fbpx
Hüppa põhisisu juurde

Jüri Parijõgi „Jõulud, jõulud!“ (1930)

1930. aastal Noorusmaa jutukirjastiku sarjas ilmunud tumesinine vihikuke „Jõulud, jõulud!“ sisaldab Jüri Parijõelt kaheksat pala, milles peatselt saabuvad pühad suuremat või väiksemat rolli mängivad:  „Jõuluküünal. Vana jõululegend“, „Isaga jõulukirikus“ , „Jõulud kodus“, „Jõulud akende taga“, „Lehepoiste jõulumees“, „Andu raadio“, „Jõulu jutuajamised Injuga“ ja „Jõulujutt Endule“. Kogumiku esimese poole juttudes pajatab kirjanik lapstegelaseks kehastudes justkui enese jõulumälestusi ja viib noore lugeja kaasa pühadeks ettevalmistusi tegema, koos vanaemaga jõuluevangeeliumi lugema, isaga kirikusse jõulurõõmu otsima, jõuluvana ootama või kingituseks saadud raamatuid imetlema. Jutukogu viimased lood  kujutavad endast aga täiskasvanu vestlusi väikelapsega. Esimeses neist kutsub tüdruk tema arvates kõikvõimsat pöialpoissi appi meelega katki tehtud taldrikut terveks tegema, teises loos aga tunneb poiss peo peale püütava küünlaleegi kustumisest nukrust. Mõlemal puhul pajatab isa lapsele lohutuseks loo, millest elukogenematum võiks ehk edasiseks tarvilise iva leida. Niimoodi, justkui inimese elukaare jooksul ette tulevaid jõule jälgides, seob Parijõgi kogumiku ühtseks tervikuks, rõhutab pühade olulisust ja traditsioonide muutlikkust, kuid vaatamata sellele kestmist üle aja.

Parijõe jõululood on lastepärased, südamlikud ja armsad, otsast otsani väikese inimese hea olemise soovi täis. Ometi ei muutu Parijõgi imalaks, liigselt idülliliseks ega luba jõulumeeleolul end ümbritsevate olude suhtes pimestada. Ikka näeb ta ka lapsi, kes tänavail lehti müües külmetavad ja tühja kõhtu kannatavad, neid, kelle jõulud on pigem kujutluslikud ja kulgevad vaateaknaid imetledes või teiste kodudesse piiludes.  Samas aga leidub Parijõe lugudes alati optimismipiisk, mis laseb jõulurõõmuni jõuda kõigil, kes seda vähegi soovivad, nende majanduslikest ja sotsiaalsetest oludest, vanusest või tervislikust seisundist hoolimata. 

Mis muud kui tuleb nõustuda Aivi Parijõega, kes oma magistritööl põhinevas artiklis „Jõulud Parijõe loomingus“ („ELK Toimetised nr 4, lk 4-26 ) kirjutab: „Kindlasti ei ole Parijõe jõulujutud pelgalt tähtpäevaline lektüür, mida lugeda või ette kanda kord aastas. Tema leebe nukrusega varjutatud lood, kus igatsetakse headuse ja sõpruse järele, võiksid meid kosutada palju sagedamini.“

Parijõe jõulujuttude kordustrükke leiab ka kogumikest „Jõulud, jõulud!“ (Tänapäev, 1999) ja „Jõulud akende taga“ (Piip & Prillid, 2010).

Eesti Õpetajate Liit, 1930

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

Lastekirjanduse keskuses saab näha illustratsiooninäitust Läti kunstnikelt

Teisipäevast, 5. detsembrist kuni uue aasta jaanuari lõpuni on lastekirjanduse keskuses üleval kaheksa Läti illustraatori ühisnäitus „Armastusega Lätimaalt“.

Oma töödega osalevad näitusel Anita Paegle, Alekseijs Naumovs, Arta Ozola-Jaunarāja, Gita Treice, Anda Strautniece, Kitija Role, Ernests Kļaviņš ja Gundega Muzikante.

