fbpx
Hüppa põhisisu juurde

Oktoober 2010. Grigori Oster. „Õuduste kool”

Tõlkinud Ilona Martson
Illustreerinud Jekaterina Silina
Varrak, 2010
188 lk

Kaasaegne vene lastekirjandus on eestlastele praktiliselt tundmatu. Ei tea, kas põhjus on siin noorte ja värskete tõlkijate puuduses, vene kirjanduse üldises ebapopulaarsuses eestlaste seas või arusaamas, et vene lasteraamat on kahvatu ja oma oludes kinni. Grigori Osteri „Õuduste kool“ on tulnud kõiki neid väärarusaamu ümber lükkama.

Grigori Osterit (sündinud 1947) peetakse üheks populaarsemaks ja mõjukamaks autoriks oma kodumaal. Ta on korduvalt saanud erinevaid auhindu. Tema teoste iseloomulikemateks joonteks on huumor ja pahupidistus, ootamatud süžeepöörded ja vaimukad puändid, mida naudivad laste kõrval ka täiskavanud. G. Oster pole eesti lugejale päris tundmatu nimi. Mõni aasta tagasi jõudis meie lasteni Leelo Tungla tõlgituna „Kahjulikud nõuanded“, mis nii mõneski poes kiiresti läbi müüdi.

Nagu teose pealkirigi ütleb, on tegemist kooliteemaliste õuduslugudega. Raamat sisaldab 21 jubejuttu ja neile lisanduvat kolme jutu algust, millele lapsed saavad ise lõpetada. Grigori Oster katsetab lastekirjanduse piiridega. Eks ole ju juba aegade algusest arutletud erinevate tekstide lastele sobivuse üle, nii kerkib ikka aeg-ajalt esile lastetekstis julmuse ja kurjuse esitamise küsimus. Ja kuigi Osteri koolilood ei sobi kindlasti nõrgemanärvilistele õhtujutuks, siis päikeselistel sügispäevadel saavad kõik lehesajule lisaks ka autori fantaasialendu imetleda. Grigori Osteri raamatus lendavad pead, voolab veri, kaovad lapsed ja haihtuvad koolid, tegutsevad inimsööjad ja vampiirid, kuradid ja nõiad – kirjaniku fantaasia näib olevat piiritu. Enim meenutavad need jutud Louis Sachari Pahupidikooli lugusid, kuigi Osteri jutud on teravamad ja ootamatumad, Sachari puhul on tegemist ühtsema ja läbimõelduma, ehk ka pisut kontrolli all oleva fantaasia esitamisega. Kuigi tegemist on peamiselt absurdi ja õudusteosega, ei puudu ka moraalisugemed. Nii näiteks rõhutab kirjanik, et heade hinnete eest ei maksaks oma hinge ära anda, teiste peale pole ilus kaevata ja liigne laiskus toob kaasa huku, nagu ka liigne rahulikkus.

Teose lisavad väärtust ja väärikust originaalillustratsioonid, mis sobivad antud konteksti kui valatult. Jekaterina Silina on nagu Ostergi üllatusi pakkuv ja liialdusi armastav. See särava tekstiga korralikult vormistatud raamat, millel kõva kaas, tasemel illustratsioonid ja hea tõlge, aitab kindlasti meil kaasaja vene lasteraamatut taas ausse tõsta ja uutele värvikatele teostele teed sillutada.

Jaanika Palm