Illustreerinud Anu Kalm
Tammerraamat, 2012
104 lk
Lastekirjanduse sõpradele pole Kadri Hinrikus vaid hinnatud uudisteankur ja loodussaate „Osoon“ üks autoreid. Mälestusteraamatud „Miia ja Friida“ (2008) ja „Kui emad olid väikesed“ (2009) tutvustasid teda kui osavat ja tundlikku kirjutajat. „Põmmu, Podsu ja teised sõbrad“ (2010) viisid aga lugeja metsaelu rüppe. Kadri Hinrikuse värskeim teos on realistlik lasteraamat, millel pole memuaristlikku tausta.
Raamatu peategelasteks on 8-aastased kaksikud Uku ja Tuule, kes on oma lühikese elu jooksul pidanud juba palju üle elama. Laste ema on paar aastat tagasi surnud, nad elavad koos isaga. Kuigi toimunu on traagiline ja raske, on lapsed sündmusega toimetulekuks leidnud oma viisi. Nimelt arvavad nad, et ema elab edasi haldjana, kes nende üle valvab ja nende eest hoolitseb. Paraku aga pole isa nii hästi kohanenud. Armastatud naise surmast tingitud depressioon ja üksikvanema suurenenud töökoormuses muudavad ta kangesti väsinuks, kohati lausa apaatseks. Seepärast peavadki lapsed elus juhirolli haarama, olgu siis tegemist esimese koolipäeva aktuse, kassipoja päästmise või sõprade küllakutsumisega.
Halvenud majanduslike olude tõttu on kaksikud koos isaga sunnitud ka kolima väiksemasse korterisse ja uude ümbruskonda. Uku ja Tuule ei kurda, nad on asjalikud ja hakkajad ning kohanevad kiiresti. Neid ei häiri eriti, et neil pole klassis ainukesena mobiiltelefoni ega uhkeid riideid ning autot, millega poest kraami koju vedada. Nad oskavad rõõmu tunda ka koolilõunaks pakutud supist ning päkapiku toodud apelsinist.
Kui kooli kunstitunnis joonistatud piltidel on mõlemad kaksikud kujutanud isa magavana, ärkab ta leinast ja apaatiast. Isa tunneb end puudutatuna ning püüab edaspidi oma võimaluste piires lastega rohkem tegeleda ning neile vaatamata kõigele õnnelikku lapsepõlve pakkuda. Ta viib lapsed kohvikusse ja parki jalutama, aitab neil päästa kiusu alla sattunud kassipoja, joonistab neid ja nendega.
Teose tegevustik algab 1. septembriga ja lõpeb kolmanda veerandi algusega. Selleks ajaks suudab kaksikute isa hakata taas elust taas rõõmu tundma, küll olnut hellalt meeles pidades, kuid märgates siiski ka uusi perspektiive.
Lastekirjandusmaastikul valitseb fantaasiabuum. Häid kaasja elust pajatavaid realistlikke lasteteoseid, mis pakuksid lastele samastamisvõimalusi ja aitaksid elu mõtestada, ei ilmu kuigi tihti. Kadri Hinrikusel on silma, et märgata laste probleeme kaasaja Eestis. Näiteks teab ta, et mõnele lapsele on koolilõuna ainus soe toidukord päevas ning et paljud vanemad õhutavad laste tarbimishullust, ostes telefone üha noorematele lastele. Lisaks teravale silmale on Hinrikusel ka tundlikku sulge, et tõsistel teemadel rääkides optimismi ja elurõõmu säilitada, rõhutades lastele, et õnnelik on võimalik olla igasugustes tingimustes.
Jaanika Palm, lastekirjanduse uurija