Lastekirjanduse keskuse kunstiekspert ja näituse kuraator Viive Noor:  „Lätlased on meie armsad naabrid ja hingelt lähedased. Lähedased on nad meile geneetiliseltki. Küllap on meil seetõttu paljuski sarnane maitse ja sarnased arusaamad. Seda näitust raamides mõtlesin selle peale, et kui jätta kõrvale iga kunstniku isikupära, siis midagi on selles väljapanekus seesugust, mis tuletab meelde meie endi kunstnike töid. Mitte et lausa võrdusmärki saaks panna, aga kuidagi omane ja armas tundub see näitus küll. Soe ja sõbralik. On pilte, mis pärit raamatutest ja on pilte, mis ekstra tehtud meie näituse tarvis. Ja ikka armastusega Lätimaalt. Tulge ja vaadake oma silmaga!”

Lisaks sellele saab keskuse pööningugaleriis näha Stuudio 14 väikest talipühanäitust „Lumikellukesed detsembrikuus“, mis on avatud kuni 6. jaanuarini.

Mõlemaid näituseid saab külastada keskuse lahtiolekuaegadel E-R 10-18, L 11-16.

Gundega Muzikante illustratsioon

Loe lähemalt

Eesti on 2025. aasta kevadel Bologna rahvusvahelise lasteraamatumessi peakülaline

Bologna lasteraamatumess on vanim ja suurim lastekirjanduse sündmus, mis toob igal kevadel kokku tuhandeid lasteraamatute autoreid ja tegijaid üle maailma. Igal aastal kannab üks riik messi peakülalise staatust, et tutvustada laiale publikule omamaist lastekirjandust. Eestile avaneb selline esmakordne võimalus 2025. aasta kevadel.

Messi eesmärk on eelkõige rahvusvaheliste kirjastamisõiguste müümine ja ostmine, kuid samas annab see ka suurepärase ülevaate lastekirjanduse kultuurilisest mitmekesisusest ja illustratsioonikunsti arengusuundadest.

„Bologna lasteraamatumess on lastekirjanduse valdkonna tippsündmus ja peakülalise rolli kandmine seega suur vastutus ja väljakutse. Oleme rõõmsad, et pääseme maailmalavale, kus tutvustada oma uuemaid lasteraamatuid ja nende autoreid,“ märkis Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone. „Eelkõige on see aga pildiraamatumess, kus fookuses illustratsioon. Olles 15 aastat rahvusstendiga messil osalenud kõrvuti teiste riikidega ja selles tohutus raamatute paljususes ennast peegeldanud, oleme saanud kinnitust, et Eesti illustratsioonikunst on täna omanäoline ja mitmekesine ning meil on lugusid, mida nii sõnas kui ka pildis maailmale jutustada.”

Hiljuti külastas Eestit ja Tallinna illustratsioonitriennaali Bologna messi direktriss Elena Pasoli. Visiidi eesmärk oligi tutvuda Eesti lastekirjanduse ja illustratsioonikunstiga ning seda eestvedavate organisatsioonidega, et leida parimaid koostöövõimalusi meie lastekirjanduse tutvustamiseks Bolognas.

Peakülalise programm on mahukas, sisaldades illustratsiooni- ja raamatunäitusi, autorite esinemisi ning arutelusid ja töötubasid nii messihallides kui ka Bologna linnas. Programm valmib Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Kirjastuste Liidu koostöös ning seda ettevõtmist rahastab Kultuuriministeerium.

Foto: kohtumine Bologna messi direktrissi Elena Pasoliga lastekirjanduse keskuses

Loe lähemalt

Selgusid Tallinna koolide õpilastele suunatud esseekonkursi võitjad

Täna kuulutasid Tallinna Lastekaitse Ühing ja Eesti Lastekirjanduse Keskus Rootsi Suursaatkonnas välja esseekonkursi „Head mõtted on pool tervist“ võitjad. Björn Oker-Blom Fond toetas võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga.

Tallinna üldhariduskoolide 8.–12. klassi õpilastele mõeldud esseekonkurss kuulutati välja selle aasta oktoobri alguses, et noored saaksid avaldada oma arvamusi vaimse tervise ja heaolu teemadel ehk kuidas tänapäeva stressirohkes maailmas oma pingeid maandada ja selle kõrval elurõõmu tunda. 

