Ma ei mäleta, et Runneli „Mõtelda on mõnus“ oma ilmumise ajal suurt furoori oleks tekitanud. Võib-olla täiskasvanud mõtlesid ja arutasidki, et kuidas küll lastele ja sellistest asjadest, kuid laste lugemisrõõmu kõrval olid need arvamused tühised.
Surm ja suitsetamine, altkäemaksud ja elamispinnakriis – polnud need ju tavapärased teemad, mida toonastes laste luulekogudes leida võis. Ega nüüdki leia. Vaid vähesed oskasid toona ja suudavad tänagi rasketest teemadest rääkida nii, et laste elurõõm püsima jääb. Tänu tollele temaatilisele tõsidusele ja laiahaardelisusele suudavad aga noored lugejad ehk ka edaspidises elukäigus olulist vähetähtsast eristada ning pisikesi argirõõme märgata. „Kingi mulle kinopilet“, „Nutikas lutikas“, „Käivad kassid perenaise kannul“ ja paljud teised tulevad taas meelde, justkui oleksin alles eile raamatu käest pannud.. Milline mõnu sõnade ritta ladumisest, milline mõnu nende lugemisest! Jah, suur ja sügav, tugevalt maa küljes kinni ja samas ääretult vaba on Runneli luule.
Tore, et taas kohtusime!
illustreerinud Maret Kernumees
Eesti Raamat 1982
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
