Andekast perest pärit Leida Tigane (tema õed Valli ja Aino kirjutasid samuti lastele) debüteeris lastekirjanikuna veel teismeline olles. Ajakirjas „Laste Rõõm“ 1927. aastal L. Susi nime all avaldatud jutuke „Tibu“ võimaldas juba aimata tulevast andekat autorit. Omajagu indu lisas lasteajakirjade toimetamine ning varsti ilmus poelettidele ka kirjaniku esikteos „Lugu kahest laisast varesest“ (1937), mis „Looduse“ jutuvõistlusel silma oli paistnud.
Tigane on suurepärane jutuvestja, kelle anne ei jää mingil moel alla tuntud jutumeistritele Jaan Lattikule või Jüri Parijõele. Nagu mainituil, on ka Tigasel erakordne oskus elavalt esile tuua lapselik maailmapilt ja arutlusviis. Tema loomingu üheks tippteoseks võib pidada kogumikku „Vanaema maja“, mis sisaldub kümmet kirjaniku lapsepõlvest tõukuvat lugu.
Esimeses neist tutvustatakse vanaema majapidamist, edaspidi antakse ülevaade vanaema kassidest, toalilledest ning liigutakse ka külas kaugemale, teiste talude ja nende elanikega juhtuvat kirjeldama. Minategelane ja vanaema teine lapselaps, orvuks jäänud Mikk moodustavad mõnusa seiklushimulise paari, kellega alatasa miskit juhtub. Seda vaatamata asjaolule, et kogu hingest püütakse olla väga head lapsed. Mulje hoidmiseks loodetakse oma pahandused ise ära klattida, kuid miskipärast juhtub ikka nii, et need pigem äparduse suurenemise kaasa toovad. Nii lähebki katki vanaema kuldlilledega tass, jänesekasvatus võtab ootamatud mõõtmed, arvatakse endal olevat jooksjahaigus, mida männikasvudega ravida püütakse, metsavahti eksitades eksitakse ise metsa jne. Igast loost leiab nupukas lugeja väikese tarkusetera kõrva taha panekuks. Raamatu viimane lugu „Vamm“ kirjeldab aga vägagi värvikalt, kuidas teiste hirmuks öeldu ootamatult eneselegi mõjuma hakkab. Lugu lõppeb nukra noodiga – vanaema maja müüakse, lapsed kasvavad suureks, lapsepõlv lõppeb.
„Vanaema maja“ (Ill. Ott Kangilaski), Ilukirjandus ja Kunst, 1946.
„Tera siit ja teine sealt“ (Ill. Silvi Väljal), Eesti Raamat, 1968.
„Vanaema maja“ (Ill. Ede Peebo), Eesti Raamat, 1980.
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