Põhikooliastmes võitsid konkursi Madli Aasmann Järveküla Kooli 8. c klassist ja Teele Telling Merivälja Kooli 9. c klassist (juhendajaks Andra Kütt-Leedis). Gümnasistide hulgast kirjutasid parimad esseed 11. a klassi õpilane Kaspar Kriitberg ja 11. b klassi õpilane Mirtel Lõhmist, mõlemad 21. Koolist (juhendajaks õpetaja Külliki Kaju).

Esseid hindasid Ene Tomberg Tallinna Lastekaitse Ühingust ning Helena Kostenok ja Triin Soone Lastekirjanduse Keskusest. Konkursile laekus 8. –9. klasside õpilastelt kokku 7 ja gümnasistidelt 27 esseed.

Esseekonkurssi korraldasid Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Tallinna Lastekaitse Ühing, kellel on 1992. aastast head sõprussidemed Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondiga (B.O.B). Esseekonkurss toimub fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks.


Lisainfo:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing, enekentomberg@gmail.com, tel 645 7456

Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, triin.soone@elk.ee, tel 617 7230

Loe lähemalt

Ilmunud on lastekirjanduse ajakirja Nukits uus väljaanne

Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostatud ajakirja Nukits 29. number on valmis. Ajakiri koondab lastekirjanduse, illustratsiooni ja lugemise teemalisi artikleid, mis pakuvad lugemisrõõmu kõikidele lastekirjanduse sõpradele.

Bibliograaf ja kirjanduskriitik Krista Kumberg arutleb muinasjuttude, muistendite, eeposte ja spordi suhete üle. Tallinna Ülikooli magristritaseme üliõpilane Liis Tõntson kirjutab ristkirjutamisest Eesti lastekirjanduses. Tartu Ülikooli maailmakirjanduse doktorant Kadri Naanu mõtiskleb soorollide üle Anti Saare raamatutes. Taani ja norra filoloog Lea Reitel Høyer tutvustab Janne Telleri romaani „Mitte midagi“ käsitlemisvõimalusi kirjandustundides. Ajakirjast leiab lisaks Anne Pikkovi intervjuu tänavuse Edgar Valteri illustratsioonipreemia laureaadi Piret Rauaga ning palju muudki huvitavat.

„Selle aasta Nukitsa teeb eriliseks juubelihõng. Nii näiteks saab koos Piret Lotmaniga vaadata lasteraamatukogude tekke aega. Muuski osas pakub seekordne ajakiri mitmekülgset lugemist. Lisaks omamaise lastekirjanduse lühiuurimuste avaldamisele jagame ka Põhjamaade kogemust keerukama ilukirjanduse käsitlemiseks koolitunnis, tutvustame lasteraamatukogude toredaid ettevõtmisi ning anname ülevaate Tallinna illustratsioonitriennaali ettevalmistustest,“ märkis ajakirja toimetaja Jaanika Palm ja lisas: „Loodame, et nii raamatukoguhoidjad, õpetajad, üliõpilased kui ka teised lastekirjandushuvilised leiavad siit väärt lugemist nii praeguses hetkes kui ka aastate pärast.“

Nukitsat saab tellida aadressil elk@elk.ee. Tasutud arve korral saab väljaanded kätte Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Tallinn, Pikk 73, E–R 10–18, L 11–16. Väljaannete saatmisel lisanduvad postikulud. Lisaks saab Nukitsat osta lastekirjanduse keskusest kohapealt.

Ajakirja hind on 6 eurot.

