fbpx
Hüppa põhisisu juurde

Detsember 2010. Piret Raud. „Tobias ja teine B”

Illustreerinud Hillar Mets
Mustvalge Kirjastus, 2010
109 lk

Piret Raud pole eesti lasteraamatute austajatele sugugi tundmatu nimi. Juba esikteosest alates on tema raamatud meie kirjandusmaastikul silma paistnud. Võib üsna kindel olla, et „Tobias ja teine B“ ei kujune selles suhtes mingiks erandiks. Nüüdisaja koolilood on meie lastekirjanduses üliharv nähtus ja on lausa kahel käel tervitatav, et Piret Raud on seda puudujääki likvideerima asunud. Ka kirjaniku enda loomingu seas on Tobiase raamatul eriline roll – tegemist on Raua esimese realistliku lasteraamatuga. Tema varasemad teosed liigituvad fantaasiakirjanduse alla, milles, tõsi küll, sündmuste käivitajaks on realistlikud probleemid.

Nagu raamatu pealkirigi ütleb, räägib teos 8-aastasest poisist nimega Tobias, kes käib teises b klassis. Kuigi nii mõnestki loost kumab läbi, et tegevuspaigaks on Tallinna linn, ei ole see õnneks ülemäära suurt tähtsust omanud – 8-aastased lapsed on ühesugused igal pool. Nad on uudishimulikud, julged, abivalmid ja ettevõtlikud. Enamasti on sündmuste kirjeldamise lähtepunkt peategelane, kelle sisemonoloogidena tekst on edastatud, kuid elavdamiseks on sageli kasutatud ka dialoogi abi.

Raamat koosneb kahekümnest lühijutust, mis kirjeldavad ühte kooliaastat. Sõbralikus ja üksteist toetavas õhkkonnas peetakse isadepäeva, põetakse talvemasendust, kohtutakse lastekirjanikuga (kes on kirjeldatud kui kohkunud näoga vanatädike), otsitakse kastanimune, käiakse valgevenelasest koolivennal külas, luuakse eksklusiivseid klubisid jne, jne. Kuigi elu pahupoolele pole raamatus eriti tähelepanu pööratud, ei jäta kirjeldatud sündmused ometi tehislikku, liialt roosat muljet. Pigem on tegemist lihtsa ja helge lapsepõlve kirjeldusega.

Tobiase-raamat on soe ja südamlik, selles on parasjagu huumorit ja nutikalt ridade vahele peidetud õpetussõnu. Nii näiteks rõhutab kirjanik, et nimi ei riku meest, esmamulje ei loe ning ka kõige karmima välimuse taga võib peituda hell süda.

Raamatu on vahvate mustvalgete piltidega illustreerinud Hillar Mets, kellest on kujunenud meie parim kooliteemaliste lugude visualiseerija. Tore on, et raamatut pole värvikirevate piltidega üle külvatud, vaid on jäädud vaoshoituks. Nii on teos ka välimuselt vahvate suurte laste, mitte mingite esimese klassi “tittede“ raamat.

Jaanika Palm