Ajal, kui jõulude asemele juurutati nääripühade tähistamist, ilmus Juta Kaidla värssjutt „Laanerahva talvepidu“. Neile, kelle lapsepõlv jäi 1950.-1960. aastatesse, meenub raamat Olev Soansi ja Asta Venderi illustratsioonidega. 1970.-1980. aastate laste kujutlustes ilmuvad pildid küll samuti Asta Venderi joonistatuna, kuid juba hoopis teistsugusel kujul. Viimati on illustreerimise läbi teksti tõlgendanud aga Priit Rea 2009. aastal.
Lugu on aga üks ja sama – laaneloomade toimetused nääriööl. Nimelt vajab Näärivana veidi loomade abi, et lastele kingid välja valida ja ära pakkida ning „laanerahvas rõõmuga/ teda nõus on aitama“. Kui Näärivana lastele pakke viima on saadetud, asuvad loomad oma peoks ettevalmistusi tegema ja vana tagasi ootama. Rebane pühib sabaga peoplatsi lumest puhtaks, mäger meisterdab lumest lauad ja toolid, linnud kaunistavad ümbruskonna, pillimehed teevad sokutaadi eestvõtmisel viimast proovi…. Näärivana naastes algab vahva pidu, mis kestab koiduni. Ilusad vaadata ja toredad lugeda kõik need kolm raamatut, olgu siis esmakordselt või vanade aegade meenutuseks kätte võttes.
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