SISUKORD:

  • Krista Kumberg. Seitsme kuningriigi taha, ääretust ilmamerest kaugemale
  • Liis Tõntson. Ristkirjutusest eesti (laste)kirjanduses
  • Kadri Naanu. Millest on tehtud väikesed tüdrukud ja poisid
  • Lea Reitel Høyer. Kirjandusõpetusest Taanis eksistentsiaalse noorteromaani „Mitte midagi“ näitel
  • Tahan, et mul ei oleks hiljem piinlik raamatule kulunud paberiks maharaiutud puude pärast. Anne Pikkovi intervjuu Piret Rauaga
  • Eesti lastekirjanduse sündmusi 2023
  • Piret Lotman. Lasteraamatukogust Eesti Vabariigis enne nõukogude okupatsiooni
  • Särasilmne Merle Tanilsoo toob lapsi lugemise juurde. Aasta lasteraamatukoguhoidja 2022
  • Maarja, Freia ja raamatud. Anne Kõrge ja Tiina Undritsa intervjuu Maarja Matsooga
  • Aina Metjer. Tere tulemast Kummikeksuakadeemiasse!
  • Viive Noor. Piltidel on jõud
  • Mare Müürsepp. IBBY ärev aasta
  • Lastekirjanduse tähtpäevi 2024
  • Summary
Loe lähemalt

Selgusid 9. Põlvepikuraamatu konkursi võitjad

Neljapäeval, 23. novembril kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja Põlvepikuraamatu konkursi võitjad. Kirjastuse Päike ja Pilv, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ning Kultuuriministeeriumi koostöös toimunud loomevõistlusele esitati kokku 71 raamatuprojekti, mis on mõeldud kuni 7-aastastele lugejatele.

Konkursi võitsid kirjanik Piret Jaaks ja illustraator Marju Tammik käsikirjaga „Suur saladus“. Teist ja kolmandat kohta jagasid autor ja illustraator Tiiu Kitsik võistlustööga „Meie tee“ ning autor Katrin Tõnisson ja illustraator Reda Tomingas raamatuprojektiga „Notsu suur soov“. Võidutööde autoreid ootab rahaline preemia ning need avaldab kirjastus Päike ja Pilv.

Lisaks andis žürii välja kolm eripreemiat. Illustratsiooni eripreemia pälvis Epp Linke piltide eest käsikirjale „Igaüks on rohkem kui üks“. Margit Saluste võistlustöö „Pink“ sai tekstipreemia ning Võru Instituudi preemiaga tunnustati autor Tiia Sellit ja illustraator Kersti Sellit „Jänese sünnipäevakoogi“ eest. Viimase raamatu avaldab võru keeles Võru Instituut, kes kingib selle kõigile Vana-Võromaal sündivatele lastele.

„Sellele konkursile oli iseloomulik, et teemasid käsitleti seinast seina ja üldjuhul arvestati sihtgrupi vanusega. 71 konkursile esitatud raamatuprojektist tõusis esile ja jõudis finaali 16. Kõik finaali jõudnud tööd olid tugevad ning autorite nimedega ümbrikke avades selgus, et paari erandiga on finalistid varemgi lastele kirjutanud või lasteraamatuid illustreerinud, “ märkis kirjastuse Päike ja Pilv juhataja Katrin Reinmaa.

Žürii koosnes lastekirjanduse asjatundjatest, kes hindasid tööde terviklikkust, eakohasust ja professionaalset teostust. Žürii koosseisu kuulusid Asta Trummel Kultuuriministeeriumist, Katrin Reinmaa kirjastusest Päike ja Pilv, Ulla Saar Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Anneli Laamann Eesti Lugemisühingust, Kersti Salf Harju Maakonnaraamatukogust ja Kaile Kabun Võru Instituudist.

Põlvepikuraamatu konkurss sai alguse 2006. aastal ja toimub tänavu üheksandat korda. Konkursi eesmärk on rikastada kuni 7-aastastele lastele mõeldud lugemisvara professionaalselt teostatud ja kõrgekvaliteediliste algupäraste lasteraamatutega. Võistlust korraldavad igal teisel aastal Kultuuriministeerium, Eesti Lastekirjanduse Keskus ning kirjastus Päike ja Pilv.

Varasemate võistlustööde hulgast on ilmunud näiteks Kadri Kiho ja Stella Salumaa „Endel ja Kati“, Liis Seina ja Gerda Märtensi „Minu linn“, Kristi Kangilaski „Suur rüütel“, Kaja Lotmani ja Marju Tammiku „Hommikukontsert Matsalus”, Kätlin Vainola ja Kertu Sillaste „Kus on armastus?“ jpt. Eelmiste konkursside kohta leiab infot Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Päike ja Pilv kodulehtedelt.

