fbpx
Hüppa põhisisu juurde

Jaan Kaplinski „Jalgrataste talveuni“ (1987)

Kui õues on kurjad ilmad/ ja pime ja sajab lund,/ laste jalgrattad kuuris/ magavad talveund.“ Nii algab Jaan Kaplinski esimene lasteluulekogu, mille kaanepilt popis botases triibupõlvikuga jalast ning hiigelsuurest üksrattast on ilmselt nii mõnelegi toonasele lapsele mällu sööbinud. Alustades talvest liigutakse kogumikus läbi kevade (katsuge olla kukupaid,/ kui kevad on tulnud linna, lk 12), suve (laste taskud tolmu täis,/ püksipõlved auke täis, lk 15) ja sügise (aga vihmal on ilus hääl, lk 34) taaskord uue talve suunas (enam ei taha olla lumeta, lk 40). Kaplinski aastaring on valdavalt vallatu ja lustlik, kuid vahel kumab kogumikust vastu ka teistsuguseid meeleolusid. Nii näiteks ollakse mõtlikud, kui oodatakse kuuvalgel ööl und või igatsetakse sõprade kirju, mõneti hirmutavgi võib aga tunduda üksinda kodusolek.

Kaplinski luulekogus on lisaks köitvatele lapselähedastele teemalahendustele ka vahvaid vormilisi eksperimente. Olgu siin esile toodud tagurpidi loetav „Peeglikese kevadelaul“, lugulaul „Mullid“, milles üle rea korduv refrään (üheksandamal korrusel) loob mõnusa sugestiivse rütmistatuse, või vahvat jadalist ülesehitust pakkuvad „Kitsu ja kätsu“ ning „Siret siret siterkuuti“. Suurima üldrahvaliku tuntuse osaliseks on saanud luuletus „Aeg“ (Aeg käib vanas seinapalgis/ vaikse tiktak-sammuga). Seda tunnevad nii mõnedki meist tänu René Eespere loodud viisile, mille Kärt Tomingas koos ansambliga Park tuntuks laulis. Enamasti ei teata aga, et selle sügavmõttelise teksti lugejaina pidas Kaplinski silmas peamiselt lapsi.

Samavõrra mitmekesine, läbimõeldud ja tervikut taotlev kui Kaplinski luulevalik, on ka Jaan Tammsaare illustratsioonid ja kujundus. Raamat on tervik alates kaanepildist kuni viimase leheküljeni välja. Tammsaare mitmekihilised ja fantaasiarikkad illustratsioonid põimivad võluvalt tõetruud ja kujutluslikku. Rohkelt mängitakse proportsioonide ja paigutusega, et tekitada võõritavat efekti. Pildid on seotud terviklikuks raamatuks läbiva, liikumisele ja aja kulgemisele viitava paela (lõnga, nööri, lõime) kujundiga, mis on asetatud erinevatele tähendusväljadele. Teksti ja pildi kooskõlas sündinud põnev sümbioos jätab tänaselgi päeval kätte võttes vägagi kaasaegse mulje. Kui üldse miski, siis vaid paber ja pehme kaas viitavad raamatu rohkem kui kolme aastakümne tagusele sünniajale.

Raamatu on illustreerinud Jaan Tammsaar ja selle on välja andnud Eesti Raamat 1987. aastal.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm