Veebruaris poodidesse jõudnud Levi Henrikseni „Kuradisaare ingel” on raamat, mis esmanägemisel ei kõneta. Kaane helesinisel taustal kasutatud foto, millel binokli taha varjuv pusas kuju ning kompass, ei kutsu teost kätte võtma. Tagakaanetekst on nii kirjatüübi kui ka sisu poolest ilmetu. Viide Astrid Lindgrenile ei innusta raamatut lugema, vaid pigem tõukab eemale. Maitsetu ja õõnsana mõjub ka embleem „Rõõm lugemisest”. Nii oligi see teos siiani mul kahe silma vahele jäänud.
Õnneks on sel suvel lasteraamatuid haruldaselt vähe lettidele jõudnud ja nii võibki ootamatult leida tee raamatuteni, mis seni lugemisvara külluses kõrvale tõstetud said. „Kuradisaare ingel”, mille sisu on koorest täiesti erinev, pakkus meeldiva üllatuse.
Raamatu peategelaseks on kümneaastane Astrid Baros, kellele teose tagakaanel viidatakse kui tänapäeva Pipi Pikksukale. Pipi-teema, nagu ka teistele A. Lindgreni tegelastele osutamine, kerkib teoses esile veel nii mõnelgi korral. Kuid Astridi sarnasus Pipiga piirdub aktiivsuse, asjalikkuse ja juhirolli haaramisega. Erinevalt Pipist on tüdruku sooviks kindluse ja turvalisuse taastamine. Et seda teha, tuleb tal mõni aeg tagasi kärjestunud perekond taas kokku tuua.
Astridi arvates on ta vanemad üsna sõbralikult lahku läinud, öeldes talle, et nad on vaid head sõbrad, ei midagi enamat. Hea sõber aga on Astridi arvates üks paremaid asju, mis inimesega juhtuda saab. Nii jääbki talle arusaamatuks, kuidas nad äkki enam ühtse sõbraliku perekonnana koos ei ela. Lapselikku loogikat järgides otsib ta põhjuseid igalt poolt, muu hulgas ka isa päritolust. Nimelt on tema isa Baltasar pärit Tšehhoslovakkiast, mis teadupärast samuti lagunes Tšehhiks ja Slovakkiaks. Kummalgi vanemal on nüüd uus elukaaslane ning tüdruk peab elama nädalakaupa kord ema, kord isa juures.
Astridil pole aga kavatsust nii kergesti alla anda ja lõhenenud perekonnaga leppida. Ta otsustab meelitada oma vanemad koos Rootsi, Kuradisaarele, kus perekond kunagi meeldiva puhkuse veetis. Esialgu lähebki kõik, nagu tüdruk plaaninud on. Ta hangib endale torutangid, laseb vanaemal sünnipäevakingiks mõeldud raha ette maksta, tühistab mobiililepingud ja kõrvaldab mängust elukaaslased. Kui aga perekond Kuradisaarel kokku saab, teeb elu oma korrektiivid. Astridi plaani sekkuvad kurjategijad, röövitud miljonäripoeg ning Jugoslaavia sõjapõgenik. Sündmused võtavad ootamatu pöörde.
Loo alguses, kui Astrid on vanemate peale vihane, kutsub ta neid eesnime pidi. Raskustes avanevad pereliikmete seni varjus olnud iseloomujooned ning tasapisi saavad Emiliast ja Baltasarist taas Astridile armsad ja tuttavad ema-isa.
Tegemist on põneva ja rohkete süžeepööretega humoorika teosega, mille tekst on kergesti loetav, olemata seejuures ülemäära lihtne või labane. Nõnda võib raamat lugemiselamust pakkuda nii suurtele kui väikestele.
Raamatu autor Levi Henriksen on kodumaal Norras tuntud kui muusik ja kirjanik. „Kuradisaare ingel” (Engelen ved djevelgapet, 2012) on tema esimene lasteraamat.
Tõlkinud Annika Kupits
Kujundanud Siiri Timmermann
Välja andnud Egmont Estonia
232 lk
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
