Hiljuti tehti teatavaks käesoleva aasta Finlandia kirjandusauhinna saajad. Lastekirjanduse vallas osutus võitjaks Magdalena Hai noorteromaan „Sarviline jumal“ („Sarvijumala“ ). Samal ajal jõudis aga eesti keelde preemia mullune võidutöö, Sofia Chanfreau „Kaelkirjaku süda on uskumatult suur“. Raamatu kaanel seisab kirjaniku nime kõrval võrdväärsena, ja olgu siin kohe ära öeldud, et vägagi teenitult, ka illustraator Amanda Chanfreau nimi. Tegemist on kirjaniku õega, kes lisaks raamatutesse piltide joonistamisele tegeleb ka tätoveerimiskunstiga. See kumab illustratsioonidest võluvalt läbi, lisades kunstniku käekirjale omapära. Raamat poleks pooltki nii köitev tema maagiliste joonistusteta, mis suudavad olla vääriliseks täienduseks Sofia lopsakale sõnalisele fantaasialennule. Eriliselt hästi õnnestunuks võib pidada teose kaanepilti, millel pehmetes pruunikas-hallikates toonides kujutatud anatoomilise südame kujuline saar. See tekitab küsimusi ja kutsub õdede Chanfreau’de esikteost kätte võtma.
Vega põnev maailmataju
Raamatu peategelaseks on peaaegu 10-aastane Vega, kes elab kaelkirjakukujulisel Kaelkirjakusaarel, mis asub kaugel keset merd. Keset saart on suur järv, mida kutsutakse Kaelkirjakusüdameks. Vega elab koos isaga, oma emast ei tea tüdruk suurt midagi. Tal pole temast mälestusi, samas ei soovi ka tema lähedased teemat puudutada, nii et nüüdseks on tüdruk lõpetanud pärimise. Vega on elava fantaasiaga laps, kes näeb enda ümber igasugu põnevaid loomi, keda ta armastab üles joonistada. Nii näiteks elavad ta kapis mammutid, duši all võib kohata grislikaru ning turtsuv jaanalind meisterdab köögis võileibu. Vega isa aga, kes peab lugu rutiinist ja on igati mõistuseinimene, loomi ei näe. Teda teeb tütre liigne fantaseerimine pigem nõutuks ja paneb muretsema. Nii ongi ta kodus sisse seadnud loomavabad alad, kuhu fantaasialoomadel sisenemine on keelatud. Ainult Vega vanaisa, ema isa Hektor näib jagavat tüdrukuga sama saatust. Vanaisaga sarnane on Vegal ka kaelkirjakukujuline sünnimärk.
Kui isale tekib kallim Viola, kes ta kummaliselt käituma ja Vegale omaseks saanud rutiinist loobuma paneb, näib tüdrukule, et isa süda hakkab jäätuma. Kuna vanaisa on kirjeldanud tema ema kui leegitseva loomuga naist, otsustab Vega ema üles leida, et see aitaks isa südame taas üles sulatada ja mehe nõnda endiseks muutuda. Abiks särtsakas ja uudishimulik koolikaaslane Nestor, kelle teadmised loomariigi kohta on piiritud, asutaksegi koos vanaisa ja tema vahvlimobiiliga teele Mandri poole.
Nii lapsi kui täiskasvanuid köitev maagiline realism
Teose lopsakus, müstilisus ja pulbitseva fantaasia seostamine reaalse kujutlusviisiga eristab raamatut soome lastekirjanduse üldisemast kargusest, ehk isegi mõnetisest mõistuspärasusest ning laseb tõmmata paralleele pigem Ladina-Ameerikas ilma teinud maagilise realismiga. Kui selle suuna tuntuima esindaja Gabriel García Márquezi teoseid võib pidada peamiselt täiskasvanuile adresseerituks ning näiteks mõned aastad tagasi eestindatud Leslye Waltoni „Ava Lavenderi iseäralikud ja kaunid kannatused“ on käsitletav noorteromaanina, siis „Kaelkirjaku süda on uskumatult suur“ võiks köita avarama vanusegrupi lugejaid. Lisaks teose peamisele adressaadile, lastele, võiks raamat olla huviga loetav ka täiskasvanute seas. Peamiselt võiks vanemad lugejad vaimustuda Sofia Chanfreau omapärasest, ühtaegu tempokast ja tundlikust kirjutamisviisist, samas on aga ka teravate ühiskondlike teemade kohati ehk naiivnegi käsitlemine äärmiselt värskendav.
Põnevad loomafaktid ja südamlik sõnum
Raamatu pealkiri „Kaelkirjaku süda on uskumatult suur“ on äärmiselt intrigeeriv ja sundis uurima, kas faktina esitatul on ka tõepõhi all. Novaatori artiklist* selgus, et kaelkirjakud oma pika kaelaga on tekitanud teadlastes palju küsimusi. Peamine nendest on see, kuidas suudab kaelkirjaku süda varustada verega looma pead, mis asub südamest umbes kaks meetrit kõrgemal. Sellest tulenevalt peab kaelkirjaku süda taluma enneolematut survet, mis tuleneb kaela mööda alla kihutavast verest. Teisalt peab süda olema ka piisavalt tugev, et veri uuesti üles pumbata. Nii ongi kaelkirjaku vererõhk võrreldes teiste imetajatega kaks korda kõrgem. Ja kui esialgu eeldati, et sellise rõhu hoidmiseks ja talumiseks peab kaelkirjaku süda olema iseäranis suur, siis hiljuti avaldatud uuringutulemustest selgus, et süda on tegelikult väiksem, kui nii suure looma puhul eeldada võiks – küll aga on südame seinad eriliselt paksud ja tugevad.
Raamatu pealkirjale lisaks leiab põnevaid fakte loomade ja lindude kohta ka peatükkide pealkirjadest ja põhitekstistki. Nii näiteks saab lugeja teada, et kõigil sebradel on isemoodi triibud, sead ei oska higistada, krevettide süda on peas ja palju muudki. Siiski pole need tõigad raamatus pelgalt lugeja entsüklopeediliste teadmiste kasvatamiseks või lõbustamiseks, vaid need mängivad teose struktuuri ja kujundi loomises vägagi olulist rolli. Nimelt rõhutab autor, et loomariigi põhimõte, mille järgi igaüks on erinev ja just sellisena ainulaadne ja väärtuslik, kehtib ka inimeste puhul. Vahet pole, kas oled pärit tööstusrajooni kõledusest või peatänava merevaatega korterist, elavama fantaasiaga või praktilis-realistlikuma eluvaatega, määravaks saab hoopis südame suurus ja soov seda teiste elusolenditega jagada. Teine tore aspekt, mis teosest jõulisemana kõlama jääb, on mõistuse ja tunnete omavahelise kooskõla saavutamine. Autorid toovad esile, et endast aru saamine võib olla äärmiselt keerukas ning oma peas loodud kujutelmad ei pruugi vahepeal tegelikkusele vastata. Seepärast peakski kaaskondsetega suhtlema, et mitte ennatlikke järeldusi teha, et oma maailma mitte kapselduda, vaid seda pigem teistega jagada.
Finlandia auhinna 2020. aasta võitja Anja Portini jutustuse „Raadio Popov“ eestikeelne tõlge (2021, tõlkinud Triin Tael) osutus meie laste seas vägagi populaarseks. Loodetavasti leiab „Kaelkirjaku süda on uskumatult suur“ vähemalt sama palju lugejaid, sest raamat on seda igati väärt.
*https://novaator.err.ee/251989/kaelkirjaku-suda-on-vaike-aga-voimas
Tõlkinud Kadi-Riin Haasma
Illustreerinud Amanda Chanfreau
Kirjastus Vesta, 208 lk
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
