Leedus on märgiliste ajaloosündmuste vahendamine uuele põlvkonnale põhjalikult ette võetud. Kui mõne aasta eest nägi seal trükivalgust küüditamisest pajatav „Siberi haiku“ (2017, ek 2022), mis kiiresti rahvusvaheliseks menukiks kujunes, siis nüüd on meieni jõudnud „Tüdruk püssiga. Lugu väikesest metsavennast“ (2023, ek 2026), mille keskmes vastupanuliikumine Nõukogude võimule. Kuigi esimese neist on kirjutanud Jurga Vilė, teise Marius Marcinkevičius, on mõlema illustraatoriks Lina Itagaki. Et lisaks on mõlemad teosed graafilise romaani vormis ning ka samas formaadis, moodustub raamatutest mõjuv sari.
Vapper väike metsavend
Nagu „Siberi haiku“, põhineb ka „Tüdruk püssiga“ tõsielulistel ajaloosündmustel. Autorite endi lähisugulased pole küll metsavennad olnud, kuid, nagu selgub põhiteksti ees olevatest pühendustest, on nende vanaisad olnud vastupanuliikumise innukad toetajad. Kui kirjaniku vanaisa on osalenud Leedu vabadusvõitluses ja hiljem metsavendi abistanud, siis kunstniku vanaisa on Siberist tagasi tulnuna ja arstiks õppinuna tegelenud haavatud metsavendade ravimisega. Raamatus pole aga tegemist konkreetsete üksikisikute meenutusega, vaid üldistatud lapsepõlvemälestustega, mis seetõttu ehk ka kirjanduslikult mõjuvamad.
„Tüdruk püssiga“ peategelane, algkoolitüdruk Magda näeb pealt, kuidas tema väike vend ja õde ning vanemad Siberisse viiakse. Magda ise pääseb, kuna isa on veoautot lähenemas nähes andnud tüdrukule paki, mis tema sõnul on „tähtsam kui mina, sina ja me kõik“ ja palunud selle vanaisale toimetada. Et tüdruk pole õuest välja jõudnud, kui autod juba hoovi keeravad, ei jää tal muud üle, kui koerakuuti peitu pugeda ja sealt toimuvat jälgida. Peale traagilisi sündmusi Magda enam koju jääda ei saa. Nii võtavad metsavennad, eesotsas tüdruku õpetajaga, ta enda hoole alla. Magda hakkab elama maa-aluses punkris ja temast saab väike metsavend.
Skautide salgajuhiks olnud isa on Magdale indiaanijutte ette lugenud ja ärevaid aegu ette nähes nii mõndagi õpetanud. Nii teabki tüdruk, kuidas jalajälgedega eksitada või lõkkekohta varjata. Punkrielus on aga palju sellist, mille peale tüdruk esialgu ei tule, näiteks läheb ta omapäi välja. Õige pea, kui uued reeglid selged, märkavad aga kaaslased, et vapper ja nutikas tüdruk saab rühma panustada rohkem, kui nad esialgu arvanud oleks.
Julmus ja helgus käsikäes
Peategelaseks valitud laps annab loole erilise pingestatusse. Läbi noore tegelase silmade jõuavad ajaloolised sündmused lugejani vahetumalt, sest laps ei oska neid pehmendada või leebemaks ümber sõnastada. Samuti ei mõtesta laps nähtut poliitiliste ega ideoloogiliste raamistikega, vaid reageerib olukordadele nii, nagu need tema ees parasjagu on. Just selline vahetu vaatepunkt muudab rasked episoodid mõjusaks. Samal ajal loob lapsepilk paradoksaalse helguse: lapselik siirus, uudishimu ja võime näha väikestes asjades ilu võimaldavad tajuda maailma lootusrikkana ka kõige keerulisemates oludes. Nii tekib pingeväli kahe tasandi vahel: ühelt poolt ajalugu oma julmuses ja ebaõigluses, teiselt poolt lapse sisemine elujaatus, mis ei lase maailmal täielikult tumeneda. See kontrast ei muuda mitte ainult sündmusi emotsionaalselt haaravamaks, vaid avab ka lugejale võimaluse mõista, kuidas inimesed leiavad ka kõige pimedamal ajal viise, kuidas edasi elada.
Raskete lugude jutustamine kunstitekstide (kirjandus, film, teater jm) abil on väga oluline, et säilitada ühismälu ning mitte unustada minevikku. Erinevalt ajalooõpikutest ja dokumentaaltekstidest annavad ajalool põhinevad kunstitekstid sündmustele emotsionaalse ja isikliku vaate, aidates noorel lugejal-vaatajal sündmusi ja nende mõju üksikisikule paremini mõista. Selliste teoste oluline funktsioon on seegi, et ärgitatakse inimesi, kes nende sündmustega kokku puutunud või neist kuulnud, oma lugusid edasi rääkima ja niimoodi ehk ka oma (perekonna) pingetest ja traumadest vabanema.
Nõudliku lugejagrupiga arvestamine
Raamatus on kasutatud ära kõik võimalused, et aidata teksti sõnumit noore lugejani viia. Graafiline romaan on tänapäeva laste ja noorte jaoks, kes suuri tekstiplokke isegi peljata võivad, üks lugejasõbralikumaid žanre. Visuaalse ja sõnalise jutustamisviisi oskuslik kombineerimine aitab noorel lugejal kergesti siseneda raskete ajaloosündmuste maailma. Keeruline ajalooline kontekst ei muutu siin tõkkeks, sest Itagaki detailne, kuid emotsionaalselt mõjus pildikeel teeb Magda hirmu, vapruse ja üksinduse kohe tajutavaks. Paneelide rütm ja maalähedaste toonide kasutus annab kergesti edasi seda, mida sõnadega peaks pikalt seletama, näiteks metsavendade varjatud liikumise pinget või lapse sisemist kõhklusi. Niimoodi on teos ligipääsetav ja arusaadav ka neile noortele, keda mahukad ajaloolised romaanid ei kõneta. Samas aga ei lihtsusta „Tüdruk püssiga“ teemat, vaid avab seda empaatilisel ja mitmekihilisel viisil, mis toetab samaaegselt nii lugemishuvi kui ka ajaloolise mõistmise kujunemist.
Tõlkinud Tiina Kattel
Kirjastus Draakon & Kuu 2026, 240 lk
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
