Võru Instituut sellele eripreemia. Võrukeelsed raamatud kingitakse Vana-Võromaal sündivatele lastele nende esimeseks raamatuks.

Lisaks andis žürii välja kolm eripreemiat. Illustratsiooni eripreemia pälvis Katri Smitt projekti „Väike romb avastab maailma“ eest. Joanna Liivaku „Plekiraamat“ sai ideepreemia ning värsipreemiaga tunnustati Leelo Tungla võistlustööd „Lasteaia liivakast“.

Kokku laekus 66 tööd, millest 19 jõudsid II vooru: „Naeratuse teekond“ märgusõna naeratus, „Plekiraamat“ märgusõnaga jogurt, „Kui sina oleksid kaelkirjak, kus sa siis oleksid?“ märgusõna tormi, „Kassipoeg nimega Tolmurull“ märgusõna tolmurull, „Kentsakas krokodill“ märgusõna kroku, „Tontla“ märgusõna tontla, „Milla“ märgusõna milla, „Iko helesinine unistus“ märgusõna Iko unistus, „Toru“ märgusõnaga toru, „Kus on ära? Kes on teised?“ märgusõna ära, „Endel ja Kati“ märgusõna endel ja kati, „Prügikasti pühapäev“ märgusõna pühapäevatunne, „Teine torm“ märgusõna teine torm, „Kivid“ märgusõna kivid, „Väikeses majas“ märgusõnaga okesse, „Kuu“ märgusõna kuu, „Lind, kes unustas laulu“ märgusõna lind+interneti turvanaine, „Lasteaia liivakast“ märgusõna liivakast, „Väike romb avastab maailma“ märgusõna ruut ja romb.

Kirjastuse Päike ja Pilv juhataja Katrin Reinmaa sõnul tõusid kõik finaali jõudnud 19 tööd esile kas hästi läbikirjutatud teksti, professionaalsete piltide või uudse idee poolest. „Esikolmikusse valitud töödes on kõik need kolm suurepärase lasteraamatu komponenti olemas ja moodustavad põneva terviku. Väga hea meel on selle üle, et tänavuste preemiasaajate hulgas on nii tuntud ja tuttavaid nimesid kui ka uusi tegijaid,“ lausus Reinmaa.

Žürii koosnes lastekirjanduse asjatundjatest, kes hindasid tööde terviklikkust, eakohasust ja professionaalset teostust. Žürii koosseisu kuuluid Liis Sein ja Ulla Saar Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Katrin Reinmaa kirjastusest Päike ja Pilv, Asta Trummel Kultuuriministeeriumist, Karin Pae Audentese lastekoolist ja huvikeskusest ja Triinu Laan Võru Instituudist.

Konkurss toimub igal teisel aastal ja on järjekorras juba kaheksas. Varasemate võistlustööde hulgast on ilmunud näiteks Liis Seina ja Gerda Märtensi „Minu linn“, Kristi Kangilaski „Suur rüütel“, Kaja Lotmani ja Marju Tammiku „Hommikukontsert Matsalus”, Kätlin Vainola ja Kertu Sillaste „Kus on armastus?“ jpt. Varasemate konkursside kohta leiab infot Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Päike ja Pilv kodulehtedelt.

Möödunud konkursside info leiad loomekonkursi alalehelt.

Lisainfo:

Katrin Reinmaa, Päike ja Pilv, tel 513 1005, paikejapilv@paikejapilv.ee
Liis Sein, Eesti Lastekirjanduse Keskus, tel 617 7231, liis.sein@elk.ee