Ajal, mil talved olid veel talved ja lumeta näärid ennekuulmatud, avaldas lasteaiaõpetaja Lea Nurkse õhukese värsiraamatu. Siis ei osanud veel keegi aimata, et Lea Nurkse mõju meie lastekirjanduse arengule on jääv. Tema lähenemisviisist, stiilist ja teemadest said inspiratsiooni mitmed hilisemad lasteluuletajad. Just oma ema innustusel ja toetusel avaldas esimese teose, lühijutukogumiku “Nii ja naa” ka Eno Raud, kelle panuseta eesti lastekirjandust keegi ette ei kujutaks. Eno laste Pireti, Reinu ja Mihklita omakorda oleks aga praegune kirjandusväli hoopis vaesem.
“Kubujussi” (1958) iga luuletus on kui pärl ning üheskoos maalivad need värvika pildi pere pisemate argielust ja pidupäevadest. Iseloomukalt ja ilmekalt luuakse silme ette väravat tegev Kaarel, pidevalt “Ei!” ütlev Mai, putukaga suhtlev Mari, Valli, kes sai kingiks palli ning Anu ja kanade keerulised suhted. Luuletus “Kubujuss” on aga tänapäeva lapsele, kes õue minnes vaid kombekasse poeb, huvitav sukeldumine omaaegsete riietumisrituaalide maailma. Mis asjad on kapukad, karupüksid või kalossid, ei pruugi ju teada isegi nende vanemad. Vaatamata sellele, et ajad on muutunud, on Nurkse värssides just seda hoogsust ja lapsepõlvele igiomast, mis köidab ja tema luuletused nii nauditavaks ja meeldejäävaks teeb. Olgu jõulud või näärid, lumega või lumeta, hea kirjandus/luule võiks nende juurde ikka kuuluda!
Esmatrüki illustreeris Helga Jõerüüt, kordustrükid Mare Kernumees (1971) ja Anne Linnamägi (2011).
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
