Just tänavu, kui 30. aprillil tähistatakse Juhan Liivi 160. sünniaastapäeva ning möödub 130 aastat jutustuse „Vari“ esmailmumisest, on paras aeg see meie kirjandusklassikasse kuuluv teos (taas)avastamiseks kätte võtta.
Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu projekti „Tähtteose kiirkursus“ „Varju“ käsitlevas klipis nenditakse, et Liiv kirjutas jutustuse vaid kaheksa päevaga palavikulises loomepuhangus. Napile valmimisajale vaatamata ei salga keegi teose kõrget taset, omanäolisust ega erakordsust nii ilmumisajal kui tänapäevalgi. Kirjaniku muu loomingu taustalgi on „Vari“ aegade jooksul endale vägagi erilise positsiooni kätte võidelnud, olles luule kõrval üks väheseid Liivi proosateoseid, mis tänasenigi, ja igati õigustatult, mitmetes koolides käsitlemist leiab.
Jutustuse peategelaseks on vallavaeste tarbeks loodud sookülast Kukulinnast pärit mitmekordne orb Villu, kes mõisa toapoisina töötava kasuvenna õpetusel lugema õpib ja erakordset taiplikkust ja hingehellust üles näitab. Siiski ei õnnestu Villul talle määratud sotsiaalsest klassist pääseda. Õiglustunne viib Villu teomeeste ihunuhtlust takistama, mistõttu ta julmalt läbi pekstuna meelemõistuse kaotab. Lapsepõlve igatsus näha metsa taga aimatavat Peipsit, avarat, kohisevat, vaba, jääbki teostumata. Igatsus, kui seda metsa ees ei oleks, jääb.
Liiv jälgib Villu elukäiku erakordselt suure südamesoojuse ja kaasaelamisega. Jutustuse alapealkiri „Lugu lähemast minevikust“ laseb toimuvat näha mitte ainult üksikisiku saatusena, vaid üldisemal, üldrahvalikul taustal, tuues esile 19. sajandi algupoole teoorjuse aja olud. Igast kirjutatud reast kumab kirjaniku unistus õiglasemast ühiskonnast, mil päritolu ega sugu ei määraks lapse elusaatust, vaid noore enda soovid, võimed ja tahe. Kasutades ilmekaid ja jõulisi vastandusi, nagu mõisnikud ja vallakehvikud, härrasrahva häärber ja teomeeste hurtsikud, metsa piiratus ja vete avarus, luuakse mõjus teos, millel tänaseski päevas oma lugu rääkida.
1984. aastal jutustuse ainetel valminud kuuldemäng, mille raadio tarvis seadis Tiia Rinne, on tänagi naudinguga Jupiteris kuulatav. Milliseks kujuneb aga selle aasta sügisel linastuva režissöör Jaak Kilmi ajaloolise põnevusfilmi „Vari“ saatus, näitab aeg. Filmi seob jutustusega, tõsi küll, peamiselt pealkiri. Tegemist on Indrek Hargla originaalstsenaariumil põhineva looga, milles hullumajast põgenenud Juhan Liiv kodukanti maapakku saabudes ootamatult mõrvajuurdluse tunnistajaks satub.
Väljaanded omaette raamatuna:
G. Pihlakas, 1894
G. Pihlakas, 1903
Noor-Eesti, 1923
Geislingen, 1947
Eesti Raamat, 1966
Mixi Kirjastus, 2002
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