Möödunud konkursside info leiad loomekonkursi alalehelt.

Fotol tänavuse Põlvepikuraamatu konkursi võitjad ja eripreemiate saajad

Lisainfo:
Katrin Reinmaa, Päike ja Pilv, tel 513 1005, paikejapilv@paikejapilv.ee

Loe lähemalt

Selgusid lastekirjanduse tõlkeauhinna Paabeli torn laureaadid

21. novembril kuulutas Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu IBBY Eesti osakond lastekirjanduse keskuses välja Paabeli torni lastekirjanduse tõlkeauhinna laureaadid. Valik tehti teoste hulgast, mis on ilmunud 2022. aasta oktoobrist kuni 2023. aasta septembri lõpuni. Auhind anti välja kahes kategoorias – parim pildiraamatu tõlge ja parim laste ja noorte juturaamatu tõlge.

Viie parema sekka pildiraamatute kategoorias jõudsid järgmised teosed: Carson Ellis, „Ki zee zumm?“, kirjastus Draakon & Kuu, tõlkija Leelo Märjamaa; Nadine Brun-Cosme, „Suur Hunt & Väike Hunt“, kirjastus Draakon & Kuu, prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff; Debora Marcero, „Johannes ja Lee“ kirjastus Koolibri, tõlkija Kadri Rahusaar; Rocio Bonilla, „Mis värvi on musid?“, kirjastus Koolibri, katalaani keelest tõlkinud Ello Varjas; Davide Cali, „Kes on süüdi?“, kirjastus Päike ja Pilv, itaalia keelest tõlkinud Eda Ahi. Žürii tõdes suurima rõõmuga, et pildiraamatute tõlgete nominentide seas on esindatud viis erinevat keelt, nende seas – teadaolevalt esimest korda ajaloos ka putukate keel.

Auhinna laureaaditiitliga pärjatigi raamatut „Ki zee zumm?“ ning selle tõlkijat, kirjastajat ja autorit. Vaatamata sellele, et raamat ei ole inimkeeles, annab selle sõnade kõlapilt koos illustratsiooniga ideed suurepäraselt edasi ning jätab juurdemõtlemis- ja avastamisrõõmu.

Paabeli Torni auhinnale nomineeritud juturaamatute hulgas on seekord esindatud neli keelt, iseäranis suurt rõõmu teeb žüriile see, et läti ja leedu kirjandust jõuab eesti keelde iga aastaga aina rohkem. Laste ja noorte juturaamatute tõlkeauhinnale nomineeritud viisikusse kuuluvad Katherine Applegate’i luulevormis raamat „Veidrik“, kirjastus Varrak, tõlkinud Kristina Uluots; Roald Dahli luulekogumik „Riivatud riimid“, kirjastus Draakon & Kuu, tõlkinud Leelo Märjamaa; Lauris Gundarsi noorematele lugejatele mõeldud lugu „Tere, Vaal!”, kirjastus Tänapäev, tõlkinud Contra; Luis Sepúlveda ajatu „Lugu merikajakast ja kassist, kes ta lendama õpetas“, Rahva Raamatu Kirjastus, tõlkinud Eva Kolli; ja Ignė Zarambaitė noorteromaan „Süngete vete vaimud“, kirjastus Eesti Raamat, tõlkinud Tiina Kattel.

Auhinna pälvis nende seast raamat „Lugu merikajakast ja kassist, kes ta lendama õpetas“, millega lisandub selgesse eesti keelde üks liigutav ja kaasahaarav jutt hoolimisest, üksteise aitamisest ja julgusest lennata. Palju õnne tõlkijale, kirjastusele ja autorile!

Selleaastase Paabeli Torni auhinna žüriisse kuulusid Kätlin Kaldmaa (žürii esinaine), Hanneleele Kaldmaa, Anu Kehman ja Mare Müürsepp. 

