Hüppa põhisisu juurde

Felix Kotta „Vaat mis juhtus!“ (1951)* 

14. juunil oli kunstnik Ott Kangilaski (1911–1975) 115. sünniaastapäev. Otsisime selle päeva puhul Varasalvest välja menukaima tema illustreeritud lasteraamatu  – Felix Kotta värssloo „Vaat mis juhtus!“.

Ei ole meie lastekirjanduse ajaloos just palju teoseid, millest igal kümnendil uus trükk välja antakse. Üks selliseid on Felix Kotta värssjutt „Vaat mis juhtus“. 1951. aastal esmailmunud teosest on mitmeid kordustrükke, vahele on jäänud vaid kesised 1990ndad, mil lasteraamatuturg tõsiselt kiratses. Teine tähelepanuväärt asjaolu selle teose juures on, et ikka ja alati on piltidena kasutatud neidsamu üle 75 aasta tagasi valminud Ott Kangilaski joonistusi. Need mustvalged pildid mõjuvad nostalgiliselt ja soojalt. Armas talumiljöö, sümpaatne lehvikesega tütarlaps ning elutruud loomad loovad mulje tõelisest kodumaisest idüllist.

Kotta pajatab lastekirjanduses laialt kasutatud hoiatusloo, mis on tuttav paljudest muinasjuttudest (võtkem või „Hunt ja seitse kitsetalle“). Kassiema läheb poegadele süüa muretsema, hoiatab neid hoovis elava koera Laika eest ja palub neil mitte omapead õue minna. Mustu ja Tiitsu kuulavad kenasti ema sõna ja mängivad toas, kuid uudishimulikul ja julgel Miisil on igav ning ta otsustab kassiema keeldu eirata. Loomulikult saab ema hoiatus tõeks ning kassike satub hädaohtu. Õnneks jõuab peretütar Liisi jaole ning kõige hullem hoitakse ära, kuid Miisil tuleb mõni aeg kodus haigevoodis veeta.

Kirjanik ei jutusta lihtsalt lugu, vaid esitab lõpus ka moraalisalmikese, milles sündmustiku konkreetselt ja üheselt mõistetavalt inimtasandile viib. Ta rõhutab, et inimlastelgi tuleks oma emade sõna kuulata ning mitte omapäi uitama minna („Nüüd on päris selge seegi,/ kuhu juhin lugu ma:/ vanemate loata keegi/ ärgu mingu hulkuma.“).

Lugu on ka stiililt köitev. Kotta värss lausa voolab ning on mugav nii ette lugedes kui ka vaikselt omaette nautides. Riimid on värsked, värss rütmikas ja dünaamiline, just väikesele lugejale sobiv. „Vaat mis juhtus” sööbib kiiresti lapse mällu ning on ilmselt just seetõttu ka ajas nii hästi vastu pidanud.

* Teksti aluseks on Jaanika Palmi artikkel kogumikus „Eesti lastekirjanduse kuldvara“ (2018).

Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951 
Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962
Tallinn: Eesti Raamat, 1976
Tallinn: Eesti Raamat, 1981
Tallinn: Steamark, 2003
Tallinn: Hea Lugu, 2015

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm