16. märtsil lahkus peale pikka ja viljakat elu igavikku armastatud lastekirjanik, luuletaja, ajakirjanik ja toimetaja Olivia Saar. Meenutame teda lõvi Lõrri ja jänes Jassi lugusid taas kätte võttes.
Nii nagu paljud teisedki meie lastekirjanduses kenasti kodunenud tegelased, said ka krapsakas jänes Jass ja tasakaalukas lõvi Lõrr tuule tiibadesse ajakirja Täheke veergudelt. Lugude autor, tegelikult hoopis emakeeleõpetajaks õppinud Olivia Saar sattus lasteajakirjandusse tööle juhuslikult, kuid leidnud oma kutsumuse, töötas seal ligi 35 aastat. Ajakirjas töötades ilmnes lisaks seesmisele sunnile ka vajadus kindlas formaadis, lühikeste lastejuttude järele.
1972. aastal, mil Saar oli juba kogenud lasteluuletaja, ilmus tema esimene proosaraamat: varem osaliselt Tähekeses ilmunud lõvi Lõrri ja jänes Jassi seiklused jätkusid raamatukaante vahel. Õbluke teos sisaldab kuut humoorikat mõistujuttu, mis kõik algavad sõnadega „Lõvi Lõrr ja jänes Jass…”. Iga jutuke tutvustab tempoka, kindlat liini hoidva tegevuse käigus üht kõnekäändu või vanasõna. Mudilased saavad teada, mida tähendavad väljendid jänest sõitma ja kits kärneriks, ning õpivad selgeks vanasõnad nagu „kus viga näed laita, seal tule ja aita”, „mida ei saa jõuga, seda saab nõuga”, „kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb”, „mis täna tehtud, see homme hooleta”.
Raamatu esmatrüki illustreeris Valli Hurt, kirjaniku kolleeg ajakirjatoimetusest. Leelo Tungal on meenutanud: „Olivia ja kunstnik Valli Hurt olid nagu paarisrakend ning reisisid tollases Nõukogude Liidus päris palju. Nagu ma aru sain, siis Jänes Jass ja Lõvi Lõrr ongi nagu nende rändude reportaažid. Et Olivia oli nagu lõvi. Ta oli tõepoolest selline lõvilaka ja väga tugeva karakteriga. Ja Valli Hurt siis see, kes tõesti oli selline väike ja kes tegi seda, mida lõvi ette nägi.” (Õhtuleht 25.10.2006). Vaevalt küll on tegemist on päriselu koopiaga, kuid reisil tulnud vahvaid mõtteid ja kunstniku tõukumist reaalelu karakteritest ei eita kirjanik isegi.
Raamat leidis väikeste lugejate hulgas kiiresti palju sõpru ning köitis ka Uno Leiest, kes tegi 1977. aastal teosest televisiooni tarbeks nukulavastuse. See omakorda kasvatas raamatu lugejamenu veelgi. Tõeline Lõvi Lõrri ja jänes Jassi lugude renessanss saabub aga 21. sajandi alguses. 2008. aastal antakse välja „Lõvi Lõrr ja jänes Jass. Vanad ja uued lood”, kus autor on juba tuttavatele juttudele lisanud kaks päris uut ning pisut kaasajastanud mõnda vanemat. 2011. aastal valmib aga kogumik „Lõvi Lõrr ja jänes Jass seiklevad jälle” päris uute paladega. Kõik uhkest lõvist ja tema truust kaaslasest jänesest kirjutatud lood on nüüdseks koondatud kogumikku „Lõvi Lõrri ja jänes Jassi seiklused. Kõik uued ja vanad lood” (2013). Uuemates väljaannetes on neile vahvatele tegelastele kuju andnud kunstnik Priit Rea.
*Kirjutis põhineb raamatus „Eesti lastekirjanduse kuldvara“ avaldatud esseel.
„Lõvi Lõrr ja jänes Jass” (ill Valli Hurt), Eesti Raamat 1972
„Lõvi Lõrr ja jänes Jass” (ill Valli Hurt), Eesti Raamat 2001
„Lõvi Lõrr ja jänes Jass. Vanad ja uued lood” (ill Priit Rea), TEA Kirjastus 2008
„Lõvi Lõrr ja jänes Jass seiklevad jälle“ (ill Priit Rea), TEA Kirjastus 2011
„Lõvi Lõrri ja Jänes Jassi seiklused : kõik vanad ja uued lood“ (ill Priit Rea), TEA Kirjastus 2013
„Lõvi Lõrr ja jänes Jass” (ill Valli Hurt), Pegasus 2020
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
