fbpx
Hüppa põhisisu juurde

Aabits

September on tarkusekuu, mil taas tuhanded lapsed kooliteed alustavad ja oma esimese aabitsa kätte saavad. Tänavu võis õpetaja valida ligi kümnekonna teose seast. Leelo Tungla Aadam ja Anna, Jaanus Vaiksoo Jaagup, Heiki Ernitsa ja Janno Põldma Lotte või hoopis mõned teised armsad tegelased aitavad nüüd kooliuusikutel lugemisega sinasõbraks saada.

Paljud tänased lastevanemad said kooli minnes kätte aga Loreida Eiseni koostatud ja Ülle Meistri illustreeritud aabitsa, millest anti välja lausa seitse trükki. Kuna nõukogude ajal oli eestikeelses koolis kasutusel korraga vaid üks aabits, siis õppisid kõikide koolide lapsed just selle põhjal. Nii tekkisid omaette ütlused ja naljad, mis ühendasid tervet põlvkonda. Ehk teavad toonased lapsed veel tänagi, et Meeri uus klassiõde oskab tunnis vaikselt olla ning Tiinal on pisi-pisi tibu või mäletavad, kes võidab lamba ja lehma söömisvõistluse. Kustumatud mälestused on toonastel õpilastel kindlasti ka kombaini ja viljapõllu vestlusest ning Fanni ja Fedja telefonidialoogist. Aabitsas tutvustatud mõistatused ja vanasõnadki on igaveseks peas.

Mällu sööbinud on ka aabitsa pildid. Kõik need punaste põskedega suvepruunid lapsed paljajalu looduses lippamas, koerad ja kassid seltsis, lambad ja lehmad rohirohelist rohtu söömas, krunnidega vanaemad tugitoolis kudumas ja süüa keetmas! Kaanel olevat värvikireva sabaga kukke oli aga lausa kahju paksu jõupaberisse pakkida.

Oh aegu, oh aabitsaid!

Jaanika Palm