Foto tänavuse Paabeli torni tõlkeauhinnale nomineeritud raamatutest (autor: Kertu Sillaste)

Lisainfo:
Hanneleele Kaldmaa, hanneleele@gmail.com

Loe lähemalt

Arvustusvõistlus Kapsas ootab töid kuni 30. novembrini!

Eesti Lastekirjanduse Keskus, ajakiri Hea Laps ja Õpetajate Leht otsivad juba teist aastat noori andekaid raamatuarvustajaid ja kutsuvad neid osalema arvustusvõistlusel Kapsas. Võistlus kestab 30. novembrini.

Võistlusest oodatakse osa võtma 6.–7. klasside ja 8.–9. klasside õpilasi, kes saavad arvustamiseks valida 2021.–2023. aastal eesti keeles ilmunud laste- või noorteraamatu. Abistamaks noort kriitikut raamatu valikul on keskus koostanud soovitusnimekirja, kuid lähtuma ei pea ainult sellest. Igaüks saab vabal valikul analüüsida teost, mis pakkus talle erilist lugemiselamust. Süsteemne ja üksikasjalikum teose uurimine annab noortele hea võimaluse süüvida loetusse uue nurga alt. Oma mõtete sõnastamine võimalikult isikupäraseks tekstiks võib viia noored kriitikud uute avastusteni nii teose kui iseenda kohta.

Kirjutamise hõlbustamiseks on lisaks soovitusnimekirjale valminud põhjalikud abimaterjalid (video, ideepank, nõuandeleht jm). Need on leitavad keskuse koduleheküljel ja edukalt kasutatavad ka koolitunnis. Kindlasti on algajal arvustajal kasulik nõu pidada ka õpetaja või raamatukoguhoidjaga.

Arvustus pikkusega 3000-5000 tähemärki peab olema kirjutatud eesti keeles. Tööd, millele on märgitud õpilase nimi, kool, klass ja e-posti aadress ning juhendaja nimi palume saata hiljemalt 30. novembril e‑posti aadressile elk@elk.ee.

Võistluse žüriisse kuuluvad ajakirjanikud, kriitikud, kirjanikud, kes valivad mõlemast vanusegrupist välja kolm parimat tööd. Parimatele noortele kriitikutele antakse auhinnad üle jaanuaris 2024 Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Auhinnatud tööd avaldatakse kokkuleppel arvustuse autoriga ajakirjas Hea Laps või Õpetajate Lehes.

Lisainfo ja konkursi abimaterjalid leiad lastekirjanduse keskuse kodulehelt.

Loe lähemalt

Lastekirjanduse keskuses Amanda Mijangose isikunäitus

Kuni 2. detsembrini Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatud illustraator Amanda Mijangose isikunäitus „Õpi vaatama, õpi ütlema“. Näitus on osa 7. Tallinna illustratsioonitriennaalist, mis toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis 3. novembrist kuni 3. detsembrini.

Amanda Mijangos ( sünd. 1986) on mehhiko kunstnik, keda rahvusvaheline žürii tunnustas peareemiaga 2020. aastal toimunud Tallinna illustratsioonitriennaalil. On tavaks saanud, et sel ajal, kui Tallinnas toimub rahvusvaheline illustratsioonitriennaal, saab keskuses näha ka eelmise triennaali võitja näitust.

„Igal maal on oma arusaamad heast lasteraamatust ja heast illustratsioonist, aga kui kohati muutuvad raamatud minu jaoks mõnes piirkonnas liiga üheülbaliseks ja sarnaseks, siis Ladina-Ameerikas toetub illustratsioonikunst tugevalt rahvuslikele juurtele ja olgu kunstniku käekiri ükskõik kui tänapäevane, alati on tunda rahvuslikku koloriiti, on tunda selle maa hõngu. Sama kehtib ka Amanda Mijangose loomingu kohta. Tema toetumine mayade pärandile, selle kaasaegsesse pildikeelde ümberpanemine nii, et juured on tunda ja näha – minu jaoks on sellel suur võlu,“ iseloomustas Amanda Mijangose loomingut näituse kuraator Viive Noor.

