Septembrikuu tähtsaim raamat on aabits. Alustavad ju paljud lapsed kooliteed ja saavad kätte teejuhi, mis aitab neil samm‑sammult saada tuttavaks põneva tähemaailmaga ning avastada lugemise võlu. Otsisime oma raamaturiiulitelt välja ühe märgilisema aabitsa – Carl Robert Jakobsoni „Uue Aabitsaraamatu“, et tuletada meelde, kuidas esimesed õpperaamatud ligi 160 aastat tagasi lapsi tähemaailma juhatasid.
Eesti rahvusliku liikumise üks keskseid kujusid Carl Robert Jakobson jõudis muude tähtsate tegevuste kõrvalt ka aabitsa kirjutada. Nii nagu muudeski tegevustes, oli Jakobsoni uuenduslik ka oma aabitsaga – selles rakendati esmakordselt häälikumeetodit ning keskne oli just esmase lugemis- ja kirjutamisoskuse treenimine. Aabitsa autori enesekindlus väljendub juba raamatu pealkirjas – ta lubab lastele viiekümne päevaga kirjutamise ja lugemise selgeks õpetada. Varasematel aegadel peeti loomulikuks pigem aastatepikkust õppeteed ses vallas. Seda, et lubadus ka tõeks osutus, kinnitavad raamatu rohked kordustrükid. Kindlasti olid siin abiks teoses sisalduvad metoodilised näpunäited, millest olulisimaks võib pidada autori rõhutust, et „laps hea meele ja hea tahtmisega õpib“.
Aabitsas leidub lisaks tähekujude tutvustamisele ja harjutustele ka lühijutte. Nii näiteks leiame sealt tänaseni menuka rahvalaululiste sugemetega dialoogi „Laps ja sokukene“, mõistatusi ja vanasõnu. „Valel on lühikesed jalad“, „Kus on tegijaid, seal on nägijaid“, „Söö mis küps, räägi mis tõsi“ on tänaseski koolikirjanduses aktiivses kasutuses olevad põhitõed. Need on parasjagu lühikesed, et algaja täheuurija eduelamust kaua ootama ei peaks. Tegemist on ka varasematest märksa ilmalikuma aabitsaga. Vaimulikud tekstid, nagu palved, kümme käsku jmt leiab alles aabitsa lõpuosast lisalugemise alt.
Lisaks kirja märkidele ehk tähtedele ja nende nimedele õpetatakse aabitsas ka seda, kuidas õigesti sulge hoida ja millised on korrektsed tähekujud, tutvustatakse arvamise tähti ehk numbreid ning arvamise märke (+,- jne). Aabitsa lõpus on ka korraleht (korrutustabel).
Olgugi Jakobsoni aabitsa ilmumisest omajagu aega möödas, tuletab see meelde, et lugema õppimine algab ikka väikestest sammudest ja toob kaasa ohtralt rõõmu, kui tähtedest hakkavad tasapisi sõnad moodustuma.
Jakobsoni „Uus aabitsaraamat“ on kättesaadav Digari platvormil (Uus Aabitsaraamat, kust wiiekümne pääwaga lugema ja kirjutama wõib õppida | DIGAR).
H. Laakmann, 1867, 1878, 1880, 1886, 1898
Valgus, 1983
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
