Davide Calì on Šveitsis sündinud Itaalia lastekirjanik, illustraator ja karikaturist, paljude pildiraamatute ja koomiksite autor. Tänaseks on ta kirjutanud üle 90 raamatu, mis on tõlgitud rohkem kui 30 keelde. Tegelikult kirjutab Calì raamatuid eri keeltes (lisaks itaalia keelele näiteks prantsuse, hispaania ja inglise keeles), kuna tema arvates läheb raamatute tõlkimisel sageli peamine mõte kaduma või moondub. Lisaks kirjutamisele viib Calì kogu Euroopas läbi kursuseid illustreerimisest ja lasteraamatute tegemisest. 2013. aastal käis ta ka Eesti Kunstiakadeemias ja Eesti Lastekirjanduse Keskuses töötube korraldamas. Davide Calì raamatud on pälvinud auhindu Itaalias, Prantsusmaal, Belgias, Saksamaal, Šveitsis, Hispaanias ja Ameerika Ühendriikides.Eesti keeles on seni ilmunud kuus Davide Calì raamatut: „Ma ei teinud oma kodutööd sellepärast, et …“ (2016), „Väike Klutt“ (2016), „Kogu tõde minu vapustavast suvest …“ (2017), „Teel kooli juhtus üks kummaline lugu …“ (2017), „Natuke nagu mango“ (2023) ja „Kes on süüdi?“ (2023).
Kliimateadlikuks lasteraamatu abil
Viimastel aastatel on olnud mitmeid kliimakatastroofe, nagu tohutud üleujutused, pikad kuumaperioodid või hirmsad tormid, ning kliimamuutustest räägitakse kogu aeg. Seepärast on oluline tõsta laste kliimateadlikkust juba maast madalast. Davide Calì raamat „Kes on süüdi?“ aitab seda teha juba päris väikestel lastel.
Raamatu peategelasel karu-sõdalasel on uhke mõõk, millega ta kõik ettejäänud puud, lausa terve metsa maha raiub. Kuid ühel hommikul on ta kindlus üle ujutatud. Karu-sõdalane läheb marru ja hakkab süüdlast otsima, kuid seda leida polegi nii lihtne. Kõigepealt tunduvad süüdi olevat tammivahid, kes on jätnud tammi valveta ja seepärast on vesi läbi tammi tunginud. Tammivahid eitavad oma süüd – nad ei oleks tammi valveta jätnud, kui hirvsiga ei oleks neid ehmatanud. Ka hirvsiga ei tunnista oma süüd, sest teda oli rünnanud rebane. Rebane omakorda saadab karu edasi lindude juurde ning linnud avavad karu-sõdalase silmad – kui metsa enam pole, siis otsivad linnud toitu hoopis rebase puuviljaaiast. Süüdlase teadasaamine aga ei paku karule loodetud rahuldust, pigem mõtleb ta selle üle, kuidas tekkinud olukorda lahendada. Loost paistavad selged paralleelid tänapäevase maailmaga ja sellega saab hõlpsalt suhestuda. Lageraie ei ole ilmselt ka lastele võõras mõiste, kuid mida see endaga kaasa toob, ei mõista sageli isegi täiskasvanud. Kindlasti saaks lastega arutada, mida me koos lastega teha saaksime, et kliimasoojenemist vähendada, et oma helesinist planeeti hoida.
Raamat, mis paneb mõtlema
Hea lasteraamat pakub nii lapsele kui ka täiskasvanule rohkelt mõtlemis- ja aruteluainet. Davide Calì esmapilgul lihtne lugu ühe karu elust on metafoorne ja paneb sügavalt järele mõtlema erinevate tegude põhjuslikkuse üle: mida iganes keegi teeb, on sellel ka tagajärjed. Ka teiste süüdistamine ei ole asjakohane, sageli tuleb pilk lihtsalt peeglisse heita. Oma tegevuse jälgimine aitab mõista teiste käitumist: maailm ei ole sageli selline, nagu me seda ette kujutame. Samas ei ole raamat näppu viibutav – järeldused tuleb välja lugeda ridade vahelt.
Kirjaniku ja illustraatori koostöö
Kuigi Davide Calì on ise ka illustraator, on ta teinud koostööd paljude eri maade kunstnikega, nt Evelyn Daviddi ja Anna Laura Cantone Itaaliast, Miguel Tanco ja Anna Aparicio Català Hispaaniast, Aurélie Guillerey ja Sébastien Mourrain Prantsusmaalt jpt. „Kes on süüdi?“ illustraatoriks on kirjanik valinud meie rõõmuks tunnustatud eesti raamatukunstniku Regina Lukk-Toompere.
Lukk-Toompere kujutatud karu-sõdalane on ühest küljest hirmuäratavalt jõuline isakaru, kuid teisalt võime märgata juba raamatu kaanel tema pilgus pehmust ja heatahtlikkust, mis ehk reedab loo kulgu. Kui karu-sõdalane oma hirmsa mõõga ja tugeva kilbi lõpuks käest ära paneb, siis tulebki välja armas mõmmik, kes soovib kõiki aidata. Kunstnikule iseloomulikult on piltidel domineeriv toon hall, kuid sellele on lisatud maitsekalt värve, mis ei tee pilte küll kirevaks, kuid lisavad aktsenti. Üks põhjus raamat kätte võtta ongi illustratsioonid, sest need võimaldavad lapsel õppida detaile märkama. Teine põhjus on muidugi raamatu sisu.
Illustreerinud Regina Lukk-Toompere
Tõlkinud Eda Ahi
Kirjastus Päike ja Pilv, 32 lk
Helin Puksand, Eesti Lastekirjanduse Keskuse praktikant