Mijangos on lõpetanud arhitektuurikooli ja täiendanud end illustratsiooni alal San Carlose Akadeemias Mehhikos ja Argentiinas. Ta on illustreerinud kirjandus- ja luuleraamatuid igas vanuses inimestele, tehes koostööd nii mehhiko kui ülemaailmsete kirjastustega. Mõned neist raamatutest on ära märgitud IBBY aunimekirjas, White Ravens kataloogis ja Venezuela Raamatupangas. Tema tööd on olnud 2019. ja 2022. aastal Bologna lasteraamatumessi illustratsiooninäitusel. Lisaks Tallinna illustratsioonitriennaali peapreemiale on Amanda Mijangost tunnustatud Sharjah Laste Lugemise Festivali illustratsiooninäitusel II kohaga (AÜE, 2022), Bratislava illustratsioonibiennaalil Kuldõunaga (Slovakkia, 2021) ja VIII Iberoamerica Illustra kataloogi võitjana (2017). Amanda Mijangose värvikirevaid näitusepilte saab imetleda lastekirjanduse keskuse saalis kuni 2. detsembrini lahtiolekuaegadel esmaspäevast reedeni kell 10-18 ja laupäeviti kell 11-16.

Lisaks on trepigaleriis üleval illustratsiooninäitus „Pildi-ilu“, mida saab vaadata kuni 2. detsembrini.

Amanda Mijangose illustratsioon

Loe lähemalt

Eesti Lastekirjanduse Keskus peab 90. sünnipäeva

Eesti Lastekirjanduse Keskus saab 90-aastaseks. Pidupäeva tähistatakse keskuses laupäeval, 11. novembril kell 12-19 suure perepäevaga, mida saadab rikkalik kultuuriprogramm. Lisaks valmib ajakirja Nukits juubelihõnguline väljaanne ning raamatupoodidesse jõuab luulekogumik „Laps ei karda luulet“.

„Keskuse alguste algust märgib daatum 12. november 1933, mil loodi Tallinna Noorteraamatukogu. Raamatukogu asus tänase Tallinna Keskraamatukogu hoone alumisel korrusel ja teenindas lapsi 5. klassist kuni keskkooli lõpetamiseni. Nii ongi see tähtpäev meil ühine Tallinna Keskraamatukoguga, sest just sellest kogust ja nendest töötajatest kasvas hiljem välja Lasteraamatukogu, mis on ka keskuse eelkäija. Tundub uskumatu aga laiem lugemisvara on meie lastele kättesaadav olnud vaid 90 aastat,“ märkis lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone. „Selle tähistamiseks ootame kõiki lastekirjanduse keskuse sõpru sel laupäeval meie majja sünnipäevale.“

Sünnipäevapeol esitletakse uut luulekogumikku „Laps ei karda luulet“, mis valmis spetsiaalselt keskuse juubeliks. Raamatust saab lugeda meie lastekirjanike luuletusi emakeelest, kirjatähtedest ja lugema õppimisest, raamatutest ja raamatukogust. Kogumikus leidub nii varem ilmunud luuletusi kui ka värskemaid värsse ja see sisaldab erinevate põlvkondade luuletajate loomingut, kokku 28 autorilt. Raamatu on kujundanud ja illustreerinud Tuulike Kivestu-Rotella. 

Suurel sünnipäevapeol tulevad lastega kohtuma Pipi Pikksukk ja koeratüdruk Lotte, saab vaadata teatrietendust Improteatrilt IMPEERIUM ja värskeid lühifilme PÖFF Shortsilt. Käima läheb  otsimismäng ning sünnipäevalised saavad osaleda erinevates töötubades, mida viivad läbi illustraatorid Ulla Saar, Reda Tomingas, Pamela Samel, Kristel Maamägi ja Kertu Sillaste. Avatud on raamatukogu ja raamatudoktorite vastuvõtukabinet ning pööningul tegutseb kohvik. Õhtu lõpetab pikutamiskontsert Silver Sepaga.

Üritus on tasuta.

Vaata peoprogrammi siit.


Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee