11. veebruaril on sajas sünniaastapäev armastatud lastekirjanikul Heljo Männil. Pika ja viljaka elu jooksul avaldas Mänd ligi sada raamatut proosat, luulet ja näidendeid erinevas vanuses lastele ning oli loendamatute menukate kirjanduskarakterite looja. Mõmmi ja tema lähikondsed, Toomas Linnupoeg ja Maia, härra Tolasuu ja härra Kolasuu ning Taavi ja Nässu on vaid mõned vahvad tegelased, kes tänastes vanavanemates ja vanemates nostalgilisi tundeid äratavad.
Männi esikteoski, luulekogu „Oakene“ oli omas ajas erakordne, sest tõi avalikkuse ette ja väärtustas isiklikku, lihtsat ja argist elu. Luulekogu sai juba ilmudes mitmeid tunnustavaid sõnu (nt Leida Tigane, Kersti Merilaas). Pole ka imestada, sest kaasahaarav ja südamlik on juba kogumiku nimiluuletus: „Emal on üks väike uba, aina veereb mööda tuba …“. Sellest armsast väikesest oast, mudilasest, kellel argipäevades ohtralt avastamist, luuletaja räägibki. Pesemine, söömine ja mäng on täiskasvanule nii tavalised, kuid läbi luuletaja silma vaadatuna tunduvad argisemadki hetked erilised, esmakordsed ja värsked. Need on väärt märkamist, nautimist ja kirjapanekutki. Vahet ei ole siis, kas rääkida laevade ujutamisest peale äikesevihma, saunas või juuksuris käimisest või hoopis ema abistamisest poekoti kandmisel. Metsas saab uurida sipelgate ja ussikeste tegevust, nii mõndagi vahvat on avastada loomaaias jne, jne.
Mänd jälgib armastava ja sooja kaasaelamisega oma eluteed alustavat last, kelle jaoks maailm on üdini uus. Temast on mõistmist ja empaatiat pisikese ilmaavastaja vastu, kes soovib saada suureks, tubliks ja targaks ning teeb selleks kõik võimaliku, kuid paratamatult ka äpardub, ebaõnnestub ja pettub. Männi värssidest kumav täiskasvanu soovib olla mudilasele igal moel toeks ja aidata, kuid samas mõistab, et kõigi elu müksude eest pole väikest uljast maailmaavastajat säästa vaja.
Männi värsid on kaasahaaravad ja lihtsasti meeldejäävad juba ka väikelapsele. Küllap teab nii mõnigi tänane mudilane peast „Mul on kapis tassike, tassi peal on kassike…“ ja mine sa tea, ehk loetakse neid värsse veel saja aasta pärastki.
Eesti Riiklik Kirjastus, 1957 (ill Asta Vender, Olev Soans)
Sinisukk, 2010 (ill Asta Vender, Olev Soans)
Loe ka teisi Heljo Männi teostest kirjutatud Varasalve artikleid:
Heljo Mänd „Väikesed võililled” (1983) – Eesti Lastekirjanduse Keskus
Heljo Mänd „Toomas Linnupoeg“ (1978) – Eesti Lastekirjanduse Keskus
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
